Local view for "http://purl.org/linkedpolitics/eu/plenary/2011-03-10-Speech-4-068-000"
| Predicate | Value (sorted: default) |
|---|---|
| rdf:type | |
| dcterms:Date | |
| dcterms:Is Part Of | |
| dcterms:Language | |
| lpv:document identification number |
"en.20110310.5.4-068-000"6
|
| lpv:hasSubsequent | |
| lpv:speaker | |
| lpv:spoken text |
"Herr Präsident, Herr Kommissar! Ich betrachte Ihre Antwort natürlich als die Antwort der Kommission und gehe auch nicht davon aus, dass Sie heute auf die spezifischen Fragen des Ausschusses für Verkehr und Fremdenverkehr eingehen werden.
Eines war klar: Über 100 000 Flüge wurden gestrichen, 300 Flughäfen und über zehn Millionen Passagiere waren betroffen. Aus einem solchen Ereignis muss man lernen. Das ist auch der Grund für die Frage, die wir heute stellen. Denn sehr schnell kam der Ruf nach Koordination und diese war ja eindeutig nicht gegeben. Man kann keine Koordination innerhalb von 24 Stunden improvisieren. Das sind die Antworten, die wir heute verlangen, und zwar nicht nur das Parlament, sondern auch die Bürger in Europa.
Erstens wollen wir wissen: Hat sich die Information im Hinblick sowohl auf die Auswirkungen als auch auf die Lokalisierung solcher Phänomene verbessert oder nicht?
Zweitens: Welche Rolle werden in Zukunft die EU-Organe dabei spielen und welche Entscheidungsbefugnisse werden sie haben? Werden wir weiterhin ein Nebeneinander von 27 Entscheidungen haben oder hat die Kommission doch bereits andere Vorschläge und wie weit sind hier die Luftfahrtgesellschaften impliziert? Diese Frage ist sehr oft aufgekommen.
Das Krisengremium soll tagen – es tagt, es wird auch Tests durchführen. Es wäre mehr als wichtig, dass dieses Parlament und somit auch die Bürger in Europa über die Resultate dieser Tests informiert werden.
Wenn es um Koordination geht, geht es nicht zuletzt auch um eine außereuropäische Koordination. Wir müssen uns auch mit den Strukturen auf internationaler Ebene absprechen, denn der Luftraum und auch gewisse Katastrophen kennen in diesem Zusammenhang keine Grenzen.
Ein weiterer wichtiger Punkt sind für uns die Passagiere. Man spricht von zehn Millionen Passagieren, aber unter den zehn Millionen Passagieren waren nicht nur Touristen, die ihre Ferien verlängern mussten oder wollten, da waren Menschen dabei, die nach Hause mussten, andere mussten dringend irgendwo ankommen. Da kann man nicht nur einfach auf die Passagierrechte verweisen, sondern steht in der Verpflichtung, koordinierend vorzugehen sowie Alternativen und einen verstärkten Einsatz anderer Transportarten vorzusehen! Zum Beispiel eine schnellere Zuweisung von Schienenstrecken im Bedarfsfall. Auch das kann man nicht innerhalb von 24 Stunden improvisieren. Das sind Fragen, die wir auch im Namen der Bürger und der Passagiere haben. Es geht nicht nur darum, die Rechte zu klären!
Sie haben es angesprochen – die Luftblöcke, die sogenannten FABs, 7 statt 27. Das kann funktionieren. Aber ich möchte heute einfach einmal die Prognose wagen, dass wir es bis 2012 nicht schaffen werden, weil die Mitgliedstaaten es nicht wollen. Da müssen wir auch ein ganz klares Zeichen nach außen setzen, dass wir die Verringerung der Anzahl der Luftblöcke unbedingt brauchen. Und das kann funktionieren! Herr Kommissar Hahn, ich lade Sie nach Maastricht ein, das ist nicht so weit von Ihnen entfernt. Da funktioniert die Zusammenarbeit in der oberen Schicht des Luftraums bereits zwischen drei bis vier Ländern. Dort sind all die Probleme, die die Länder aufwerfen, gelöst. Kommen Sie dorthin, schlagen Sie das der Kommission vor und nehmen Sie das als Modell für Europa, für die sieben FABs, dann können wir das innerhalb von zwölf Monaten regeln!"@de9
|
| lpv:spokenAs | |
| lpv:translated text |
"Pane předsedající, pane Hahne, přirozeně považuji vaši reakci za reakci Komise a také neočekávám, že se budete zabývat specifickými otázkami, které dnes předložil Výbor pro dopravu a cestovní ruch.
Jedna věc byla jasná: více než 100 000 letů bylo zrušeno a dopad to mělo na 300 letišť a více než 10 milionů cestujících. Musíme se z takové události poučit. To je také důvodem pro otázku, kterou dnes pokládáme, protože došlo k rychlé výzvě ke koordinaci, ale té se zjevně nedostávalo. Není možné v průběhu 24 hodin koordinované postupy zimprovizovat. To jsou otázky, na které chceme dnes odpovědi, a nejedná se jen o Parlament, který chce tyto odpovědi, ale chtějí je i evropští občané.
První, co chceme vědět, je, zda se informovanost týkající se dopadů a umístění takových jevů zlepšila.
Zadruhé, jakou úlohu budou v budoucnu v tomto ohledu hrát orgány EU a jaké budou mít rozhodovací pravomoci? Budeme mít i nadále 27 rozhodnutí, které budou existovat souběžně nebo má již Komise jiné návrhy a do jaké míry zde budou zapojeni letečtí dopravci? Tato otázka je kladena velmi často.
Krizový výbor se má scházet – schází se a bude také realizovat testy. Bylo by pro tento Parlament a tím také pro evropské občany nesmírně důležité, aby byli o výsledcích těchto testů informováni.
Co se týče koordinace, je důležité, aby k ní docházelo i mimo EU. Musíme také odsouhlasit struktury na mezinárodní úrovni, protože vzdušný prostor a určité katastrofy neznají hranic.
Pokud jde o nás, dalším důležitým faktorem jsou cestující. Mluvíme o 10 milionech cestujících, ale těchto 10 milionů cestujících nebyli jen turisté, kteří si museli prodloužit dovolenou nebo si ji rádi prodloužili; byli zde také lidé, kteří se museli dostat domů nebo se někam nutně potřebovali dostat. V tomto případě se nemůžeme jen odvolávat na práva cestujících; spíše je naší povinností pracovat koordinovaně a poskytnout alternativy a větší využití jiných dopravních prostředků. Například musíme rychleji vyčlenit železniční tratě, když je to zapotřebí. Toho také nelze v průběhu 24 hodin dosáhnout improvizací. To jsou otázky, které chceme jménem občanů a také cestujících klást. Nejedná se jen o vysvětlení jejich práv
V neposlední řadě – a již jste to zmínil – bloky vzdušného prostoru, nebo to, čemu se říká FAB: návrh zní, abychom jich měli sedm namísto 27. To by mohlo fungovat. Dovolil bych si ale odhadnout, že toho do roku 2012 nedosáhneme, protože to nechtějí členské státy. V tomto ohledu musíme vyslat jasný signál, že je snížení počtu bloků vzdušného prostoru naprosto nezbytné. To může také fungovat, pane Hahne, zvu vás do Maastrichtu – není to pro vás tak daleko. Tam již spolupráce mezi třemi nebo čtyřmi zeměmi, pokud jde o horní vrstvy vzdušného prostoru, probíhá. Tam se všechny problémy, které země mají, řeší. Jeďte tam, navrhněte to Komisi a použijte to jako model pro Evropu, pro sedm bloků vzdušného prostoru. Budeme pak schopni toto zákonem upravit do dvanácti měsíců."@cs1
"Hr. formand, hr. Hahn! Jeg regner naturligvis med, at hr. Hahns svar er Kommissionens svar, og jeg forventer heller ikke, at han i dag kommer ind på de specifikke spørgsmål fra Transport- og Turismeudvalget.
En ting står klart, nemlig at mere end 100 000 flyafgange blev aflyst, og 300 lufthavne og mere end 10 mio. passagerer blev berørt. Vi skal tage ved lære af en sådan begivenhed. Det er også baggrunden for det spørgsmål, vi stiller i dag, for der var meget hurtig en opfordring til koordinering, og det kom der tydeligvis intet ud af. Det kan ikke lade sig gøre at improvisere en koordineret indsats i løbet af 24 timer. Dette er de spørgsmål, som vi gerne vil have svar på i dag, og det er ikke bare Parlamentet, der gerne vil have disse svar. Europas borgere vil også gerne have dem.
Det første, vi gerne vil vide, er, om der nu findes bedre oplysninger om både virkningerne og de geografiske områder i forbindelse med sådanne fænomener.
For det andet vil vi gerne vide, hvilken rolle EU-organerne i fremtiden kommer til at spille i denne sammenhæng, og hvilke beslutningsbeføjelser de får. Vil vi fortsat have 27 beslutninger ved siden af hinanden, eller har Kommissionen mon allerede andre forslag, og i hvilket omfang bliver luftfartsselskaberne inddraget her? Dette spørgsmål er ganske ofte dukket op.
Kriseudvalget skal mødes – og man holder rent faktisk møder og vil også gennemføre nogle test. Det vil være særdeles vigtigt for Parlamentet og derfor også for de europæiske borgere at blive holdt underrettet om resultaterne af disse test.
Med hensyn til koordinering drejer det sig ikke mindst også om en koordinering med landene uden for EU. Vi skal også blive enige om strukturerne på internationalt plan, idet luftrummet og også visse katastrofer i den sammenhæng ikke kender nogen grænser.
Et andet punkt, der er vigtigt for os, er passagererne. Vi taler om 10 mio. passagerer, men disse 10 mio. passagerer var ikke bare turister, der blev nødt til eller var glade for at få deres ferie forlænget. Der var også mennesker, som skulle hjem eller omgående skulle et andet sted hen. I dette tilfælde kan man ikke bare henvise til passagerrettighederne, idet vi nærmere har pligt til at håndtere sagen på en koordineret måde og komme med alternative løsninger og gøre mere brug af andre transportformer. Vi er f.eks. nødt til, at der hurtigere kan tildeles jernbanestrækninger, når behovet måtte opstå. Dette kan man heller ikke improvisere i løbet af 24 timer. Dette er spørgsmål, som vi gerne vil stille på vegne af borgerne og også passagererne. Det er ikke blot et spørgsmål om at forklare dem om deres rettigheder.
Sidst, men ikke mindst – og kommissæren har berørt dette emne – er der de funktionelle luftrumsblokke, de såkaldte FAB'er. Det foreslås, at der skal være syv i stedet for 27. Det kan godt fungere. Men jeg vil i dag bare driste mig til at forudsige, at vi ikke vil kunne nå dette inden 2012, for medlemsstaterne vil ikke have det. Vi skal i den forbindelse også sende et meget klart signal om, at en reduktion i antallet af luftrumsblokke er strengt nødvendig. Og det kan godt fungere. Jeg inviterer hr. Hahn til Maastricht – det ligger ikke så langt væk for ham. Dér fungerer samarbejdet mellem tre eller fire lande vedrørende det øvre luftrum allerede. Og her har man løst alle de problemer, som landene bringer på bane. Tag en tur dertil, foreslå Kommissionen det, brug det som forbillede for Europa, for de syv FAB'er. Vi vil så kunne ordne dette i løbet af 12 måneder."@da2
"Κύριε Πρόεδρε, κύριε Hahn, φυσικά θεωρώ ότι η απάντησή σας αποτελεί και απάντηση της Επιτροπής, και επίσης δεν περιμένω ότι θα υπεισέλθετε στα συγκεκριμένα ζητήματα που τέθηκαν σήμερα από την Επιτροπή Μεταφορών και Τουρισμού.
Ένα πράγμα ήταν σίγουρο: περισσότερες από 100.000 πτήσεις ματαιώθηκαν και 300 αερολιμένες και 10 εκατομμύρια επιβάτες επηρεάστηκαν άμεσα. Πρέπει να αντλήσουμε διδάγματα από ένα τέτοιο περιστατικό. Αυτός είναι και ο λόγος για τον οποίο θίγουμε το ζήτημα σήμερα εδώ, επειδή υπήρξε μια πολύ γρήγορη έκκληση για συντονισμό και αυτό σαφώς δεν μας διευκολύνει. Δεν είναι δυνατόν να αυτοσχεδιαστεί συντονισμένη δράση μέσα σε 24 ώρες. Αυτά είναι τα ερωτήματα στα οποία θέλουμε απαντήσεις σήμερα, και δεν είναι μόνο το Κοινοβούλιο που θέλει αυτές τις απαντήσεις, αλλά και οι Ευρωπαίοι πολίτες επίσης.
Το πρώτο πράγμα που θέλουμε να μάθουμε είναι αν έχει βελτιωθεί ή όχι η πληροφόρηση που σχετίζεται τόσο με τις επιπτώσεις όσο και με την τοποθεσία ανάλογων φαινομένων.
Δεύτερον, τι ρόλο θα διαδραματίσουν τα όργανα της ΕΕ ως προς αυτό στο μέλλον και τι ισχύ αποφάσεων θα έχουν; Θα συνεχίσουμε να έχουμε 27 ταυτόχρονα υπάρχουσες αποφάσεις ή μήπως διαθέτει κιόλας άλλες προτάσεις η Επιτροπή, και σε τι βαθμό θα συμμετάσχουν εν προκειμένω οι αεροπορικές εταιρείες; Αυτό το ερώτημα τίθεται πολύ συχνά.
Η επιτροπή για την κρίση αναμένεται να συνεδριάσει – πράγματι συνεδριάζει και θα διενεργήσει και δοκιμές. Είναι εξαιρετικά σημαντικό για το Κοινοβούλιο και άρα και για τους Ευρωπαίους πολίτες να ενημερωθούμε για τα αποτελέσματα αυτών των δοκιμών.
Σε ό,τι αφορά τον συντονισμό, είναι σημαντικό αυτός να καταρτιστεί και εκτός της ΕΕ. Πρέπει επίσης να συμφωνήσουμε σε δομές σε διεθνές επίπεδο, καθώς ο εναέριος χώρος αλλά και ορισμένες καταστροφές δεν γνωρίζουν σύνορα σε αυτό το πλαίσιο.
Ένας άλλος σημαντικός παράγοντας για εμάς είναι οι επιβάτες. Μιλάμε για 10 εκατομμύρια επιβάτες, αλλά αυτά τα 10 εκατομμύρια επιβατών δεν ήταν μόνο τουρίστες που αναγκάστηκαν ή μετά χαράς επέκτειναν τις διακοπές τους· ήταν και άνθρωποι που έπρεπε να φτάσουν στο σπίτι τους ή έπρεπε να μεταβούν κάπου επειγόντως. Σε αυτήν την περίπτωση, δεν μπορούμε απλώς να παραπέμψουμε στα δικαιώματα των επιβατών· είμαστε υποχρεωμένοι να εργαστούμε με συντονισμένο τρόπο και να παράσχουμε εναλλακτικές λύσεις και ευρύτερη χρήση άλλων τρόπων μεταφοράς. Για παράδειγμα, χρειαζόμαστε μία πιο γρήγορη κατανομή σιδηροδρομικών δρομολογίων όταν αυτό είναι αναγκαίο. Ούτε αυτό είναι δυνατόν να αυτοσχεδιαστεί μέσα σε 24 ώρες. Αυτά είναι ζητήματα που θέλουμε να θέσουμε εξ ονόματος των πολιτών και των επιβατών, επίσης. Δεν έχει να κάνει μόνο με επεξήγηση των δικαιωμάτων τους.
Τελευταίο, αλλά εξίσου σημαντικό –και το αναφέρατε αυτό– τα λειτουργικά τμήματα εναέριου χώρου ή, αλλιώς, FAB: η πρόταση είναι να έχουμε επτά αντί για 27. Αυτό μπορεί να έχει αποτέλεσμα. Ωστόσο, θα τολμούσα να προβλέψω σήμερα ότι δεν θα καταφέρουμε να το κάνουμε αυτό μέχρι το 2012, διότι δεν το θέλουν τα κράτη μέλη. Αναφορικά με αυτό, πρέπει επίσης να στείλουμε ένα ξεκάθαρο μήνυμα προς τα έξω ότι μια μείωση στον αριθμό των τμημάτων εναέριου χώρου είναι απολύτως αναγκαία. Και αυτό μπορεί να έχει αποτέλεσμα. Κύριε Hahn, σας προσκαλώ στο Μάαστριχτ – δεν είναι πολύ μακριά για να έρθετε. Εκεί η συνεργασία ανάμεσα σε τρεις ή τέσσερις χώρες ως προς το ανώτερο στρώμα του εναέριου χώρου είναι ήδη σε λειτουργία. Εκεί λύνονται όλα τα προβλήματα που επικαλούνται οι χώρες. Πηγαίνετε εκεί, προτείνετέ το στην Επιτροπή και χρησιμοποιήστε το ως πρότυπο για την Ευρώπη, για τα επτά FAB. Μετά θα μπορέσουμε να το ρυθμίσουμε αυτό εντός δώδεκα μηνών."@el10
"Mr President, Mr Hahn, I naturally consider your response to be the response of the Commission, and I also do not expect you to go into the specific questions put forward by the Committee on Transport and Tourism today.
One thing was clear: more than 100 000 flights were cancelled and 300 airports and more than 10 million passengers were affected. We must learn lessons from such an event. That is also the reason for the question that we are raising today, because there was a very quick call for coordination and this was clearly not forthcoming. It is not possible to improvise coordinated action in the space of 24 hours. These are the questions that we want answers to today, and it is not only Parliament that wants these answers; the citizens of Europe want them, too.
The first thing we want to know is has the information relating to both the effects and the location of such phenomena improved or not?
Secondly, what role will EU bodies play in this regard in future and what powers of decision will they have? Will we continue to have 27 simultaneously existing decisions, or does the Commission already have other proposals, and to what extent will the airlines be involved here? This question has come up very often.
The Crisis Committee is supposed to meet – it does meet and will also carry out tests. It would be extremely important for this Parliament and therefore also for European citizens to be informed of the results of these tests.
When it comes to coordination, it is important for this to be established outside the EU, too. We also need to agree on structures at international level, as the airspace and also certain disasters know no boundaries in this context.
Another important factor as far as we are concerned is the passengers. We talk about 10 million passengers, but these 10 million passengers were not only tourists who had to or were happy to extend their holidays; there were also people who had to get home or had to get somewhere urgently. In this case, we cannot simply refer to passengers’ rights; rather, we are under obligation to work in a coordinated way and to provide alternatives and greater use of other modes of transport. For example, we need a more rapid allocation of rail routes when this is necessary. This is also not possible to improvise in the space of 24 hours. These are questions that we want to raise on behalf of citizens and passengers, too. It is not just a question of explaining their rights.
Last but not least – and you mentioned this – the airspace blocks, or what are referred to as FABs: the proposal is to have seven instead of 27. That could work. However, I would simply venture to predict today that we will not manage to do this by 2012, because the Member States do not want it. In this regard, we must also send a very clear outward signal that a reduction in the number of airspace blocks is absolutely necessary. It can work, too. Mr Hahn, I invite you to come to Maastricht – it is not very far for you to come. There, cooperation between three or four countries in respect of the upper layer of the airspace is already in place. That is where all of the problems that the countries bring up are solved. Go there, suggest it to the Commission, and use it as a model for Europe, for the seven FABs. We will then be able to regulate this within twelve months."@en4
"Señor Presidente, señor Hahn, naturalmente considero que su respuesta es la respuesta de la Comisión y tampoco espero que usted entre en las preguntas específicas formuladas hoy por la Comisión de Transporte y Turismo.
Una cosa está clara: más de 100 000 vuelos fueron cancelados y 300 aeropuertos y más de 10 millones de pasajeros se vieron afectados. Debemos aprender lecciones de un acontecimiento así. Esa es también la razón de la pregunta que formulamos hoy, porque se produjo una petición muy rápida de coordinación y claramente esta no llegó. No es posible improvisar la acción coordinada en un espacio de 24 horas. Estas son las preguntas para las que buscamos respuestas hoy y no solamente es el Parlamento el que quiere esas respuestas; los ciudadanos de Europa también las quieren.
Lo primero que queremos saber es si la información relativa tanto a los efectos como a la ubicación de estos fenómenos ha mejorado o no.
En segundo lugar, ¿qué papel desempeñarán los organismos de la UE en este sentido en el futuro y qué poderes de decisión ostentarán? ¿Continuaremos teniendo 27 decisiones existentes al mismo tiempo o la Comisión ya tiene otras propuestas y hasta qué punto estarán implicadas las líneas aéreas en este sentido? Esta pregunta ha salido muchas veces.
Se supone que el Comité de Crisis se reúne —sí se reúne y también realizará pruebas—. Sería extremadamente importante para este Parlamento y, por tanto, también para los ciudadanos europeos recibir información sobre los resultados de estas pruebas.
Por lo que respecta a la coordinación, es importante que esta se establezca fuera de la UE también. También necesitamos acordar estructuras en el plano internacional, dado que el espacio aéreo, al igual que ciertas catástrofes, no conocen fronteras en este contexto.
Otro factor importante por lo que a nosotros respecta son los pasajeros. Hablamos de 10 millones de pasajeros, pero estos 10 millones de pasajeros no eran solamente turistas que se vieron obligados o estaban felices de ampliar sus vacaciones; también había personas que tenían que llegar a casa o a otros lugares con urgencia. En este caso, no podemos referirnos simplemente a los derechos de los pasajeros; por lo contrario, tenemos la obligación de trabajar de forma coordinada y ofrecer alternativas y un mayor uso de otros modos de transporte. Por ejemplo, necesitamos una asignación más rápida de rutas por ferrocarril cuando sea necesario. Esto tampoco se puede improvisar en un espacio de 24 horas. Son cuestiones que queremos plantear en nombre de los ciudadanos y los pasajeros también. No se trata solamente de explicarles sus derechos.
Finalmente, aunque no menos importante —y usted ha mencionado esto—, los bloques del espacio aéreo, o a lo que usted se ha referido como bloques funcionales del espacio aéreo: la propuesta es tener siete en lugar de 27. Eso podría funcionar. No obstante, yo me atrevería simplemente a predecir hoy que no conseguiremos hacer esto para 2012, porque los Estados miembros no lo desean. En este sentido, también debemos enviar una señal muy clara al exterior de que la reducción del número de bloques del espacio aéreo es absolutamente necesaria. Eso también puede funcionar. Señor Hahn, le invito a venir a Maastricht —no está muy lejos de su casa—. Allí, la cooperación entre tres o cuatro países con respecto a la capa superior del espacio aéreo ya está funcionando. Allí es donde se resuelven todos los problemas que los países plantean. Vaya allí, sugiéraselo a la Comisión y utilícelo como un modelo para Europa, para los siete bloques funcionales del espacio aéreo. Entonces podremos regular esto en el plazo de 12 meses."@es21
"Austatud juhataja! Johannes Hahn! Loomulikult pean teie vastust komisjoni vastuseks ja samuti ei oota ma, et vastaksite konkreetsetele küsimustele, mille transpordi- ja turismikomisjon täna esitas.
Üks asi on selge: üle 100 000 lennu tühistati ja sündmus mõjutas üle 300 lennujaama ja rohkem kui 10 miljonit reisijat. Peame sellest sündmusest õppima. Ka see on põhjus, miks tõstatame täna selle küsimuse, sest väga kiiresti kutsuti üles kooskõlastamisele ja ilmselgelt seda ei juhtunud. Tegevuse kooskõlastamist ei ole võimalik 24 tunni jooksul improviseerida. Need on küsimused, millele täna vastuseid soovime, ning see ei ole ainult parlament, kes neid vastuseid soovib, neid ootavad ka Euroopa kodanikud.
Esiteks tahame teada, kas on paranenud teave nii selliste nähtuste mõju kui ka asukoha kohta?
Teiseks: milline on sel puhul edaspidi ELi asutuste roll ja milline on nende otsustusõigus? Kas meil on ka edaspidi 27 samaaegselt kehtivat ostust või kas on komisjon juba esitanud muid ettepanekuid ja millises ulatuses kaasatakse siin lennuettevõtjad? See küsimus kerkib väga tihti.
Kriisikomisjon, mis tõepoolest käib koos ja korraldab ka katseid, peaks kokku tulema. Oleks väga tähtis, et parlamenti ja seega ka Euroopa kodanikke nende katsete tulemustest teavitataks.
Mis puutub kooskõlastamist, siis on tähtis, et see toimuks ka kolmandate riikidega. Samuti on vaja rahvusvahelisel tasandil kokku leppida struktuurid, sest selles kontekstis puuduvad õhuruumil ja teatud katastroofide mõjul piirid.
Meie arvates on teine väga tähtis punkt reisijad. Räägime kümnest miljonist reisijast, kuid need kümme miljonit reisijat ei olnud ainult turistid, kes pidid oma puhkust pikendama või olid selle üle isegi rõõmsad; nende hulgas olid ka inimesed, kes pidid koju jõudma või kiiresti kuhugi reisima. Sellisel juhul ei saa me rääkida lihtsalt reisijate õigustest; pigem oleme kohustatud kooskõlastatult töötama selle nimel, et leida alternatiivid ja kasutada ulatuslikumalt muid transpordiliike. Näiteks peame vajaduse korral kiiremini eraldama raudteemarsruute. Ka seda pole võimalik 24 tunni jooksul improviseerida. Need on küsimused, millele soovime vastust ka kodanike ja reisijate nimel. Küsimus pole vaid nende õiguste selgitamises.
Viimaks, kuid see pole vähem tähtis – ja te rääkisite sellest –, õhuruumi osad või see, millest räägitakse kui funktsionaalsetest õhuruumiosadest: on tehtud ettepanek, et neid oleks seitse ja mitte 27. See võiks toimida. Siiski riskiksin täna lihtsalt ennustada, et 2012. aastaks me seda ei saavuta, sest liikmesriigid ei soovi seda. Sel puhul peame saatma ka väljapoole väga selge sõnumi selle kohta, et õhuruumiosade arvu vähendamine on kindlasti vajalik. Ka see võib toimida. Johannes Hahn, palun tulge Maastrichti – teil pole sinna väga kauge tulla. Seal juba toimib õhuruumi ülemise kihi suhtes kolme või nelja riigi koostöö. See on koht, kus kõik riikide tõstatud probleemid lahendatakse. Minge sinna, tehke selline ettepanek komisjonile ja kasutage seda Euroopa ja seitsme funktsionaalse õhuruumiosa jaoks eeskujuna. Seejärel suudame küsimuse 12 kuu jooksul reguleerida."@et5
"Arvoisa puhemies, arvoisa komission jäsen Hahn, pidän vastaustanne luonnollisesti komission vastauksena, enkä myöskään oleta teidän vastaavan liikenne- ja matkailuvaliokunnan tänään esittämiin erityiskysymyksiin.
Yksi asia oli selvä: yli 100 000 lentoa peruttiin ja tilanne vaikeutti 300 lentokentän ja yli 10 miljoonan matkustajan tilannetta. Tapauksesta on otettava opiksi. Tämä on myös syy siihen, miksi esitämme tämän kysymyksen tänään; tilanteessa vaadittiin nopeasti koordinointia ja tätä ei ollut saatavilla. On mahdotonta improvisoida koordinoitua toimintaa 24 tunnin kuluessa. Nämä ovat kysymyksiä, joihin haluamme vastauksen tänään, eikä pelkästään parlamentti halua vastauksia, vaan myös Euroopan unionin kansalaiset haluavat niitä.
Ensimmäinen asia, jonka haluamme tietää, on, onko vastaavien ilmiöiden vaikutuksiin ja sijaintiin liittyvää tietoa parannettu vai ei?
Toiseksi, millainen rooli Euroopan unionin elimillä on asiassa tulevaisuudessa ja mitä päätösvaltaa niillä on? Jatkammeko siten, että meillä on 27 samanaikaisesti voimassa olevaa päätöstä vai onko komissiolla jo muita ehdotuksia, ja missä määrin lentoyhtiöt otetaan mukaan päätöksentekoon? Tämä kysymys on noussut esiin hyvin usein.
Kriisivaliokunnan on määrä tavata – ja se kokoontuu todellakin ja toteuttaa myös testejämme. Tätä parlamenttia ja tästä syystä myös eurooppalaisia kansalaisia olisi äärettömän tärkeää tiedottaa testien tuloksista.
Koordinoinnin ollessa kyseessä on tärkeää luoda sitä myös Euroopan unionin ulkopuolelle. Meidän täytyy sopia myös kansainvälisen tason rakenteista, sillä ilmatila ja tietyt onnettomuudet eivät tunne rajoja tässä yhteydessä.
Toisen tärkeän tekijän meidän kannaltamme muodostavat matkustajat. Puhumme 10 miljoonasta matkustajasta, mutta kyseiset 10 miljoonaa matkustajaa eivät olleet pelkästään turisteja, joiden täytyi pidentää lomaansa tai jotka tekivät sen mielellään; mukana oli myös ihmisiä, joiden piti päästä kotiin tai täytyi päästä jonnekin kiireesti. Tässä tilanteessa emme voi pelkästään viitata matkustajien oikeuksiin; ennemminkin meidän on työskenneltävä koordinoidulla tavalla ja tarjottava mahdollisuuksia ja lisättävä muiden liikennemuotojen käyttöä. Tarvitsemme esimerkiksi tarvittaessa nykyistä nopeampaa rautatiereittien käyttöönottoa. Tätä ei myöskään voida improvisoida 24 tunnissa. Nämä ovat kysymyksiä, joita haluamme esittää myös kansalaisten ja matkustajien puolesta. Kyse ei ole pelkästään heidän oikeuksiensa selittämisestä.
Viimeisenä, vaan ei vähäisimpänä – ja mainitsitte jo tämän – ilmatilan lohkoja, tai joihin viitataan toiminnallisina ilmatilan lohkoina, FAB, pitäisi olla ehdotuksen mukaan seitsemän, ei 27. Tämä voisi toimia. Rohkenen kuitenkin ennustaa nyt, että emme onnistu tekemään tätä vuoteen 2012 mennessä, koska jäsenvaltiot eivät sitä halua. Tässä mielessä meidän on myös lähetettävä ulospäin hyvin selkeä merkki siitä, että ilmatilan lohkojen määrän vähentäminen on ehdottoman välttämätöntä. Se voi myös toimia. Arvoisa komission jäsen Hahn, kutsun teitä käymään Maastrichtiin, se ei ole kovinkaan kaukana kotoanne. Siellä tehdään jo ilmatilan ylätason yhteistyötä kolmen tai neljän maan kesken. Siellä ratkaistaan kaikki maiden esiin tuomat ongelmat. Käykää siellä, ehdottakaa tätä komissiolle, ja käyttäkää tätä mallina Euroopan unionille, seitsemälle ilmatilan lohkolle. Siinä tapauksessa pystymme sääntelemään asian vuoden kuluessa."@fi7
"Monsieur le Président, vous êtes, Monsieur Hahn, le porte-parole de la Commission et en tant que tel je doute que vous répondiez aujourd’hui même aux questions spécifiques de la commission des transports et du tourisme.
Un constat s’impose: plus de cent mille vols ont été annulés, trois cents aéroports et plus de dix millions de passagers ont été touchés. Nous devons tirer les leçons d’un tel événement. C’est aussi la raison pour laquelle nous soulevons cette question aujourd’hui: en effet, un appel à la coordination a été lancé très rapidement, mais il n’a manifestement pas été entendu. Il est impossible de coordonner des opérations à l’improviste en l’espace de vingt-quatre heures. Voici les questions auxquelles nous réclamons présentement des réponses et le Parlement n’est pas le seul à les exiger; les citoyens européens les demandent aussi.
Nous voulons d’abord savoir si l’amélioration des informations concernant les répercussions et la localisation de tels phénomènes s’est concrétisée.
Ensuite, quel rôle les institutions européennes joueront-elles à l’avenir dans ce domaine et quel sera leur pouvoir de décision? Allons-nous conserver vingt-sept instances décisionnelles parallèles ou bien la Commission a-t-elle déjà élaboré d’autres propositions à cet égard et dans quelle mesure les compagnies aériennes participeront-elles? Cette question est récurrente.
Cette cellule de crise est sensée se réunir – c’est effectivement le cas et elle va en outre procéder à des essais. Il est essentiel que cette Assemblée et, dès lors, les citoyens européens soient mis au fait des résultats de ces derniers.
En ce qui concerne la coordination, il est important qu’elle ait lieu également en dehors du territoire européen. Nous devons en outre trouver un accord en ce qui concerne les structures internationales parce que, dans un tel contexte, l’espace aérien et certaines catastrophes n’ont pas de frontières.
Les passagers constituent à nos yeux un autre facteur digne d’intérêt. Il est question de dix millions de passagers mais ces derniers n’étaient pas seulement des touristes contraints ou ravis de prolonger leurs vacances; il s’agissait aussi de personnes forcées de rentrer chez elles ou d’atteindre leur destination dans les plus brefs délais. Nous ne pouvons pas, dans ce cas, nous contenter d’évoquer les droits des passagers. Nous avons au contraire le devoir de coordonner nos actions, de mettre en œuvre des solutions alternatives et de promouvoir le recours à d’autres moyens de transport. Nous devons, par exemple, mieux distribuer le réseau ferroviaire en fonction des besoins. Il est impossible une fois encore de prendre de telles dispositions en vingt-quatre heures. Nous souhaitons soulever ces questions au nom des citoyens et des passagers. Nous ne pouvons pas nous borner simplement à leur expliquer leurs droits.
Enfin et surtout, en ce qui concerne les blocs d’espace aérien fonctionnels, plus communément appelés BEAF – vous l’avez souligné – il a été proposé de réduire leur nombre de vingt-sept à sept. L’idée est bonne. Toutefois, je suis prêt à parier en ce moment que nous n’y parviendrons pas avant 2012 parce que telle n’est pas la volonté des États membres. À cet égard, nous devons déclarer ouvertement et sans ambages qu’une réduction du nombre de blocs d’espace aérien fonctionnels constitue une absolue nécessité. La tactique pourrait porter ses fruits. Je vous invite, M. Hahn, à vous rendre à Maastricht – ce n’est pas bien loin. Vous y constaterez que trois ou quatre pays coopèrent déjà en ce qui concerne l’espace aérien supérieur. C’est dans cette ville que sont résolus tous les problèmes auxquels les pays sont confrontés. Allez à Maastricht, proposez à la Commission de s’y rendre et utilisez cette initiative comme modèle pour l’Europe afin de mettre en place les sept BEAF. Vous pourrez alors régler ce problème dans les douze mois impartis."@fr8
"Elnök úr, Hahn úr, az Ön által adott választ egyértelműen a Bizottság által adott válaszként értelmezem, és nem várom Öntől azt sem, hogy a Közlekedési és Idegenforgalmi Bizottság által ma feltett konkrét kérdéseket megvitassa.
Egy dolog egyértelmű volt: több mint tízezer járatot töröltek, 300 repülőteret és több mint tízmillió utast érintett a válság. Le kell vonnunk a tanulságokat egy ilyen eseményt követően. Ez az oka az általunk ma feltett kérdésnek is, mert nagyon gyors együttműködésre volt szükség, és ez egyértelműen nem történt meg. Nem lehetséges összehangolt cselekvést improvizálni 24 órán belül. Ezekre a kérdésekre akarunk ma választ kapni, és nemcsak a Parlament akarja ezeket a válaszokat, hanem az európai polgárok is.
Az első dolog, amit tudni szeretnénk, hogy az ilyen jelenség hatásaira és helyére vonatkozó tájékoztatás javult-e vagy sem?
Másodszor, az EU szervei milyen szerepet fognak betölteni ebben a tekintetben a jövőben és milyen döntéshozatali hatáskörük lesz? Továbbra is 27 párhuzamosan meglévő döntés lesz, vagy a Bizottságnak már vannak egyéb javaslatai, és a légitársaságok milyen mértékben lesznek bevonva? Ez a kérdés nagyon gyakran felmerül.
A Válságbizottságnak üléseznie kell – ülésezik és teszteket is végre fog hajtani. Rendkívül fontos lenne ezen Parlament és ezáltal az európai polgárok számára is, hogy tájékoztassák őket ezeknek a teszteknek az eredményeiről.
A koordináció kapcsán fontos, hogy ez az EU-n kívül is megvalósuljon. Nemzetközi szinten is megállapodásra kell jutnunk a struktúrát illetően, mivel a légtér és egyes katasztrófák nem ismernek határokat ebben az összefüggésben.
Egy másik fontos tényező a részünkről az utasok kérdése. Tízmillió utasról van szó, ez a tízmillió utas azonban nemcsak turista volt, akiknek meg kellett hosszabbítaniuk vagy örömmel meghosszabbították nyaralásukat, hanem olyanok is voltak köztük, akiknek sürgősen haza vagy valahova máshova kellett volna jutniuk. Ebben az esetben nem utalhatunk egyszerűen az utasok jogaira, kötelezettségünk, hogy összehangoltan dolgozzunk, alternatívákat nyújtsunk, valamint biztosítsuk az egyéb közlekedési módok nagyobb mértékű használatát. Szükség esetén például a vasúti útvonalak gyorsabb rendelkezésre állását kell biztosítanunk. Ezt sem lehet 24 órán belül rögtönözni. Ezeket a kérdéseket a polgárok és az utasok nevében is fel akarjuk vetni. Nemcsak a jogaik elmagyarázásának kérdéséről van szó.
Végül, de nem utolsósorban – és ezt már említette – a légtérblokkok, vagy amit funkcionális légtérblokknak is nevezünk: a javaslat 27 helyett 7 légtérblokkot tartalmaz. Ez működhet. Bátorkodom megjósolni azonban ma, hogy ezt 2012-ig nem fogjuk tudni létrehozni, mert a tagállamok ezt nem akarják. Ebben a tekintetben rendkívül egyértelmű kifelé irányuló jelzést kell közvetítenünk, hogy a légtérblokkok számának csökkentése nélkülözhetetlen. Ez is működhet. Hahn úr, meghívom, hogy jöjjön el Maastrichtba − ez nem túl hosszú út az Ön számára. Ott már létezik a három vagy négy ország közötti együttműködés a légtér felső rétegére vonatkozóan. Az országok által felvetett valamennyi probléma ott kerül megoldásra. Menjen oda, javasolja ezt a Bizottságnak, és használja ezt modellként Európa esetében a hét légtérblokkra vonatkozóan. Akkor tizenkét hónapon belül képesek leszünk ennek a szabályozására."@hu11
"Signor Presidente, signor Commissario Hahn, ovviamente considero la sua risposta quella della Commissione e non mi aspetto che si addentri nei quesiti specifici posti oggi dalla commissione per i trasporti e il turismo.
Un aspetto è stato tuttavia chiaro: più di 100 000 voli sono stati annullati, interessando 300 aeroporti e circa 10 milioni di passeggeri, e dobbiamo quindi trarre le dovute conclusioni da tale avvenimento. Anche per questo solleviamo oggi il problema, in quanto il coordinamento che è stato richiesto in tempi rapidi non era chiaramente di prossima realizzazione. Non è possibile improvvisare un’azione coordinata nel giro di 24 ore. Queste sono le domande a cui vogliamo risposta oggi, e non è solo il Parlamento a richiederlo, ma anche i cittadini dell’Europa.
Innanzi tutto vogliamo sapere se le informazioni relative sia agli effetti che alla localizzazione di questi fenomeni siano migliorate o meno.
In secondo luogo, qual è il ruolo che verrà svolto in futuro dagli organismi dell’Unione europea in questo settore e che poteri decisionali avranno? Continueranno a esserci 27 decisioni diverse o la Commissione ha già altre proposte, e in quale misura saranno coinvolte le compagnie aeree? Questa è una domanda che è stata posta molte volte.
Il comitato di crisi dovrebbe riunirsi, si riunirà ed effettuerà anche test. Sarebbe estremamente importante per il Parlamento e anche per i cittadini europei essere informati dei risultati dei suddetti test.
Per quanto riguarda il coordinamento, è fondamentale che venga introdotto anche al di fuori dell’Unione europea. Si rende inoltre necessario trovare un accordo sulle strutture a livello internazionale, poiché lo spazio aereo e certe catastrofi non conoscono confini in questo contesto.
Un altro fattore che riteniamo importante riguarda i passeggeri. Si tratta di circa 10 milioni di passeggeri, di cui non tutti erano turisti costretti o felici di prolungare le proprie vacanze; alcuni dovevano tornare a casa o recarsi in un posto urgentemente. In questo caso non si può semplicemente rimandare ai diritti dei passeggeri, ma abbiamo l’obbligo di lavorare in modo coordinato, proponendo alternative e prevedendo un maggiore utilizzo di altre modalità di trasporto: ad esempio, in caso di necessità, occorre procedere a una più rapida assegnazione delle tratte ferroviarie. Anche questo non può essere improvvisato nell’arco di 24 ore. Queste sono le domande che vogliamo sollevare a nome dei cittadini e dei passeggeri. Non si tratta semplicemente di spiegare i lori diritti.
L’ultimo punto, ma non per importanza, è stato già citato: viene proposta la creazione di 7 anziché 27 blocchi di spazio aereo, meglio conosciuti come blocchi funzionali di spazio aereo (FAB) Ciò potrebbe funzionare. Mi azzarderei soltanto a prevedere già oggi che non saremo in grado di realizzarla entro il 2012, perché gli Stati membri non lo vogliono. Dobbiamo quindi mandare un segnale chiaro all’esterno, secondo cui è assolutamente necessaria una riduzione nel numero dei FAB. Anche questa soluzione può funzionare. Signor Commissario Hahn, la invito a venire a Maastricht, non molto distante da lei, dove esiste già una cooperazione fra tre o quattro paesi sullo strato superiore dello spazio aereo, che costituisce il fulcro di tutti i problemi sollevati dagli Stati membri. Vada lì, lo proponga alla Commissione e lo impieghi come modello per l’Europa, per i sette blocchi funzionali di spazio aereo; allora saremo in grado di regolamentare la questione entro dodici mesi."@it12
"Pone pirmininke, J. Hahnai, žinoma, jūsų atsakymą laikau Komisijos atsakymu ir taip pat nesitikiu, kad gilinsitės į konkrečius Transporto ir turizmo komiteto šiandien pateiktus klausimus.
Vienas dalykas aiškus: buvo atšaukta daugiau kaip 100 000 skrydžių, nukentėjo 300 oro uostų ir daugiau kaip 10 mln. keleivių. Turime pasimokyti iš tokių įvykių. Būtent todėl šiandien iškėlėme šį klausimą, nes buvo raginama labai greitai imtis koordinavimo veiksmų, tačiau akivaizdu, kad tai nebuvo padaryta. Neįmanoma per 24 val. iš anksto nepasirengus imtis koordinuotų veiksmų. Šiandien norime gauti atsakymus į šiuos klausimus, ir jų laukia ne tik Parlamentas; juos nori išgirsti ir Europos piliečiai.
Pirmiausia norime sužinoti, ar geriau informuojama apie tokių reiškinių padarinius ir vietos nustatymą.
Antra, koks bus ES įstaigų vaidmuo ateityje sprendžiant šiuos klausimus ir kokių sprendimų priėmimo įgaliojimų joms bus suteikta? Ar ir toliau turėsime 27 vienu metu galiojančius sprendimus, ar Komisija jau turi kitų pasiūlymų ir kokiu mastu sprendžiant šį klausimą bus įtrauktos oro linijų įmonės? Šis klausimas buvo keltas labai dažnai.
Turi įvykti Krizių komiteto posėdis: ar posėdyje taip pat bus atliekami bandymai? Šiam Parlamentui, taigi ir Europos piliečiams, būtų labai svarbu gauti informaciją apie šių bandymų rezultatus.
Kiek tai sietina su koordinavimu, labai svarbu, kad koordinavimas vyktų ir už ES ribų. Mums taip pat reikia susitarti dėl tarptautinio lygmens struktūrų, nes šiuo požiūriu oro erdvė ir tam tikros nelaimės nepaiso sienų.
Kitas mums svarbus dalykas – keleiviai. Kalbame apie 10 mln. keleivių, tačiau šie 10 mln. keleivių buvo ne tik turistai, kurie turėjo pratęsti savo atostogas arba džiaugėsi galėdami tai padaryti; tarp jų buvo ir žmonių, turėjusių grįžti namo ar kur nors skubiai nuvykti. Šiuo atveju negalime paprasčiausiai remtis keleivių teisėmis; esame įsipareigoję dirbti koordinuotai, siūlyti alternatyvas ir geriau naudotis kitų rūšių transportu. Pvz., reikia greičiau paskirstyti geležinkelių maršrutus, kai to reikia. To taip pat neįmanoma padaryti per 24 val. iš anksto nepasirengus. Tai – klausimai, kuriuos norime pateikti piliečių, taip pat keleivių, vardu. Tai – ne tik jų teisių išaiškinimo klausimas.
Paskutinis, bet ne mažau svarbus dalykas, kurį jau minėjote – oro erdvės blokai: siūloma turėti ne 27, o 7 oro erdvės blokus. Tai galėtų būti veiksminga. Vis dėlto šiandien drįsiu pasakyti, kad mums nepavyks to pasiekti iki 2012 m., nes valstybės narės nenori įgyvendinti šio pasiūlymo. Šiuo požiūriu taip pat turime pasiųsti labai aiškią žinią kitoms šalims, kad, be jokios abejonės, būtina mažinti oro erdvės blokų skaičių. Tai taip pat galėtų būti veiksminga. Pone J. Hahnai, kviečiu jus atvykti į Mastrichtą; jis nėra labai toli. Ten trys ar keturios valstybės jau pradėjo bendradarbiauti viršutinio oro erdvės sluoksnio klausimais. Būtent ten galima išspręsti visas valstybių iškeltas problemas. Nuvykite ten, pasiūlykite šį modelį Komisijai ir naudokite jį kaip pavyzdį Europai, kaip pavyzdį septyniems oro erdvės blokams sukurti. Tada per dvylika mėnesių galėsime pradėti taikyti taisykles."@lt14
"Priekšsēdētāja kungs
kungs, jūsu atbildi es, saprotams, uzskatu par Komisijas atbildi, un arī es negaidu, lai jūs šodien sīki analizētu specifiskos jautājumus, ko ir uzdevusi Transporta un tūrisma komiteja.
Viens ir skaidrs — tika atcelti vairāk nekā 100 000 lidojumi un skartas 300 lidostas un vairāk nekā 10 miljoni pasažieru. Mums ir jāmācās no šī gadījuma. Tāpēc arī mēs šodien vēršam uzmanību uz šo jautājumu. Ļoti ātri radās nepieciešamība pēc saskaņotas rīcības, bet to, protams, mēs nesagaidījām. Bez iepriekšējas sagatavošanās nav iespējams nodrošināt saskaņotu rīcību 24 stundu laikā. Šodien mēs vēlētos dzirdēt atbildes uz turpmāk minētajiem jautājumiem, un šīs atbildes gaida ne tikai Parlaments, bet arī Eiropas iedzīvotāji.
Pirmkārt, mēs vēlētos uzzināt, vai ir iegūta pilnīgāka informācija par šādas parādības sekām un lokalizāciju?
Otrkārt, kāda būs ES iestāžu nozīme šajā jomā nākotnē un kādas lēmējtiesības tām tiks piešķirtas? Vai mums arī turpmāk būs 27 vienlaicīgi pastāvoši lēmumi, vai arī Komisijai jau ir padomā citi priekšlikumi, un cik lielā mērā šo problēmu risināšanā tiks iesaistītas aviokompānijas? Šis jautājums tiek uzdots ļoti bieži.
Krīzes komitejas pienākums ir rīkot sanāksmes — tā tik tiešām rīko sanāksmes — un tā arī veiks pārbaudes. Ļoti svarīgi būtu informēt šo Parlamentu un līdz ar to Eiropas iedzīvotājus par šo pārbaužu rezultātiem.
Attiecībā uz koordināciju jānorāda, ka ir svarīgi to nodrošināt arī ārpus ES. Mums ir jāvienojas arī par starptautiska līmeņa struktūrām, jo gaisa telpa un arī dažas dabas katastrofas šajā ziņā robežas nepazīst.
Vēl viens svarīgs aspekts, kas attiecas uz mums, ir pasažieri. Mēs runājam par aptuveni 10 miljoniem pasažieru, bet šie 10 miljoni pasažieru nebija tikai tūristi, kuriem nācās pagarināt savas brīvdienas vai kuri to darīja ar prieku. Šo cilvēku vidū bija arī tādi, kuriem vajadzēja nokļūt mājās vai steidzami nokļūt kur citur. Šajā gadījumā mēs nedrīkstam tikai atsaukties uz pasažieru tiesībām, mums ir saskaņoti jādarbojas un jānodrošina alternatīvas un citu transporta veidu plašāka izmantošana. Piemēram, vajadzības gadījumā mums ir jāspēj ātrāk piedāvāt dzelzceļa maršrutus. Arī to bez iepriekšējas sagatavošanās nav iespējams izdarīt 24 stundu laikā. Šie ir jautājumi, uz kuriem mēs iedzīvotāju un arī pasažieru vārdā vēlamies vērst uzmanību. Nav runa tikai par viņu tiesību izskaidrošanu.
Visbeidzot, es vēlos runāt par kādu ne mazāk svarīgu aspektu (un jūs to jau minējāt), proti, par gaisa telpas blokiem — ir izteikts priekšlikums samazināt to skaitu no 27 uz septiņiem. Tas varētu būt efektīvs risinājums. Tomēr es šodien uzdrošinos prognozēt, ka mēs nespēsim to izdarīt līdz 2012. gadam, jo dalībvalstis to nevēlas. Šai sakarā mums ir jāraida arī ļoti skaidrs ārējais signāls, ka gaisa telpas bloku skaita samazināšana ir ļoti vajadzīga. Arī šis varētu būt efektīvs risinājums.
kungs, es aicinu jūs paviesoties Māstrihtā — tas nav pārāk tālu. Tur patlaban jau tiek īstenota trīs vai četru valstu sadarbība attiecībā uz gaisa telpas augšējo slāni un tiek risinātas visas problēmas, uz kurām valstis vērš uzmanību. Aizbrauciet uz turieni, iesakiet šādu sistēmu Komisijai un izmantojiet to kā paraugu Eiropas septiņu funkcionālo gaisa telpas bloku īstenošanai. Tad mēs spēsim atrisināt šo jautājumu divpadsmit mēnešu laikā."@lv13
"Herr Präsident, Herr Kommissar! Ich betrachte Ihre Antwort natürlich als die Antwort der Kommission und gehe auch nicht davon aus, dass Sie heute auf die spezifischen Fragen des Ausschusses für Verkehr und Fremdenverkehr eingehen werden.
Eines war klar: Über 100 000 Flüge wurden gestrichen, 300 Flughäfen und über zehn Millionen Passagiere waren betroffen. Aus einem solchen Ereignis muss man lernen. Das ist auch der Grund für die Frage, die wir heute stellen. Denn sehr schnell kam der Ruf nach Koordination und diese war ja eindeutig nicht gegeben. Man kann keine Koordination innerhalb von 24 Stunden improvisieren. Das sind die Antworten, die wir heute verlangen, und zwar nicht nur das Parlament, sondern auch die Bürger in Europa.
Erstens wollen wir wissen: Hat sich die Information im Hinblick sowohl auf die Auswirkungen als auch auf die Lokalisierung solcher Phänomene verbessert oder nicht?
Zweitens: Welche Rolle werden in Zukunft die EU-Organe dabei spielen und welche Entscheidungsbefugnisse werden sie haben? Werden wir weiterhin ein Nebeneinander von 27 Entscheidungen haben oder hat die Kommission doch bereits andere Vorschläge und wie weit sind hier die Luftfahrtgesellschaften impliziert? Diese Frage ist sehr oft aufgekommen.
Das Krisengremium soll tagen – es tagt, es wird auch Tests durchführen. Es wäre mehr als wichtig, dass dieses Parlament und somit auch die Bürger in Europa über die Resultate dieser Tests informiert werden.
Wenn es um Koordination geht, geht es nicht zuletzt auch um eine außereuropäische Koordination. Wir müssen uns auch mit den Strukturen auf internationaler Ebene absprechen, denn der Luftraum und auch gewisse Katastrophen kennen in diesem Zusammenhang keine Grenzen.
Ein weiterer wichtiger Punkt sind für uns die Passagiere. Man spricht von zehn Millionen Passagieren, aber unter den zehn Millionen Passagieren waren nicht nur Touristen, die ihre Ferien verlängern mussten oder wollten, da waren Menschen dabei, die nach Hause mussten, andere mussten dringend irgendwo ankommen. Da kann man nicht nur einfach auf die Passagierrechte verweisen, sondern steht in der Verpflichtung, koordinierend vorzugehen sowie Alternativen und einen verstärkten Einsatz anderer Transportarten vorzusehen! Zum Beispiel eine schnellere Zuweisung von Schienenstrecken im Bedarfsfall. Auch das kann man nicht innerhalb von 24 Stunden improvisieren. Das sind Fragen, die wir auch im Namen der Bürger und der Passagiere haben. Es geht nicht nur darum, die Rechte zu klären!
Sie haben es angesprochen – die Luftblöcke, die sogenannten FABs, 7 statt 27. Das kann funktionieren. Aber ich möchte heute einfach einmal die Prognose wagen, dass wir es bis 2012 nicht schaffen werden, weil die Mitgliedstaaten es nicht wollen. Da müssen wir auch ein ganz klares Zeichen nach außen setzen, dass wir die Verringerung der Anzahl der Luftblöcke unbedingt brauchen. Und das kann funktionieren! Herr Kommissar Hahn, ich lade Sie nach Maastricht ein, das ist nicht so weit von Ihnen entfernt. Da funktioniert die Zusammenarbeit in der oberen Schicht des Luftraums bereits zwischen drei bis vier Ländern. Dort sind all die Probleme, die die Länder aufwerfen, gelöst. Kommen Sie dorthin, schlagen Sie das der Kommission vor und nehmen Sie das als Modell für Europa, für die sieben FABs, dann können wir das innerhalb von zwölf Monaten regeln!"@mt15
".
Mijnheer de Voorzitter, mijnheer de commissaris, ik beschouw uw antwoord natuurlijk als antwoord van de Commissie en ga er ook niet van uit dat u vandaag zult ingaan op de specifieke vragen van de Commissie vervoer en toerisme.
Eén ding was duidelijk: meer dan 100 000 vluchten werden geschrapt, 300 luchthavens en meer dan tien miljoen passagiers werden getroffen. Uit een dergelijke gebeurtenis moeten lessen worden getrokken. Dat is ook de reden voor de vragen die we hier vandaag stellen. Al snel werd aangedrongen op meer coördinatie, waarvan immers duidelijk geen sprake was. Binnen 24 uur kan echter geen coördinatie worden geïmproviseerd. Op deze vragen willen we vandaag antwoord hebben, niet alleen het Parlement, maar ook de burgers in Europa.
Ten eerste willen we weten of de informatie met betrekking tot zowel de gevolgen als ook de lokalisering van dergelijke fenomenen inmiddels is verbeterd.
Ten tweede: welke rol zullen de EU-organen in de toekomst op dit gebied spelen en welke bevoegdheden zullen zij krijgen? Zullen we ook in de toekomst te maken hebben met 27 afzonderlijke beslissingen of heeft de Commissie inmiddels toch andere voorstellen, en in hoeverre worden de luchtvaartmaatschappijen daarbij betrokken? Deze vraag werd heel vaak gesteld.
Er is voorzien in een bijeenkomst van het crisiscomité – het komt ook bijeen en zal ook tests gaan uitvoeren. Het is uiterst belangrijk dat het Parlement en daarmee ook de Europese burgers over de bevindingen van deze tests worden ingelicht.
Als het om coördinatie gaat, gaat het niet in de laatste plaats ook om coördinatie buiten de Europese Unie. We moeten ook afspraken maken over de organisatie op internationaal niveau, aangezien het luchtruim en ook bepaalde rampen in dit verband geen grenzen kennen.
Een ander punt dat wij belangrijk vinden, betreft de passagiers. Men spreekt van tien miljoen passagiers, maar onder die tien miljoen waren niet alleen toeristen die hun vakantie moesten verlengen of wilden, maar waren ook mensen die naar huis moesten of dringend naar een bepaalde bestemming moesten reizen. In zo'n situatie kan niet eenvoudig naar passagiersrechten worden verwezen, maar moeten ook coördinerende maatregelen worden getroffen en moet voor alternatieven en voor een grotere beschikbaarheid van andere vervoersmiddelen worden gezorgd, bijvoorbeeld in de vorm van een snellere toewijzing van spoortracés indien dit nodig mocht blijken. Ook dat kan niet binnen 24 uur worden geïmproviseerd. Dit zijn vragen die we ook namens de burgers en de passagiers hebben. Het gaat er niet alleen om rechten te verduidelijken!
Last but not least – u heeft het zelf aangestipt – de luchtruimblokken of FAB's, zeven in plaats van 27. Dat kan functioneren. Maar ik durf vandaag de prognose te wagen dat ons dat niet voor 2012 zal lukken, omdat de lidstaten het niet willen. We moeten dus ook naar buiten toe een heel duidelijk signaal afgeven dat de vermindering van het aantal luchtruimblokken dringend noodzakelijk is. En het kan functioneren. Commissaris Hahn, ik nodig u uit om naar Maastricht te komen, dat is voor u niet ver weg. Daar functioneert de samenwerking in de bovenste laag van het luchtruim al tussen drie à vier landen. Daar zijn alle problemen waar de lidstaten mee aankomen, opgelost. Komt u naar Maastricht en neemt u het daar geïmplementeerde systeem als model voor Europa, voor de zeven FAB's, dan kunnen we het een en ander binnen twaalf maanden regelen!"@nl3
"Senhor Presidente, Senhor Comissário Johannes Hahn, considero naturalmente que a sua resposta é a resposta da Comissão, e também não espero que aborde as questões específicas apresentadas hoje pela Comissão dos Transportes e do Turismo.
De uma coisa podemos estar certos: mais de 100 000 voos foram cancelados, e 300 aeroportos e mais de 10 milhões de passageiros foram afectados. Temos de retirar lições de um acontecimento como esse. Essa é também a razão pela qual levantamos esta questão hoje, porque tinha havido um rápido apelo à coordenação e, claramente, não se avançou nessa área. Não é possível improvisar uma acção coordenada no espaço de 24 horas. Estas são as perguntas que gostaríamos de ver respondidas hoje, e não é apenas o Parlamento que quer essas respostas, os cidadãos da Europa também as exigem.
O primeiro aspecto que pretendemos ver esclarecido é se as informações relativas quer aos efeitos, quer à localização desses fenómenos, melhorou ou não?
Em segundo lugar, qual o papel que, a este respeito, desempenharão no futuro os organismos da UE, e que poderes de decisão terão? Será que vamos continuar a ter, simultaneamente, 27 decisões, ou será que a Comissão já tem outras propostas, e em que medida serão as companhias de aviação envolvidas? Esta questão surgiu com muita frequência.
A Célula de Crise deverá reunir – reúne efectivamente e realiza também testes. Seria extremamente importante para este Parlamento e, portanto, também para os cidadãos europeus obter informação sobre os resultados desses testes.
No que se refere à coordenação, é importante que exista igualmente fora da UE. É ainda necessário que cheguemos a acordo relativamente a estruturas a nível internacional, uma vez que, neste contexto, o espaço aéreo, assim como certas catástrofes, não conhecem fronteiras.
Outro factor importante, a nosso ver, são os passageiros. Falamos de 10 milhões de passageiros, mas estes 10 milhões de passageiros não eram apenas turistas que se viram obrigados ou felizes por terem de prolongar as suas férias, eram também pessoas que tinham de chegar a casa, ou a qualquer outro lugar, com urgência. Neste caso, não podemos simplesmente referir-nos aos direitos dos passageiros, temos, sim, a obrigação de trabalhar de forma coordenada, de proporcionar alternativas e uma maior utilização de outros modos de transporte. Precisamos, por exemplo, de uma atribuição mais célere de rotas ferroviárias sempre que necessário. Também não é possível improvisar isso no espaço de 24 horas. Estas são questões que queremos levantar em nome dos cidadãos e também dos passageiros. Não está apenas em causa a explicação dos seus direitos.
Por último, mas não menos importante - e referiu isso aqui -, os blocos de espaço aéreo, os chamados blocos de espaço aéreo funcional: a proposta é passar a ter 7 em vez de 27, o que poderá funcionar. No entanto, arriscaria prever que não o conseguiremos fazer até 2012, porque os Estados-Membros não o desejam. A este respeito, devemos também emitir um sinal muito claro para fora. É absolutamente necessária uma redução do número de blocos de espaço aéreo. Também isso poderá funcionar. Senhor Comissário Johannes Hahn, convido-o a visitar Maastricht - não é muito longe. Em Maastricht, já existe cooperação entre três ou quatro países relativamente à camada superior do espaço aéreo. É em Maastricht que se resolvem todos os problemas que os países levantam. Convido-o a visitar este sistema, a sugeri-lo à Comissão, e a usá-lo como um modelo para a Europa, para os sete blocos de espaço aéreo funcional. Nessa altura, seremos capazes de regular tudo no tal prazo de doze meses."@pt17
"Dle președinte, dle Hahn, bineînțeles, consider răspunsul dvs.ca fiind răspunsul Comisiei și nu mă aștept să răspundeți la întrebările specifice adresate astăzi de Comisia pentru transport și turism.
Un lucru a fost clar: peste 100 000 de zboruri au fost anulate, iar 300 de aeroporturi și mai mult de 10 milioane de pasageri au fost afectați. Trebuie să învățăm o lecție dintr-un astfel de eveniment. Acesta este și scopul întrebării pe care o adresăm astăzi, deoarece a existat un apel prompt la coordonare, iar acest lucru categoric nu s-a întâmplat. Nu este posibil să improvizezi acțiuni coordonate într-un interval de 24 de ore. La aceste întrebări vrem răspunsuri astăzi, și nu doar Parlamentul dorește aceste răspunsuri; și cetățenii europeni vor acest lucru.
Primul lucru pe care vrem să-l aflăm este dacă s-au îmbunătățit sau nu informațiile referitoare atât la efecte, cât și la locul apariției acestor fenomene.
În al doilea rând, ce rol vor juca organismele UE în această privință în viitor și ce putere decizională vor avea acestea? Vom continua să avem 27 de hotărâri existente simultan, sau Comisia are deja alte propuneri, și în ce măsură vor fi implicate aici companiile aeriene? Această întrebare s-a ivit foarte des.
Comitetul de criză se presupune că se va întruni - se întrunește și va efectua teste. Ar fi foarte important pentru acest Parlament, deci și pentru cetățenii europeni, să fie informați de rezultatele acestor teste.
Când vine vorba de coordonare este important ca aceasta să fie stabilită și în afara UE. Trebuie să cădem de acord asupra unor structuri la nivel internațional, de vreme ce spațiul aerian și, de asemenea, unele dezastre nu cunosc granițe în acest sens.
Un alt factor important în ceea ce ne privește îl reprezintă pasagerii. Vorbim de 10 milioane de pasageri, dar acești 10 milioane de pasageri nu sunt doar turiști care au fost nevoiți sau au fost bucuroși să-și prelungească vacanța; au existat și oameni care trebuiau să ajungă acasă sau care trebuiau să ajungă urgent undeva. În acest caz, nu ne putem referi doar la drepturile pasagerilor; mai degrabă, suntem obligați să lucrăm într-un mod coordonat și să furnizăm alternative și o mai mare utilizare a altor modalități de transport. De exemplu, avem nevoie de o alocare mai rapidă a rutelor feroviare atunci când este necesar. Acest lucru nu poate fi improvizat într-un interval de 24 de ore. Dorim să adresăm aceste întrebări în numele cetățenilor și de asemenea, al pasagerilor. Nu este doar o chestiune de clarificare a drepturilor lor.
Nu în ultimul rând - iar dvs. ați menționat acest lucru - blocurile funcționale ale spațiului aerian, sau BFSA-urile, cum mai sunt numite: propunerea este de a avea șapte în loc de 27. Asta ar putea funcționa. Totuși, astăzi, m-aș hazarda să prezic faptul că nu vom reuși să realizăm acest lucru până în 2012, deoarece statele membre nu vor acest lucru. În această privință, trebuie, de asemenea, să transmitem un semnal extern foarte explicit că o reducere a numărului de blocuri ale spațiului aerian este absolut necesară. Și acest lucru ar putea funcționa. Dle Hahn, vă invit să veniți la Maastricht - nu este foarte departe pentru dvs. Acolo, cooperarea dintre trei sau patru țări în ceea ce privește limita superioară a spațiului aerian este deja în funcțiune. Acela este locul unde se rezolvă toate problemele ridicate de state. Mergeți acolo, recomandați-l Comisiei și folosiți-l ca model pentru Europa, pentru cele șapte BFSA-uri. Apoi vom putea să reglementăm acest lucru în douăsprezece luni."@ro18
".
Vážený pán Hahn, vašu odpoveď považujem, samozrejme, za odpoveď Komisie a nečakám od vás, že sa budete zaoberať špecifickými otázkami, ktoré dnes predložil Výbor pre dopravu a cestovný ruch.
Jedna vec bola jasná: zrušilo sa viac ako 100 000 letov a zasiahnutých bolo 300 letísk a viac ako 10 miliónov cestujúcich. Musíme sa z takejto udalosti poučiť. To bolo aj dôvodom otázky, ktorú sme dnes položili, pretože sa veľmi rýchlo požadovala koordinácia a tá sa evidentne nedosiahla. V priebehu 24 hodín nie je možné improvizovať koordinovaný postup. To sú otázky, na ktoré chceme dnes odpoveď, a nielen Parlament chce tieto odpovede, občania Európy ich chcú tiež.
Prvá vec, ktorú chceme vedieť, je, či sa zlepšili informácie o následkoch a mieste takýchto fenoménov.
Po druhé, akú úlohu budú v tejto súvislosti zohrávať orgány EÚ v budúcnosti a aké rozhodovacie právomoci budú mať? Budeme mať aj naďalej 27 súbežne existujúcich rozhodnutí, alebo Komisia už má iné návrhy, a do akej miery sa do toho zapoja letecké spoločnosti? Táto otázka sa vynára veľmi často.
Krízový výbor sa má stretávať – stretáva sa a uskutoční aj testy. Je mimoriadne dôležité, aby bol tento Parlament a tým aj európski občania informovaní o výsledkoch týchto testov.
Keď ide o koordináciu, je dôležité, aby fungovala aj mimo EÚ. Musíme sa dohodnúť aj na štruktúrach na medzinárodnej úrovni, keďže vzdušný priestor a aj niektoré katastrofy nepoznajú v tejto súvislosti žiadne hranice.
Pokiaľ ide o nás, ďalším dôležitým faktorom sú cestujúci. Hovoríme o 10 miliónoch cestujúcich, ale týchto 10 miliónov netvorili len turisti, ktorí si radi predĺžili svoju dovolenku, boli tam aj ľudia, ktorí sa súrne potrebovali dostať domov alebo niekam inde. V tomto prípade nemôžeme odkazovať len na práva cestujúcich, máme povinnosť pracovať koordinovaným spôsobom a poskytnúť alternatívy a väčšie využitie iných druhov dopravy. V prípadoch potreby potrebujeme napríklad rýchlejšie vyčlenenie železničných tratí. To tiež nie je možné improvizovať v priebehu 24 hodín. Tieto otázky chceme položiť aj v mene občanov a cestujúcich. Nejde len o to, vysvetliť ich práva.
V neposlednom rade – a vy ste to spomenuli – bloky vzdušného priestoru, inak nazývané FAB – funkčné bloky vzdušného priestoru: návrh je, aby ich bolo sedem namiesto 27. To by mohlo fungovať. Trúfam si však dnes jednoducho predpovedať, že sa nám to do roku 2012 nepodarí, pretože členské štáty to nechcú. V tomto ohľade musíme tiež navonok vyslať veľmi jasný signál, že zníženie počtu blokov vzdušného priestoru je nevyhnutné. To by mohlo tiež fungovať. Pán Hahn, pozývam vás, aby ste prišli do Maastrichtu – nie je to pre vás veľmi ďaleko. Tam už funguje spolupráca medzi tromi alebo štyrmi krajinami, pokiaľ ide o vrchnú vrstvu vzdušného priestoru. Tam sa riešia všetky problémy, ktoré krajiny predložia. Choďte tam, navrhnite to Komisii a použite to ako model pre Európu, pre sedem FAB. Potom to budeme môcť regulovať v priebehu dvanástich mesiacov."@sk19
"Gospod predsednik, gospod Hahn, na vaš odgovor gledam kot na odgovor Komisije, prav tako pa ne pričakujem, da se boste podrobno spuščali v vprašanja, ki jih je danes zastavil Odbor za promet in turizem.
Nekaj je jasno: odpovedanih je bilo več kot 100 tisoč poletov, prizadetih pa je bilo 300 letališč in več kot 10 milijonov potnikov. Iz takšnih dogodkov se moramo naučiti. Zaradi tega danes tudi zastavljamo vprašanje, saj smo zelo hitro pozvali k usklajevanju, kar pa se očitno ni zgodilo. V roku 24 ur ni mogoče improvizirati pri usklajenem ukrepanju. Gre za vprašanja, na katera danes želimo slišati odgovore, ne samo Parlament, ampak tudi državljani Evrope.
Najprej želimo vedeti, ali so se informacije o vplivih in lokacijah takšnih pojavov izboljšale?
Drugič, kakšno vlogo bodo imeli organi EU v zvezi s tem v prihodnje in kakšne pristojnosti glede odločanja bodo imeli? Ali bomo še naprej imeli 27 sočasnih odločitev ali pa ima Komisija druge predloge in v kolikšni meri bodo pri tem sodelovali letalski prevozniki? To vprašanje je bilo večkrat zastavljeno.
Krizni odbor se naj bi sestal – se srečuje in bo izvedel vse preskuse. Za Parlament, s tem pa tudi za evropske državljane, je zelo pomembno, da bodo obveščeni o rezultatih teh preskusov.
Ko govorimo o usklajevanju, je pomembno, da je le to zagotovljeno tudi zunaj EU. Prav tako se moramo dogovoriti o strukturah na mednarodni ravni, saj zračni prostor in nekatere nesreče niso omejene z mejami.
Drug pomemben dejavnik so potniki. Govorimo o 10 milijonih potnikov, vendar teh 10 milijonov potnikov ni bilo samo turistov, ki so morali podaljšati počitnice ali so bili veseli podaljšanih počitnic; bili so tudi ljudje, ki so morali priti domov ali nujno priti na določeno destinacijo. V tem primeru se ne moremo enostavno sklicevati na pravice potnikov; dolžni smo delovati na usklajen način in zagotoviti alternativne možnosti in večjo uporabo drugih vrst prevoza. Na primer, potrebujemo hitrejše določanje železniških povezav, kadar je to potrebno. Tudi tu v roku 24 ur ni mogoče improvizirati. Gre za vprašanja, ki jih zastavljamo tudi v imenu državljanov in potnikov. Ne gre le za vprašanje pojasnjevanja njihovih pravic.
Na koncu naj izpostavim – to ste omenili – funkcionalne bloke zračnega prostora, ki jih poznamo tudi pod imenom FAB: predlog je, da bi jih imeli sedem in ne 27. To bi lahko delovalo. Vendar si danes upam napovedati, da nam to ne bo uspelo do leta 2012, ker si države članice tega ne želijo. V zvezi s tem moramo prav tako poslati jasno sporočilo, da je zmanjšanje števila blokov zračnega prostora nujno potrebno. Tudi to lahko deluje. Gospod Hahn, vabim vas, da pridete v Maastricht – pot ni zelo dolga. Sodelovanje med tremi ali štirimi državami v povezavi z zgornjo plastjo zračnega prostora je že vzpostavljeno. Ravno tu se rešujejo vse težave, ki jih izpostavljajo države. Pojdite tja, predlagajte to Komisiji in uporabite kot model za Evropo, za sedem funkcionalnih blokov zračnega prostora. Potem nam bo to uspelo urediti v roku dvanajstih mesecev."@sl20
"Herr talman, herr Hahn! Jag betraktar självfallet ditt svar som ett svar från kommissionen, och jag förväntar mig heller inte att du ska gå in på de särskilda frågor som tas upp av utskottet för transport och turism.
En sak står klar, att över 100 000 flygningar ställdes in och att 300 flygplatser och fler än tio miljoner passagerare påverkades. Vi måste dra lärdomar av sådana händelser. Det är också skälet till den fråga vi i dag tar upp, för mycket snart kom det krav på samordning, en samordning som helt klart inte kom till stånd. Det är inte möjligt att improvisera samordnade åtgärder inom loppet av ett dygn. Det här är de frågor vi vill ha svar på i dag, och det är inte bara parlamentet som vill ha de svaren, utan även EU:s medborgare.
Det första vi vill veta är om informationen om effekterna av sådana fenomen och var de uppstår har förbättrats eller inte.
För det andra undrar vi vilken roll EU-organen kommer att spela inom det här området framöver och vilka beslutande befogenheter de kommer att ha. Kommer vi att fortsätta ha 27 olika beslut som gäller samtidigt, eller har kommissionen redan nu andra förslag, och i vilken utsträckning kommer flygbolagen att medverka här? Det är en fråga som ofta kommer upp.
Det är meningen att krissamordningscellen ska sammanträda – det gör den också, och ska genomföra övningar. Det vore ytterst angeläget att parlamentet och därmed också att EU:s medborgare informerades om resultaten av dessa övningar.
När det gäller samordningen är det viktigt att den genomförs även utanför EU. Vi behöver också enas om samarbetsstrukturer på internationell nivå eftersom luftrummet och även vissa katastrofer inte känns vid några gränser i det här sammanhanget.
En annan viktig faktor vad oss anbelangar är passagerarna. Vi pratar om tio miljoner passagerare, men inte alla tvingades att förlänga sin semester eller gjorde det gladeligen; bland dem fanns också personer som måste hem eller var tvungna att snabbt ta sig någonstans. I de fallen kan vi inte bara hänvisa till passagerarnas rättigheter; vi är snarare tvungna att arbeta samordnat och tillhandahålla alternativ och ökad användning av andra transportsätt. Vi behöver exempelvis snabbare tilldelning av spårkapacitet när så krävs. Inte heller detta kan improviseras fram inom loppet av ett dygn. Också detta är frågor vi vill ta upp på medborgarnas och passagerarnas vägnar. Det handlar inte bara om att informera dem om deras rättigheter.
Sist men inte minst kommer vi till luftrumsblocken som du nämnde, som också går under förkortningen FAB, där förslaget är att ha sju sådana istället för 27. Det skulle kunna fungera. Men jag vill drista mig till att i dag förutsäga att vi inte kommer att gå i land med detta till 2012, eftersom medlemsstaterna inte vill det. På den punkten måste vi också sända ut en mycket tydlig signal om att det är absolut nödvändigt att minska antalet luftrumsblock. Det kan också fungera. Johannes Hahn, jag bjuder in dig till Maastricht – det är inte så långt för dig att resa. Där har man redan etablerat ett samarbete mellan tre eller fyra länder om det övre luftrummet. Det är där man löser alla problem länderna tar upp. Res dit, föreslå detsamma för kommissionen, och använd det som en modell för Europa och för de sju luftrumsblocken. På så vis kommer vi att kunna reglera det här inom ett år."@sv22
|
| lpv:unclassifiedMetadata |
"Hahn"13
"Mathieu Grosch,"15,16,9
"im Namen der PPE-Fraktion"15,15,9
|
| lpv:videoURI |
Named graphs describing this resource:
The resource appears as object in 2 triples