Local view for "http://purl.org/linkedpolitics/eu/plenary/2008-09-23-Speech-2-283"

Predicate	Value (sorted: default)
rdf:type	lpv_eu:Speech6
dcterms:Date	"2008-09-23"^^xsd:date6
dcterms:Is Part Of	lp_eu:Sistem comunitar de monitorizare şi informare privind traficul navelor maritime - Investigarea accidentelor din sectorul de transport maritim - Răspunderea în caz de accident a transportatorilor de persoane pe mare - Controlul statului portului (reformare) - Norme şi standarde comune pentru organizaţiile cu rol de inspecţie şi control al navelor (reformare) - Norme şi standarde comune pentru organizaţiile cu rol de inspecţie şi control al navelor (reformare) (continuarea dezbaterii)6
dcterms:Language	"da"^^xsd:language6
lpv:document identification number	"en.20080923.36.2-283"6
lpv:hasSubsequent	lp_eu:2008-09-23-Speech-2-2846
lpv:speaker	lp:Anne E. Jensen6
lpv:spoken text	". Hr. formand! Hr. minister Bussereau og hr. kommissær Tajani! Jeg deler andre ordføreres ønske om, at vi er tæt på en vedtagelse af denne vigtige lovgivning. Jeg synes, det er forunderligt, at det skulle tage Rådet så lang tid at finde en fælles holdning til de syv direktiver, der skal forebygge forureningskatastrofer til søs, og som også skal styrke beredskabet, når det er gået galt. Det er beklageligt, at man så længe har meldt pas på de to direktiver om flagstaternes forpligtelser og reddernes ansvar. Den mener jeg, at vi også må have med i den samlede pakke. Jeg mener ligeledes, som også flere andre har givet udtryk for, at det franske formandskab gør en helhjertet indsats for, at vi nu finder en løsning, og det vil jeg gerne takke for på ALDE-Gruppens vegne. Forhåbentlig vil bestræbelserne krones med held. Vi er jo alle enige om, at søfart er et globalt erhverv, og derfor skal den lovgivning, vi vedtager, harmonere med de internationale aftaler på søfartsområdet i IMO og under Parismemorandummet. Det har vi fra Parlamentets side hele tiden bakket op om. Den tredje maritime sikkerhedspakke skal sikre, at vi ikke i fremtiden ser plimsollere i europæiske farvande. Der skal være bedre overvågning af trafikken, bedre kontrol af skibenes kvalitet og der skal være bedre erfaringsudveksling om, hvad der skaber risiko for havari. Spørgsmålet om nødhavne har været et stridsemne mellem Parlamentet og Rådet. Jeg bor såmænd selv ved en havn, der er udpeget som nødhavn, og jeg må bakke klart op om Parlamentets krav om at sikre nødhavne mod en ubehagelig ekstraregning, hvis et skib med olielæk trækkes ind i havnen. Det er vigtigt at sikre, at det ikke er små lokalsamfund, der kommer til at bære den økonomiske byrde ved en efterfølgende oprensning. Jeg vil særligt fremhæve to direktiver, som jeg har været min gruppes ordfører på, nemlig direktivet om havnestatskontrol og direktivet om undersøgelse af ulykker. I forbindelse med direktivet om havnestatskontrol tegner der sig enighed om de principper, som Kommissionen har foreslået, nemlig at alle skibe skal kontrolleres, og at de dårlige skibe skal kontrolleres ekstra grundigt. Havnestatskontrollen skal leve op til en ordentlig standard, så der bliver en mere ensartet kontrol i alle EU-havne. Der er dog fortsat enkelte knaster. Rådet har ikke accepteret kontrol af skibe under opankring, og det har heller ikke så fast en holdning, som vi har her i Parlamentet, til en afvisning af de allerdårligste skibe. ALDE-Gruppen bakker helt og fuldt op om ordføreren Dominique Vlastos holdning, har taget, og støtter således genfremsættelsen af en række forslag fra førstebehandlingen. Hvad angår direktivet om omklaring af ulykker er der også enkelte punkter, hvor der stadigvæk er uenighed mellem Parlamentet og Rådet. Havariundersøgelser og formidling af resultaterne af disse undersøgelser skal sikre, at ulykker ikke gentages. Vi skal lære af de ulykker, der faktisk finder sted, og så mange som muligt skal lære af hinandens erfaringer. Som i luftfarten skal der være sikkerhed for, at alle involverede giver en så åben og redelig beskrivelse af ulykkesforløbet som muligt. Et vidnes udsagn ved de forklarende forhør skal ikke bruges direkte i forbindelse med en sigtelse, hvor man skal afhøres med sigtedes rettigheder. Det er en vanskelig balance, og der er enkelte forslag, Rådet ikke har medtaget fra Parlamentets første forslag, og som vi derfor genfremsætter. Det vigtigste stridspunkt er imidlertid spørgsmålet om, hvilke typer havari der skal omfattes. Rådet vil kun tage de alvorligste ulykker med, men det kan være nok så vigtig, at vi lærer af mindre ulykker, ja sågar af nærved-ulykker. Desuden vil Rådet reelt give samme status for parallelle undersøgelser foretaget af flere lande. Her ønsker vi en klarhed over, hvilken undersøgelse der tæller som officiel. Der må for alt i verden ikke ske det, at en ulykkes opklaring bliver politiseret og at myndigheder søger at fralægge sig ansvar og påvirke udfaldet af undersøgelser. ALDE-Gruppen bakker således helhjertet op om hr. Kohlíčeks forslag om at genfremsætte forslaget fra førstebehandlingen"@da2
lpv:spokenAs	member; BUDG (2007-01-31--2009-07-13)23 member; ALDE (2004-07-20--2009-07-13)23 substitute; TRAN (2007-01-31--2009-07-13)23 unknown; Venstre, Danmarks Liberale Parti (2004-07-20--2009-07-13)23 substitute; Delegation for relations with Belarus (2007-03-14--2009-07-13)23 member; Delegation to the EU-Russia Parliamentary Cooperation Committee (2004-09-15--2009-07-13)23 substitute; EMPL (2007-01-31--2009-07-13)23
lpv:translated text	". Pane předsedající, pane úřadující předsedo Rady, pane komisaři, sdílím naději ostatních zpravodajů, že se blížíme k přijetí těchto významných právních předpisů. Zdá se mi divné, že by Radě mělo trvat tak dlouho předložit společný postoj k sedmi směrnicím, jež mají předcházet katastrofám vedoucím k znečištění moří a posílit připravenost v případě takových neblahých událostí. Je politováníhodné, že jsme již tak dlouho neúspěšní, co se týče dvou směrnic o povinnostech států vlajky a odpovědnosti pracovníků záchranných týmů. Podle mého názoru to musí být také zahrnuto do celkového balíčku. Několik dalších členů uvedlo, a já souhlasím, že francouzské předsednictví vyvíjí obrovské úsilí s cílem najít řešení tohoto problému, a já bych za to francouzskému předsednictví jménem skupiny Aliance liberálů a demokratů pro Evropu ráda poděkovala. Doufejme, že toto úsilí bude úspěšné. Všichni samozřejmě souhlasíme, že námořní doprava je celosvětovým průmyslovým odvětvím a že právní předpisy, které přijímáme, musí být v souladu s mezinárodními námořními dohodami uzavřenými pod záštitou IMO a v rámci Pařížského memoranda o porozumění o státní přístavní inspekci. Parlament to podporuje po celou dobu. Cílem třetího balíčku pro námořní bezpečnost je, aby se lodě nesplňující potřebné normy staly v evropských vodách minulostí. Musí zde být lepší kontrola provozu plavidel, kvalitnější kontrola lodí a lepší výměna zkušeností týkajících se toho, co představuje riziko mimořádných událostí. Záležitost přístavů pro lodě v tísni byla předmětem sporu mezi Parlamentem a Radou. Já sama žiji blízko přístavu, který byl určen jako přístav zodpovědný za příjem lodí,a musím vyjádřit svou jasnou podporu ohledně požadavků Parlamentu, že přístavy zodpovědné za příjem lodí musí být chráněny před nepříjemnými dodatečnými náklady, jež vznikají v případě, že loď, ze které uniká ropa, je odvlečena do přístavu. Je důležité zajistit, aby na malých místních samosprávách nezůstala finanční zátěž za následné provedení sanačních prací. Ráda bych zdůraznila zejména dvě směrnice, v jejichž případě jsem byla zpravodajkou za svou skupinu, konkrétně se jedná o směrnici o státní přístavní inspekci a směrnici o vyšetřování nehod. Co se týče směrnice o státní přístavní inspekci, panuje zde shoda ohledně zásad navržených Komisí, a to, že všechny lodě musí být kontrolovány a lodě, které jsou ve špatném stavu, musí být kontrolovány mimořádně důkladně. Státní přístavní inspekce musí splňovat vhodné normy, aby se dosáhlo jednotnějšího provádění inspekcí ve všech přístavech EU. Je zde však ještě několik nevyřešených bodů. Rada nepřijala inspekce kotvících lodí a její postoj není tak pevný jako v případě Parlamentu vůči odepření přístupu pro lodě v opravdu nejhorším stavu. Skupina ALDE plně podporuje postoj zpravodajky paní Vlasto a je tedy pro předložení několika návrhů z prvního čtení. Parlament a Rada se stále neshodují v otázce několika bodů, co se týče směrnice o vyšetřování nehod. Vyšetřování mimořádných událostí a sdělování jejich výsledků by mělo zajistit, aby se nehody neopakovaly. Z nehod, ke kterým dochází, se musíme poučit a co nejvíce lidí se musí poučit ze zkušeností ostatních. Stejně jako v letectví musí být zajištěno, že všechny zúčastněné strany poskytnou co nejotevřenější a nejčestnější popis průběhu nehody. Svědecká výpověď z vyšetřování nesmí být použita v přímém spojení s jakýmikoli vzniklými náklady; v takových případech musí být obviněnému během výslechu zajištěna jeho práva. Je složité nalézt v této záležitosti rovnováhu, v prvním návrhu Parlamentu je několik bodů, které Rada nepřijala, a které proto předkládáme znovu. Hlavním předmětem sporu je však otázka, jaké druhy mimořádných událostí by sem měly spadat. Rada si přeje, aby sem byly zahrnuty pouze nejzávažnější nehody, ale mohlo by být stejně tak přínosné poučit se z méně závažných nehod a dokonce z tzv. skoronehod, tedy událostí bez následků. Rada chce navíc udělit rovnocenný status paralelním vyšetřováním prováděným několika zeměmi, zatímco my usilujeme o určitou jasnost ohledně toho, které vyšetřování je považováno za oficiální. Za každou cenu je třeba vyhnout se tomu, aby vyšetřování nehody bylo zpolitizováno a aby se orgány snažily odmítnout svou odpovědnost a ovlivňovat výsledek vyšetřování. Skupina ALDE proto plně podporuje návrh pana Kohlíčka, který usiluje o to, aby byl znovu předložen návrh z prvního čtení."@cs1 ". Herr Präsident, Herr amtierender Präsident des Rates, Herr Kommissar! Ich teile die Hoffnung der anderen Berichterstatter, dass wir kurz vor der Annahme dieser wichtigen Gesetzgebung stehen. Es wundert mich, dass der Rat so lange braucht, um einen gemeinsamen Standpunkt über die sieben Richtlinien zu finden, die dazu dienen sollen, Umweltkatastrophen auf See zu verhindern und besser vorbereitet zu sein, wenn etwas schief geht. Es ist bedauerlich, dass es uns in Bezug auf die beiden Richtlinien über die Flaggenstaatenpflichten und die Haftung der Rettungskräfte so lange nicht gelungen ist, voranzukommen. Meines Erachtens muss auch dies in das Gesamtpaket aufgenommen werden. Einige haben gesagt, und dem stimme ich zu, dass sich die französische Präsidentschaft sehr stark für das Finden einer Lösung einsetzt, wofür ich der Präsidentschaft im Namen der Fraktion der Allianz der Liberalen und Demokraten für Europa danken möchte. Hoffen wir, dass dieser Einsatz von Erfolg gekrönt sein wird. Natürlich sind wir uns alle darüber einig, dass der Seeverkehr eine globale Branche ist, weshalb unsere Gesetzgebung mit den internationalen Seeverkehrsabkommen vereinbar sein muss, und zwar unter der Federführung der IMO und im Rahmen der Pariser Vereinbarung über die Hafenstaatkontrolle. Das Parlament hat diese Haltung immer unterstützt. Das Dritte Paket zur Seeverkehrssicherheit soll dafür sorgen, dass schrottreife Schiffe auf europäischen Gewässern der Vergangenheit angehören. Es muss eine bessere Kontrolle des Seeverkehrs, eine bessere Qualität der Schiffsinspektionen und einen besseren Erfahrungsaustausch über Unfallrisiken geben. Das Thema der Zufluchtshäfen ist ein Zankapfel zwischen dem Parlament und dem Rat gewesen. Der Zufall will es, dass ich selbst in der Nähe eines Hafens wohne, der zu einem Zufluchtshafen deklariert worden ist, und ich muss der Forderung des Parlaments meine klare Unterstützung geben, dass Zufluchtshäfen vor unangenehmen Zusatzkosten geschützt werden muss, sollte es dazu kommen, dass ein Schiff, aus dem Öl ausläuft, in den Hafen geschleppt wird. Es ist wichtig zu gewährleisten, dass es nicht kleine lokale Kommunen sind, denen die finanzielle Belastung durch anschließende Reinigungsarbeiten aufgebürdet wird. Ich möchte besonders auf zwei Richtlinien hinweisen, deren Berichterstatterin ich für meine Fraktion war: die Richtlinie über die Hafenstaatkontrolle und die Richtlinie über die Untersuchung von Unfällen im Seeverkehr. Was die Richtlinie über die Hafenstaatkontrolle anbelangt, bildet sich ein Konsens über die von der Kommission vorgeschlagenen Grundsätze heraus, nämlich dass alle Schiffe inspiziert werden müssen und dass Schiffe, die sich in einem schlechten Zustand befinden, besonders gründlich inspiziert werden müssen. Die Hafenstaatkontrolle muss einem geeigneten Standard entsprechen, damit die Kontrollen in allen EU-Häfen einheitlicher durchgeführt wird. Allerdings gibt es nach wie vor einige Hürden, die wir noch nehmen müssen. Der Rat hat weder die Inspektion von vor Anker liegenden Schiffen akzeptiert noch ist sein Standpunkt so firm wie der des Parlaments, was die Verweigerung des Zugangs für Schiffe in desolatem Zustand anbelangt. Die ALDE-Fraktion unterstützt die Haltung der Berichterstatterin Frau Vlasto voll und damit auch die Wiedereinbeziehung einiger Vorschläge aus der ersten Lesung. Des Weiteren gibt es ein paar Punkte, über die sich das Parlament und der Rat im Zusammenhang mit der Richtlinie über die Untersuchung von Unfällen noch nicht einig sind. Die Untersuchung von Unfällen und die Mitteilung ihrer Ergebnisse sollten gewährleisten, dass sich Unfälle nicht wiederholen. Wir müssen aus den Unfällen lernen, die sich ereignen, und so viele Personen wie möglich müssen aus den Erfahrungen auch anderer Lehren ziehen. Wie im Flugverkehr muss auch hier dafür gesorgt werden, dass alle beteiligten Parteien einen möglichst offenen und ehrlichen Bericht des Unfallhergangs abgeben. Eine während den Ermittlungen gemachte Zeugenaussage darf nicht in direktem Zusammenhang mit entstandenen Kosten verwendet werden, da dem Beschuldigten in solchen Fällen während des Verhörs angemessene Rechte eingeräumt werden müssen. Es ist eine schwierige Gratwanderung, und einige Vorschläge aus der ersten Lesung des Parlaments, die der Rat nicht angenommen hat, werden daher nochmals vorgelegt. Der größte Zankapfel ist jedoch das Thema, welche Unfallarten abgedeckt werden sollen. Der Rat möchte nur die schwersten Unfälle einbeziehen, aber es kann gleichermaßen wichtig sein, von kleinen Unfällen oder gar Beinahe-Unfällen zu lernen. Zudem möchte der Rat parallelen Untersuchungen, die von mehreren Ländern durchgeführt werden, einen gleichwertigen Status einräumen, während wir uns Klarheit darüber wünschen, welche Untersuchung als die offizielle betrachtet wird. Es muss unter allen Umständen vermieden werden, dass eine Unfalluntersuchung politisiert wird und die Behörden versuchen, sich der Verantwortung zu entziehen und das Ergebnis der Untersuchungen zu beeinflussen. Daher unterstützt die ALDE-Fraktion Herrn Kohlíčeks Vorschlag zur Wiedervorlage des Vorschlags aus der ersten Lesung voll und ganz."@de9 "Κύριε Πρόεδρε, Εν Ενεργεία Πρόεδρε του Συμβουλίου, Επίτροπε, συμμερίζομαι την ελπίδα των άλλων εισηγητών ότι κοντεύουμε να εγκρίνουμε αυτήν τη σημαντική νομοθεσία. Πιστεύω ότι είναι παράξενο που το Συμβούλιο χρειάζεται τόσο πολύ χρόνο να καταλήξει σε μια κοινή θέση πάνω στις επτά οδηγίες που αποσκοπούν να αποτρέψουν τις καταστροφές θαλάσσιας ρύπανσης κι επίσης να ενισχύσουν την ετοιμότητα για τις περιπτώσεις που προκύπτουν προβλήματα. Είναι λυπηρό που τόσο καιρό αποτυγχάνουμε όσον αφορά τις δύο οδηγίες περί των υποχρεώσεων των κρατών σημαίας και την ευθύνη των διασωστών. Κατά την άποψή μου και αυτό πρέπει να συμπεριληφθεί στο συνολικό πακέτο. Αρκετοί άλλοι είπαν και συμφωνώ μαζί τους, ότι η Γαλλική Προεδρία καταβάλλει ολόψυχες προσπάθειες να βρεθεί μια λύση, πράγμα για το οποίο θα ήθελα να ευχαριστήσω την Προεδρία εκ μέρους της Ομάδας της Συμμαχίας των Φιλελευθέρων και Δημοκρατών για την Ευρώπη. Ας ελπίσουμε ότι αυτές οι προσπάθειες θα στεφτούν με επιτυχία. Όλοι συμφωνούμε, ασφαλώς, ότι η ναυτιλία είναι μια παγκόσμια βιομηχανία και επομένως η νομοθεσία που θεσπίζουμε πρέπει να είναι συμβατή με τις διεθνείς συμφωνίες για τη ναυσιπλοΐα υπό την αιγίδα του ΔΝΟ και στα πλαίσια του μνημονίου συνεννόησης του Παρισιού για τον έλεγχο των πλοίων από το κράτος λιμένα. Το Κοινοβούλιο το υποστήριξε αυτό εξ αρχής. Το τρίτο πακέτο για την ασφάλεια των θαλάσσιων μεταφορών αποσκοπεί να καταστήσει παρελθόν τα πλοία φέρετρα στα ευρωπαϊκά ύδατα. Πρέπει να υπάρχει καλύτερη παρακολούθηση της κυκλοφορίας, καλύτερος ποιοτικός έλεγχος των πλοίων και καλύτερη ανταλλαγή εμπειριών σχετικά με το τι αποτελεί κίνδυνο πρόκλησης συμβάντος. Το θέμα των λιμένων καταφυγής έχει αποτελέσει μήλο της έριδος ανάμεσα στο Κοινοβούλιο και το Συμβούλιο. Μάλιστα, εγώ ο ίδιος κατοικώ κοντά σε ένα λιμάνι το οποίο έχει χαρακτηριστεί λιμάνι καταφυγής και οφείλω να υποστηρίξω ξεκάθαρα την απαίτηση του Κοινοβουλίου τα λιμάνια καταφυγής να προστατεύονται από ένα δυσάρεστο πρόσθετο κόστος σε περίπτωση που ρυμουλκηθεί στο λιμάνι κάποιο πλοίο με διαρροή πετρελαίου. Είναι σημαντικό να εξασφαλίσουμε ότι δεν θα είναι οι μικρές τοπικές κοινωνίες που θα κληθούν να αντιμετωπίσουν την οικονομική επιβάρυνση τυχόν ακόλουθης επιχείρησης καθαρισμού. Θα ήθελα να επισημάνω ιδιαιτέρως δύο οδηγίες στις οποίες υπήρξα ο εισηγητής της ομάδας μου και συγκεκριμένα την οδηγία για τον έλεγχο από το κράτος λιμένα και την οδηγία για τη διερεύνηση των ατυχημάτων. Όσον αφορά την οδηγία για τον έλεγχο από το κράτος λιμένα, προκύπτει συναίνεση πάνω στις αρχές που προτείνει η Επιτροπή και ειδικότερα ότι όλα τα πλοία πρέπει να επιθεωρούνται και ότι τα πλοία σε κακή κατάσταση πρέπει να επιθεωρούνται εξαιρετικά εξονυχιστικά. Ο έλεγχος από το κράτος λιμένα πρέπει να πληροί τις κατάλληλες προδιαγραφές προκειμένου οι έλεγχοι να καταστούν πιο ομοιόμορφοι σε όλα τα λιμάνια της ΕΕ. Ωστόσο, εξακολουθούν να υπάρχουν ορισμένα σημεία όπου υπάρχει κώλυμα. Το Συμβούλιο δεν έχει αποδεχτεί την επιθεώρηση των αγκυροβολημένων πλοίων ούτε είναι η στάση του τόσο αμετακίνητη όσο του Κοινοβουλίου ως προς την άρνηση της πρόσβασης σε πλοία που βρίσκονται στη χείριστη κατάσταση. Η Ομάδα ALDE υποστηρίζει απόλυτα τη θέση της εισηγήτριας, κυρίας Vlasto και συνεπώς υποστηρίζει την επανεισαγωγή ορισμένων εκ των προτάσεων της πρώτης ανάγνωσης. Υπάρχουν επίσης μερικά σημεία στα οποία το Κοινοβούλιο και το Συμβούλιο συνεχίζουν να διαφωνούν όσον αφορά την οδηγία για τη διερεύνηση των ατυχημάτων. Οι έρευνες των συμβάντων και η ανακοίνωση των αποτελεσμάτων τους θα πρέπει να εξασφαλίζει τη μη επανάληψη των ατυχημάτων. Πρέπει να αντλούμε διδάγματα από τα ατυχήματα που συμβαίνουν και όσο το δυνατόν περισσότεροι άνθρωποι θα πρέπει να διδαχτούν ο ένας από τις εμπειρίες του άλλου. Όπως και στην αεροπορία, θα πρέπει να εξασφαλιστεί ότι όλοι οι εμπλεκόμενοι προσφέρουν στο μέτρο του δυνατού πλήρη και ειλικρινή περιγραφή της πορείας του ατυχήματος. Οι δηλώσεις τυχόν αυτόπτη μάρτυρα κατά την ερευνητική διαδικασία δεν πρέπει να χρησιμοποιούνται σε άμεση σύνδεση με την απαγγελία τυχόν κατηγοριών καθώς, σε τέτοιες περιπτώσεις, θα πρέπει να διασφαλιστούν τα δικαιώματα του κατηγορουμένου στη διάρκεια της ανάκρισης. Είναι μια ισορροπία που δύσκολα επιτυγχάνεται και υπάρχουν κάποιες υποδείξεις από την πρώτη πρόταση του Κοινοβουλίου που το Συμβούλιο δεν έχει αποδεχτεί, τις οποίες επανεισάγουμε γι’ αυτό το λόγο. Το κύριο μήλο της έριδος, ωστόσο, αποτελεί το θέμα των τύπων των συμβάντων που θα πρέπει να καλύπτονται. Το Συμβούλιο επιθυμεί να συμπεριλάβει μόνο τα πιο σοβαρά ατυχήματα, αλλά ίσως είναι εξίσου πολύτιμο να αντλήσουμε διδάγματα από μικρά ατυχήματα, ακόμα και παρ’ ολίγον ατυχήματα. Επιπροσθέτως, το Συμβούλιο επιθυμεί μάλιστα να δώσει ισοδύναμο καθεστώς σε παράλληλες έρευνες που διενεργούνται από διάφορες χώρες, ενώ εμείς θέλουμε κάποια σαφήνεια σχετικά με το ποια έρευνα θεωρείται η επίσημη. Θα πρέπει να αποφεύγεται πάση θυσία η διερεύνηση ενός ατυχήματος να καθίσταται αντικείμενο πολιτικής εκμετάλλευσης και οι αρχές να επιδιώκουν να αποποιηθούν την ευθύνη και να επηρεάσουν την έκβαση των ερευνών. Η Ομάδα ALDE επομένως υποστηρίζει ολόψυχα την πρόταση του κυρίου Kohlíček να επανεισάγουμε την πρόταση της πρώτης ανάγνωσης."@el10 ". Mr President, President-in-Office of the Council, Commissioner, I share the other rapporteurs’ hope that we are close to adopting this important legislation. I think it strange that it should take the Council so long to come up with a common position on the seven directives that are intended to prevent maritime pollution disasters and also to reinforce preparedness for when things go wrong. It is regrettable that we have failed for so long with regard to the two directives on the obligations of flag States and the liability of rescue workers. In my opinion, this too must be included in the overall package. Several others have said, and I agree, that the French Presidency is making wholehearted efforts to seek a solution, for which I should like to thank the Presidency on behalf of the Group of the Alliance of Liberals and Democrats for Europe. Let us hope that these efforts will be crowned with success. We all agree, of course, that shipping is a global industry, and so the legislation we adopt must be compatible with the international maritime agreements under the auspices of the IMO and under the Paris Memorandum of Understanding on Port State Control. Parliament has supported this all along. The third maritime safety package is intended to make coffin ships a thing of the past in European waters. There must be better traffic monitoring, better quality control of ships and better exchange of experience on what constitutes an incident risk. The issue of ports of refuge has been a bone of contention between Parliament and the Council. In fact, I myself live near a port that has been designated a port of refuge, and I must give my clear support to Parliament’s requirement that ports of refuge must be protected from an unpleasant additional bill in the event that a ship leaking oil is towed into port. It is important to ensure that it is not small local communities who are left with the financial burden of any subsequent clean-up operation. I should like to highlight in particular two directives for which I have been the rapporteur for my group, namely the Directive on port State control and the Directive on the investigation of accidents. With regard to the Directive on port State control, a consensus is emerging on the principles proposed by the Commission, namely that all ships must be inspected, and that ships in poor condition must be inspected extra thoroughly. Port State control must meet a suitable standard in order to render controls more uniform in all EU ports. There are still some sticking points, however. The Council has not accepted the inspection of ships at anchor, nor is its stance as firm as Parliament’s on refusal of access for the very worst ships. The ALDE Group fully supports the position of the rapporteur, Mrs Vlasto, and thus backs the reintroduction of a number of first reading proposals. There are also a few points on which Parliament and the Council still disagree regarding the Directive on the investigation of accidents. Incident investigations and the communication of their results should ensure that accidents are not repeated. We have to learn from the accidents that do take place, and as many people as possible must learn from each other’s experiences. As in aviation, it must be ensured that all parties involved provide as open and honest an account of the course of the accident as possible. A witness statement to the investigative inquiry must not be used in direct connection with any charge made as, in such cases, the accused must be granted proper rights during questioning. It is a difficult balance to strike, and there are some suggestions from Parliament’s first proposal that the Council has not accepted, which we are therefore reintroducing. The main bone of contention, however, is the issue of which types of incident should be covered. The Council wishes to include only the most serious accidents, but it may well be equally valuable to learn from minor accidents, indeed even near-misses. In addition, the Council actually wants to give equivalent status to parallel investigations carried out by several countries, whereas we want some clarity regarding which investigation is considered the official one. It must be avoided at all costs that an accident investigation is politicised and the authorities seek to disclaim responsibility and influence the outcome of the investigations. The ALDE Group thus wholeheartedly supports Mr Kohlíček’s proposal to reintroduce the first reading proposal."@en4 ". – (DA) Señor Presidente, Presidente en ejecución del Consejo, Comisario, comparto la esperanza de los otros ponentes de que estamos cerca de aprobar esta importante legislación. Me parece raro que le lleve tanto tiempo al Consejo presentar una posición común sobre las siete directivas que tienen por objeto evitar los desastres de contaminación marítima así como reforzar la preparación para cuando las cosas vayan mal. Es lamentable que hayamos fracasado durante tanto tiempo por lo que se refiere a las dos directivas sobre las obligaciones de los Estados de abanderamiento y la responsabilidad de los trabajadores de rescate. En mi opinión, esto también debe incluirse en el paquete general. Otros han dicho, y yo estoy de acuerdo, que la Presidencia francesa está haciendo esfuerzos sin reservas para encontrar una solución, actitud que me gustaría agradecerle a la Presidencia en nombre del Grupo de la Alianza de los Demócratas y Liberales para Europa. Esperemos que dichos esfuerzos culminen con éxito. Todos coincidimos, por supuesto, en que el transporte marítimo es un sector mundial y, por tanto, la legislación que aprobemos debe ser compatible con los acuerdos marítimos internacionales bajo los auspicios de la OMI y en virtud del Memorando de Acuerdo de París sobre el Control del Estado del Puerto. El Parlamento ha respaldado esto desde el primer momento. El tercer paquete de seguridad marítima tiene por objeto hacer que los naufragios de barcos sean cosa del pasado en aguas europeas. Debe haber mejor supervisión del tráfico, mejor control de la calidad de los buques y mejor intercambio de experiencias sobre lo que constituye un riesgo de incidente. La cuestión de los puertos-refugio ha sido un caballo de batalla entre el Parlamento y el Consejo. De hecho, yo mismo vivo cerca de un puerto que ha sido designado puerto-refugio, y debo dar todo mi apoyo al requisito del Parlamento que insta a que los puertos-refugio no se vean cargados con una ingrata factura adicional en el caso de que un buque que gotea petróleo sea remolcado al puerto. Es importante garantizar que no es a las pequeñas comunidades locales a quienes se les impone la carga financiera de cualquier operación de limpieza posterior. Me gustaría destacar en particular dos directivas para las que he sido el ponente de mi grupo, a saber la Directiva sobre el control del Estado rector del puerto y la Directiva sobre la investigación de accidentes. Por lo que respecta a la Directiva sobre el control del Estado rector del puerto, está surgiendo un consenso sobre los principios propuestos por la Comisión, a saber que todos los buques deben ser inspeccionados y que los buques en mal estado deben ser inspeccionados con más minuciosidad. El control del Estado rector del puerto debe cumplir una normativa apropiada a fin de realizar controles más uniformes en todos los puertos de la UE. No obstante, todavía existen algunos puntos de fricción. El Consejo no ha aceptado la inspección de buques fondeados y su postura no es tan firme como la del Parlamento en cuanto a la denegación de acceso a los buques en muy mal estado. El Grupo ALDE respalda totalmente la postura de la ponente, la señora Vlasto, y por tanto apuesta por que se presenten de nuevo una serie de propuestas en primera lectura. Asimismo, existen algunos puntos en los que todavía discrepan el Parlamento y el Consejo en relación con la Directiva sobre la investigación de accidentes. Las investigaciones de incidentes y la comunicación de sus resultados deberían garantizar que los accidentes no se repitan. Tenemos que aprender de los accidentes que se producen, y tantas personas como sea posible deben aprender de la experiencia de los demás. Al igual que en la aviación, debe garantizarse que todas las partes implicadas brindan una explicación del accidente lo más sincera y honesta posible. No se debe utilizar una declaración de testigo para la investigación si tiene una conexión directa con alguno de los cargos imputados ya que, en dichos casos, al acusado deben concedérsele los derechos oportunos durante el interrogatorio. Es un equilibrio difícil de alcanzar, y hay algunas sugerencias de la primera propuesta del Parlamento que el Consejo no ha aceptado y que, por consiguiente, nosotros volvemos a presentar. Sin embargo, el principal caballo de batalla es la cuestión de los tipos de incidente que deberían cubrirse. El Consejo desea incluir sólo los accidentes más graves, pero puede ser igualmente valioso aprender de los accidentes menores, incluso aunque se consideren percances. Además, en realidad lo que quiere el Consejo es otorgar un estatus equivalente a las investigaciones paralelas llevadas a cabo por varios países, en tanto que nosotros lo que queremos es algo de claridad para saber qué investigación se considera la oficial. Debe evitarse a toda costa que una investigación de accidente se politice y que las autoridades intenten eludir la responsabilidad y la influencia del resultado de las investigaciones. Por tanto, el Grupo ALDE respalda sin reservas la propuesta del señor Kohlíček de volver a presentar la propuesta en primera lectura."@es21 ". Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, ma jagan raportööride lootust, et me oleme selle olulise õigusakti vastuvõtmisele lähedal. Ma arvan, et on kummaline, kui nõukogul kuluks nii palju aega, et jõuda ühisele seisukohale seitsmes direktiivis, mille eesmärk on hoida ära merereostust põhjustavaid õnnetusi ja suurendada valmisolekut nendeks puhkudeks, kui midagi läheb valesti. On kahetsusväärne, et me pole nii pika aja jooksul suutnud teha otsust kahe direktiivi kohta, mis käsitlevad lipuriikide kohustusi ja päästetöötajate vastutust. Minu arvates tuleks ka see paketti lisada. Nõustun paljude arvamusega, et eesistujariik Prantsusmaa teeb lahenduse leidmiseks väga suuri pingutusi, ning sooviksin selle eest eesistujariiki Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel tänada. Loodame, et neid pingutusi kroonib edu. Oleme kõik muidugi nõus, et laevandus on üleilmne tööstusharu ning seetõttu peavad meie vastuvõetud õigusnormid olema kooskõlas rahvusvaheliste merenduskokkulepetega, mis on sõlmitud IMO egiidi all ja Pariisis alla kirjutatud sadamariikide kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel. Euroopa Parlament on seda kogu aeg toetanud. Meresõiduohutuse kolmanda paketi eesmärk on muuta surmalaevad Euroopa vetel minevikuks. Meil peab olema parem liikluse seire, parem laevade kvaliteedikontroll ja parem kogemustevahetus selle kohta, mis on juhtumeid põhjustav esmane oht. Ohutute sadamate teema on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel tüliõun. Ma ise elan tegelikult sellise sadama läheduses, mis on määratud ohutuks sadamaks, ja ma pean väljendama oma selget toetust Euroopa Parlamendi nõudele, et ohutuid sadamaid tuleb kaitsta ebameeldivate lisakulude eest, kui sadamasse pukseeritakse naftalekkega laev. Tuleb tagada, et mitte mingisuguste järgnevate puhastustöödega kaasnevat finantskoormat ei jäetaks väikeste kohalike kogukondade kanda. Ma sooviksin tuua esile eelkõige kaht direktiivi, mille raportöör ma olen oma fraktsiooni nimel olnud: need on sadamariigi kontrolli käsitlev direktiiv ja õnnetusjuhtumite juurdlust käsitlev direktiiv. Mis puudutab sadamariigi kontrolli direktiivi, siis on tekkimas üksmeel komisjoni väljapakutud põhimõtete suhtes, nimelt selle suhtes, et kõiki laevu tuleb kontrollida ja et kehvas seisus laevu tuleb kontrollida eriti põhjalikult. Sadamariigi kontroll peab vastama asjakohasele standardile, et kontroll muutuks kõigis Euroopa Liidu sadamates ühtsemaks. Siiski jäävad mõned lahendamata punktid. Nõukogu ei ole ankrus olevate laevade kontrollimist heaks kiitnud, samuti ei ole tema seisukoht kõige halvemas seisus laevade sissesõidukeelu suhtes nii kindel kui Euroopa Parlamendi oma. Fraktsioon ALDE toetab täielikult raportööri härra Vlasto seisukohta ja pooldab seega mitmete esimesel lugemisel tehtud ettepanekute uut esitamist. On veel mõned punktid, milles Euroopa Parlament ja nõukogu on õnnetusjuhtumite juurdlust käsitleva direktiiviga seoses endiselt eriarvamusel. Õnnetusjuhtumite juurdlused ja nende tulemuste edastamine peaks tagama, et õnnetused ei korduks. Me peame asetleidnud õnnetustest õppima ja võimalikult paljud inimesed peavad üksteise kogemustest õppima. Nagu lennunduseski, tuleb tagada, et kõik asjaomased isikud annavad õnnetuse käigust võimalikult avatult ja ausalt aru. Juurdluse käigus antud tunnistaja ütlust ei tohiks kasutada otseses seoses esitatud süüdistusega, sest sellisel juhul tuleb süüdistatavale küsitlemise ajal nõuetekohased õigused tagada. Sellist tasakaalu on raske saavutada, mõningaid Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel esitatud soovitusi ei ole nõukogu heaks kiitnud ja me esitame need seetõttu uuesti. Peamine tüliõun on siiski küsimus, millist liiki juhtumeid tuleks hõlmata. Nõukogu soovib arvestada üksnes kõige tõsisemaid õnnetusjuhtumeid, ent sama kasulik võib olla õppida väiksematest õnnetustest ja isegi napilt pääsemistest. Lisaks soovib nõukogu reaalselt anda samaväärse staatuse mitmes riigis läbiviidavatele samaaegsetele juurdlustele, kusjuures meie soovime mõningast selgust, millist juurdlust peetakse ametlikuks. Iga hinna eest tuleb vältida seda, et õnnetusjuhtumi juurdlus muudetakse poliitiliseks ning et ametiasutused püüavad vastutusest lahti öelda ja juurdluse tulemusi mõjutada. Fraktsioon ALDE toetab seega täielikult härra Kohlíčeki ettepanekut esitada esimesel lugemisel tehtud ettepanek uuesti."@et5 ". Arvoisa puhemies, arvoisa neuvoston puheenjohtaja, arvoisa komission jäsen, toivon muiden esittelijöiden tavoin, että tämä tärkeä lainsäädäntö hyväksytään pian. Mielestäni on outoa, että neuvostolla kestää niin kauan laatia yhteinen kanta seitsemästä direktiivistä, joiden tarkoituksena on estää meren katastrofaaliset pilaantumistapaukset ja parantaa toimintavalmiutta ongelmatilanteissa. On valitettavaa, että olemme niin kauan epäonnistuneet lippuvaltioiden velvoitteita ja pelastustyöntekijöiden vastuuta koskevissa direktiiveissä. Nekin on mielestäni sisällytettävä kokonaispakettiin. Olen usean muun puhujan kanssa samaa mieltä siitä, että puheenjohtajavaltio Ranska pyrkii tosissaan löytämään ratkaisun, ja haluan kiittää sitä Euroopan liberaalidemokraattien liiton ryhmän puolesta. Toivotaan, että nämä pyrkimykset onnistuvat. Olemme kaikki tietenkin yhtä mieltä siitä, että merenkulkuala on maailmanlaajuinen, minkä vuoksi lainsäädännössämme on otettava huomioon IMO:n kansainväliset merenkulkusopimukset ja satamavaltioiden suorittamia tarkastuksia koskevaan Pariisin yhteisymmärryspöytäkirjaan perustuvat sopimukset. Parlamentti on kannattanut tätä koko ajan. Meriturvallisuutta koskevan kolmannen lainsäädäntöpaketin tavoitteena on, ettei Euroopan vesillä enää liikennöi huonokuntoisia aluksia. Meriliikenteen ja alusten laadun valvontaa on tehostettava, ja onnettomuusriskejä koskevien kokemusten vaihtoa on lisättävä. Suojapaikkoina toimivista satamista on aiheutunut kiistaa parlamentin ja neuvoston välillä. Asun itse lähellä satamaa, joka on nimetty suojasatamaksi, ja kannatan voimakkaasti parlamentin vaatimusta siitä, ettei suojasatamille saa aiheutua ikäviä lisäkustannuksia öljyä vuotavan aluksen hinaamisesta satamaan. On tärkeää varmistaa, etteivät pienet paikallisyhteisöt joudu rahoittamaan myöhemmin toteutettavia puhdistustoimia. Haluan ottaa esiin erityisesti kaksi direktiiviä, joissa olen toiminut ryhmäni esittelijänä, nimittäin satamavaltioiden suorittamasta valvonnasta annetun direktiivin ja onnettomuuksien tutkinnasta annetun direktiivin. Satamavaltioiden suorittamasta valvonnasta annetussa direktiivissä ollaan pääsemässä yksimielisyyteen komission ehdottamista periaatteista eli siitä, että kaikki alukset on tarkastettava ja että kehnossa kunnossa olevat alukset on tarkastettava tavallista perusteellisemmin. Satamavaltioiden suorittaman valvonnan on täytettävä tietyt asianmukaiset vaatimukset, jotta tarkastukset ovat aiempaa yhdenmukaisempia kaikissa EU:n satamissa. Tässä asiassa on kuitenkin vielä joitakin kiistakohtia. Neuvosto ei ole hyväksynyt ankkurissa olevien alusten tarkastamista, eikä se suhtaudu kaikkein kehnoimmassa kunnossa olevien alusten pääsyn epäämiseen yhtä jyrkästi kuin parlamentti. ALDE-ryhmä tukee varauksettomasti esittelijä Vlaston kantaa ja katsoo näin ollen, että jotkin ensimmäisessä käsittelyssä tehdyt ehdotukset on esitettävä uudelleen. Parlamentti ja neuvosto ovat edelleen eri mieltä myös joistakin onnettomuuksien tutkinnasta annetun direktiivin kohdista. Tutkimalla onnettomuuksia ja tiedottamalla niiden tuloksista varmistetaan, etteivät onnettomuudet toistu. Onnettomuuksista on otettava opiksi, ja mahdollisimman monen on opittava toisten kokemuksista. Kuten ilmailualalla, myös merenkulkualalla on varmistettava, että kaikki asianosaiset kuvailevat onnettomuuden kulun mahdollisimman avoimesti ja rehellisesti. Tutkinnassa saatua todistajan lausuntoa ei saa käyttää suoraan esitetyn syytteen yhteydessä, koska syytetyllä on oltava tällaisissa tapauksissa asianmukaiset oikeudet kuulustelun aikana. Tasapainon löytäminen on vaikeaa, joten esitämme uudelleen joitakin parlamentin ensimmäiseen ehdotukseen sisältyneitä suosituksia, joita neuvosto ei ole hyväksynyt. Suurin kiistanaihe on kuitenkin se, mitkä onnettomuustyypit on sisällytettävä direktiivin soveltamisalaan. Neuvosto haluaa sisällyttää siihen vain kaikkein vakavimmat onnettomuudet, mutta pienet ja jopa täpärästi vältetyt onnettomuudet voivat olla yhtä opettavaisia. Lisäksi neuvosto haluaa antaa useissa valtioissa suoritettaville rinnakkaisille tutkimuksille tosiasiassa saman aseman, mutta parlamentti vaatii täsmentämään, mitä tutkintaa pidetään virallisena. On pyrittävä kaikin keinoin välttämään sitä, että onnettomuuden tutkinta politisoituu ja että viranomaiset yrittävät paeta vastuuta ja vaikuttaa tutkimusten lopputulokseen. ALDE-ryhmä kannattaa näin ollen varauksettomasti esittelijä Kohlíčekin ehdotusta siitä, että ensimmäisessä käsittelyssä tehty ehdotus esitetään uudelleen."@fi7 ". Monsieur le Président, Monsieur le Commissaire, Monsieur le Président en exercice du Conseil, je me joins aux autres rapporteurs qui espèrent voir cette importante législation adoptée dans les plus brefs délais. Je trouve étrange que le Conseil mette autant de temps pour adopter une position commune au sujet des sept directives destinées à lutter contre la pollution maritime et à renforcer la préparation en cas d’incident. Je déplore qu’il nous ait fallu si longtemps pour nous occuper des deux directives relatives aux obligations des États pavillons et à la responsabilité du personnel d’intervention. Elles devraient selon moi être également intégrées au paquet global. Plusieurs autres intervenants ont indiqué, et je suis d’accord avec eux, que la présidence française déploie tous les efforts possibles pour trouver une solution, et je voudrais d’ailleurs remercier la présidence au nom du groupe Alliance des démocrates et des libéraux pour l’Europe. Espérons que ces efforts seront couronnés de succès. Nous sommes bien entendu tous d’accord sur le fait que le transport maritime est une industrie mondiale et que la législation adoptée doit donc être compatible avec les accords maritimes internationaux conclus sous l’égide de l’OMI et dans le cadre du mémorandum d’entente de Paris sur le contrôle des navires par l’État du port. Le Parlement a toujours appuyé cette idée. Le troisième paquet de mesures législatives en faveur de la sécurité maritime vise à en finir une bonne fois pour toutes avec les «navires poubelles» dans les eaux européennes. Il faut renforcer la surveillance du trafic, améliorer la qualité des inspections des navires et favoriser les échanges d’expériences sur la définition d’un risque d’incident. La question des ports de refuge a constitué un point de discordance entre le Parlement et le Conseil. Il se trouve que j’habite moi-même près d’un port qui a été désigné comme port de refuge et je dois manifester mon soutien inconditionnel à l’exigence formulée par le Parlement prévoyant que les ports de refuge évitent une ardoise déplaisante supplémentaire dans le cas où un navire perdant du carburant serait ramené au port. Il importe de s’assurer que les petites communautés locales ne devront pas supporter la charge financière d’une éventuelle opération de nettoyage postérieure. Je voudrais attirer particulièrement l’attention sur deux directives pour lesquelles j’ai été rapporteure pour mon groupe, à savoir la directive relative au contrôle par l’État du port et la directive relative aux enquêtes sur les accidents. S’agissant de la directive relative au contrôle par l’État du port, un consensus émerge en ce moment au sujet des principes proposés par la Commission, à savoir l’obligation d’inspecter tous les navires et d’effectuer une inspection plus approfondie des navires en mauvais état. Le contrôle par l’État du port doit respecter une norme adéquate afin de favoriser l’harmonisation des contrôles dans tous les ports de l’UE. Il reste toutefois certains points de blocage. Le Conseil n’a pas accepté l’inspection dans les mouillages et sa position sur le refus d’accès pour les navires les plus endommagés n’est pas aussi ferme que celle du Parlement. Le groupe ALDE appuie pleinement la position de la rapporteure, Mme Vlasto, et soutient donc la réintroduction de plusieurs propositions émises à l’issue de la première lecture. Il reste également quelques points de désaccord entre le Parlement et le Conseil au sujet de la directive relative aux enquêtes sur les accidents. Ces enquêtes, ainsi que la communication de leurs résultats, servent à garantir que les accidents ne se reproduisent pas. Nous devons tirer des leçons des accidents qui surviennent et autant de personnes que possible doivent tirer des leçons de leurs expériences mutuelles. Comme dans l’aviation, il faut veiller à ce que toutes les parties impliquées fournissent un compte-rendu du déroulement de l’accident aussi franc et honnête que possible. Un témoignage apporté dans le cadre de l’enquête ne doit pas être utilisé en lien direct avec une accusation car, dans un tel cas de figure, l’accusé doit se voir attribuer suffisamment de droits pendant son interrogatoire. Il s’agit d’un équilibre difficile à trouver et il y a certaines suggestions de la première proposition du Parlement qui n’ont pas été acceptées par le Conseil et que nous allons donc réintroduire. Le principal point de discordance concerne toutefois la détermination des différents types d’incidents à couvrir. Le Conseil voudrait ne prendre en considération que les accidents les plus graves, mais il est également possible de tirer des leçons utiles des accidents bénins, et même des accidents évités de justesse. Par ailleurs, le Conseil souhaite en fait accorder un statut équivalent aux enquêtes parallèles menées par plusieurs pays, tandis que nous voudrions savoir plus clairement quelle enquête doit être considérée comme officielle. Il faut éviter à tout prix la politisation des enquêtes sur les accidents et veiller à ce que les autorités ne cherchent pas à se débarrasser de leurs responsabilités et influencent les conclusions de l’enquête. Le groupe ALDE appuie donc pleinement la proposition de M. Kohlíèek visant à réintroduire la proposition émise à l’issue de la première lecture."@fr8 ". Elnök úr, soros tanácsi elnök úr, biztos úr! A többi előadóhoz hasonlóan remélem, hogy közel járunk ahhoz, hogy ez a fontos jogi szabályozó elfogadásra kerüljön. Furcsának tartom, hogy a Tanácsnak ilyen hosszú idő kell ahhoz, hogy előálljon egy közös állásponttal azzal a hét irányelvvel kapcsolatban, amelyek célja, hogy megakadályozzák a tengereket szennyező katasztrófákat és megerősítsék a felkészültségünket arra az esetre, ha valami balul sül el. Sajnálatos, hogy ilyen sokáig nem jutottunk semmire azzal a két irányelvvel, amelyek a lobogó szerinti államok kötelezettségeiről és a mentésben résztvevő munkások felelősségéről szólnak. Véleményem szerint ezt is bele kell venni az átfogó csomagba. Előttem mát többen elmondták, én pedig egyetértek velük abban, hogy a francia elnökség őszinte erőfeszítéseket tesz annak érdekében, hogy megtaláljuk a megoldást, és ezért a Liberálisok és Demokraták Szövetsége Európáért képviselőcsoport nevében szeretnék köszönetet mondani az elnökségnek. Bízzunk benne, hogy ezeket az erőfeszítéseket siker koronázza majd! Természetesen valamennyien egyetértünk abban, hogy a hajózás globális iparág, így az általunk elfogadott jogszabályoknak összhangban kell lenniük az IMO égisze alatti és a kikötő szerinti tagállam által végzett ellenőrzésekről szóló párizsi egyetértési nyilatkozat szerinti nemzetközi tengerészeti megállapodásokkal. A Parlament ezt végig támogatta. A harmadik tengeri biztonsági csomag célja, hogy a koporsóhajók eltűnjenek az európai vizekről. Javítanunk kell a hajóforgalom megfigyelését, a hajók minőségellenőrzését, és javítanunk kell a tapasztalatcserét azzal kapcsolatban, hogy melyek a balesetek előfordulásának kockázati tényezői. A menedék kikötőhelyek kérdése sok vita tárgya volt a Parlament és a Tanács között. Én magam is egy olyan kikötő közelében lakom, amelyet menedék kikötőhelynek jelöltek ki, és egyértelműen támogatnom kell azt a parlamenti követelést, hogy a menedék kikötőhelyeket megóvják a kellemetlen, váratlan számláktól, amikor egy olyan hajót vontatnak be a kikötőbe, amelyből szivárog az olaj. Fontos, hogy biztosítsuk, hogy az ebből következő tisztítási feladatok pénzügyi következményei ne a kis helyi közösségeket terheljék. Két olyan irányelvet szeretnék kiemelni, amelyeknek csoportom részéről előadója voltam, nevezetesen a kikötő szerinti tagállam által végzett ellenőrzésekről szóló irányelvet és a balesetek kivizsgálásáról szóló irányelvet. Ami a kikötő szerinti állam által végzett ellenőrzésekről szóló irányelvet illeti, konszenzus van kialakulóban a Bizottság által javasolt elvekkel kapcsolatban, vagyis, hogy minden hajót ellenőrizni kell, és hogy a rossz állapotban lévő hajókat kivételes alapossággal kell átvizsgálni. A kikötő szerinti tagállam által végzett ellenőrzést megfelelő szabvány szerint kell végezni annak érdekében, hogy az összes uniós kikötőben egységesebben végezzék az ellenőrzéseket. Maradt azonban még néhány pont, aminél elakadtunk. A Tanács nem fogadta el a lehorgonyzott hajók ellenőrzését, és a Parlamentnél kevésbé határozott álláspontot képvisel abban a kérdésben, hogy meg kell tagadni a hozzáférést a nagyon rossz állapotban lévő hajóktól. Az ALDE képviselőcsoport maximálisan támogatja az előadó, Vlasto asszony álláspontját, azaz támogatja az első olvasatban szereplő számos javaslat visszaállítását. Maradt emellett néhány olyan pont a balesetek kivizsgálásáról szóló irányelvvel kapcsolatban, amelyekben a Parlament és a Tanács még mindig nem ért egyet. A balesetek kivizsgálásának és a vizsgálati eredmények közzétételének biztosítania kell, hogy a balesetek nem ismétlődnek meg. Tanulnunk kell a bekövetkező balesetekből, és a lehető legtöbb embernek kell tanulnia a többiek tapasztalataiból. A repüléshez hasonlóan itt is biztosítani kell, hogy az összes érintett fél a lehető legnyíltabban és legőszintébben számoljon be a baleset lefolyásáról. A vizsgálat során elhangzott tanúvallomásokat nem szabad egy esetleges vádemeléssel közvetlen összefüggésben felhasználni, mivel ilyen esetekben a vádlottnak a kihallgatás során megfelelő jogokat kell garantálni. Az egyensúlyt nem könnyű megtalálni, és van néhány ajánlat a Parlament első javaslatából, amelyeket a Tanács nem fogadott el, és amelyeket ezért most újra előterjesztünk. A viták középpontjában azonban az a kérdés áll, hogy milyen baleseteket kellene szabályoznunk. A Tanács csak a legsúlyosabb baleseteket szándékozik a szabályozásba bevenni, de ugyanilyen értékes tapasztalatokat szerezhetnénk a kisebb balesetekből is, sőt, még az éppen csak elkerült balesetekből is. Ráadásul a Tanács azonos státuszt kíván adni a több ország által párhuzamosan folytatott vizsgálatoknak, míg mi szeretnénk világossá tenni, hogy melyik vizsgálatot tekintjük hivatalosnak. Mindenáron el kell kerülni, hogy egy baleset kivizsgálása átpolitizálódjon, és a hatóságok megpróbálják elhárítani a felelősséget és befolyásolni a vizsgálatok kimenetelét. Az ALDE képviselőcsoport ezért teljes meggyőződéssel támogatja Kohlíček úr arra irányuló javaslatát, hogy állítsuk vissza az első olvasatban szereplő javaslatot."@hu11 ". Signor Presidente, signor Presidente in carica del Consiglio, signor Commissario, condivido la speranza degli altri relatori di trovarci prossimi all’adozione di questa normativa importante. Mi sembra bizzarro che il Consiglio necessiti di tanto tempo per giungere a una posizione comune sulle sette direttive volte alla prevenzione delle catastrofi ecologiche in mare e alla creazione di un migliore sistema di risposta nel caso di incidenti. È deplorevole che siamo rimasti arenati tanto a lungo sulle due direttive relative agli obblighi degli Stati di bandiera e alla responsabilità del personale di salvataggio. A mio avviso, anche queste devono essere integrate nel pacchetto. Condivido quanto affermato da molti altri oratori in merito al grandissimo impegno profuso dalla presidenza francese per la ricerca di una soluzione e le porgo un sentito ringraziamento a nome del gruppo Alleanza dei Democratici e dei Liberali per l’Europa. Speriamo che questi sforzi siano coronati dal successo. Tutti concordano sulla natura internazionale del trasporto marittimo, dunque la legislazione che adottiamo deve essere compatibile con gli accordi marittimi internazionali stipulati sotto l’egida dell’OMI e il protocollo d’intesa di Parigi sul controllo da parte dello Stato di approdo. Il Parlamento è sempre stato favorevole a questa impostazione. Con il terzo pacchetto sulla sicurezza marittima, le pericolose carrette del mare dovrebbero diventare un ricordo del passato per le acquee europee. Ci deve essere un migliore monitoraggio del traffico, un maggiore controllo della qualità delle navi e più scambi di esperienze sugli elementi di rischio. La questione dei porti di rifugio è diventato un pomo della discordia tra il Parlamento e il Consiglio. Io stessa vivo nei pressi di un porto che è stato designato come porto di rifugio e sostengo con forza la richiesta del Parlamento che tali porti di rifugio siano tutelati dal dover sostenere un costo supplementare nel caso in cui una nave che perde petrolio sia rimorchiata al suo interno. È fondamentale assicurare che non ricada sulle piccole collettività locali l’onere finanziario delle eventuali operazioni successive di pulizia. Desidero menzionare in particolare due direttive per le quali sono stata relatrice in seno al mio gruppo, ovvero la direttiva sul controllo da parte dello Stato di approdo e la direttiva relativa alle inchieste sugli incidenti. Limitatamente alla direttiva sul controllo da parte dello Stato di approdo comincia a profilarsi un consenso attorno ai principi proposti dalla Commissione, secondo cui tutte le navi devono essere ispezionate e le navi in cattive condizioni devono essere sottoposte a un’ulteriore ispezione approfondita. Lo Stato di approdo deve ottemperare a standard adeguati al fine di garantire un livello più uniforme dei controlli presso tutti i porti dell’UE. Rimangono alcune questioni spinose in sospeso; il Consiglio non ha accettato le ispezioni delle navi ancorate ed è meno adamantino del Parlamento nel rifiutare l’accesso alle carrette peggiori. Il gruppo ALDE sottoscrive appieno la posizione della relatrice Vlasto, laddove caldeggia la reintroduzione di alcune proposte presentate in prima lettura. Per quanto attiene alla direttiva in materia d’inchiesta sugli incidenti, esistono ancora alcuni punti di divergenza tra il Parlamento e il Consiglio. Le inchieste e la comunicazione dei relativi risultati dovrebbero garantire che gli incidenti non si ripetano. Dobbiamo trarre un insegnamento dagli incidenti che avvengono e condividere tra più soggetti possibili le esperienze maturate. Come nel trasporto aereo, bisogna fare sì che tutte le parti coinvolte forniscano un resoconto quanto più possibile onesto della dinamica del sinistro. Una testimonianza depositata nell’ambito delle indagini non può essere usata direttamente in relazione ad un capo d’imputazione poiché, in questi casi, occorre garantire i diritti dell’accusato durante gli accertamenti. Si tratta di un equilibrio difficile e oggi intendiamo ripresentare alcuni suggerimenti della proposta originaria del Parlamento che il Consiglio aveva rigettato. Il principale oggetto del contendere rimane la questione del tipo di sinistro cui applicare la normativa. Il Consiglio vorrebbe includere solo gli incidenti più gravi, mentre potrebbe essere altrettanto utile occuparsi anche dei sinistri minori o addirittura degli incidenti mancati. Il Consiglio vorrebbe inoltre attribuire il medesimo riconoscimento alle inchieste parallele condotte da paesi diversi, mentre noi desideriamo che venga stabilito con una certa chiarezza quale sia l’inchiesta ufficiale. Bisogna evitare ad ogni costo la politicizzazione di un’inchiesta su un sinistro, in cui le autorità tentano di disconoscere la propria responsabilità e di manovrare gli esiti dell’indagine. Il gruppo ALDE è perfettamente d’accordo con l’idea dell’onorevole Kohlíček di reintrodurre la proposta della prima lettura."@it12 ". Gerb. pirmininke, Tarybos pirmininke, Komisijos nary, kaip ir pranešėjai tikiuosi, kad esame netoli šių svarbių teisės aktų patvirtinimo. Manau, kad keista, jog Tarybai reikėjo tiek laiko, kad pateiktų bendrą poziciją dėl septynių direktyvų, kuriomis siekiama užkirsti kelią taršos nelaimėms jūrose ir padidinti pasiruošimą tiems atvejams, kai nutinka kas nors bloga. Tenka apgailestauti, kad per tiek laiko nesugebėjome susitarti dėl dviejų direktyvų dėl vėliavos valstybės įpareigojimų ir gelbėjimo darbuotojų atsakomybės. Mano manymu, šios direktyvos taip pat privalo būti įtrauktos į bendrą paketą. Jau keli pranešėjai sakė ir aš pritariu, kad Tarybai pirmininkaujanti Prancūzija nuoširdžiai stengiasi surasti sprendimą ir už tai norėčiau padėkoti Tarybai pirmininkaujančiai valstybei liberalų ir demokratų aljanso už Europą frakcijos vardu. Tikėkimės, kad šias pastangas vainikuos sėkmė. Be abejonės visi pritariame, kad laivyba yra pasaulinė pramonė, todėl mūsų tvirtinami teisės aktai turi būti suderinti su tarptautiniais jūrų susitarimais, remiamais TJO, ir su Paryžiaus tarpusavio supratimo memorandumu dėl uosto. Parlamentas visą laiką tai rėmė. Siekiama, kad trečiasis saugios laivybos paketas laivų virtimą karstais Europos vandenyse padarytų praeitimi. Turi būti geresnė eismo stebėsena, geresnės kokybės laivų kontrolė ir atliekamas geresnis keitimasis patirtimi dėl dalykų, kurie kelia avarijų pavojų. Prieglobsčio uostų klausimas buvo nesantaikos tarp Parlamento ir Tarybos objektas. Tiesą pasakius, pati gyvenu netoli prieglobsčio uosto ir turiu aiškiai pareikšti savo pritarimą Parlamento reikalavimui, kad prieglobsčio uostai turi būti apsaugoti nuo nemalonių papildomų išlaidų, kai leidžiantis naftą laivas atitempiamas į uostą. Labai svarbu užtikrinti, kad dėl po to vykstančios valymo operacijos atsiradusi finansinė našta kristų ne ant mažų vietinių bendruomenių. Ypač norėčiau pabrėžti dvi direktyvas, kurių pranešėja buvau savo frakcijoje, t. y. direktyvą dėl uosto valstybės kontrolės ir direktyvą dėl avarijų tyrimo. Dėl direktyvos dėl uosto valstybės kontrolės atsiranda sutarimas dėl Komisijos pasiūlytų principų, t. y. kad visi laivai turi būti tikrinami, o prastos būklės laivai turi būti tikrinami ypač kruopščiai. Uosto valstybės kontrolė turi atitikti tinkamą standartą, kad visuose ES uostuose būtų vykdoma vienodesnė kontrolė. Tačiau tebėra tam tikrų prieštaravimų. Taryba nepritarė inkarus išmetusių laivų kontrolei, o ir jos pozicija dėl atsisakymo priimti pačios blogiausios būklės laivus nėra tokia tvirta, kaip Parlamento. ALDE frakcija visapusiškai pritaria pranešėjos D. Vlasto pozicijai, taigi remia pakartotinį daugelio per pirmąjį svarstymą pateiktų pasiūlymų įdiegimą. Taip pat yra keletas aspektų, dėl kurių Parlamentas ir Taryba vis dar nesutaria dėl direktyvos dėl avarijų tyrimo. Avarijų tyrimai ir jų rezultatų paskelbimas turėtų užtikrinti, kad avarijos nepasikartos. Privalome pasimokyti iš įvykusių avarijų ir kiek įmanoma daugiau žmonių privalo mokytis iš kitų patirties. Kaip ir aviacijoje, būtina užtikrinti, kad visos dalyvaujančios šalys teiktų kiek įmanoma atviresnę ir sąžiningesnę informaciją apie avarijos eigą. Atliekant saugumo tyrimus gauti liudytojų pareiškimai negali būti tiesiogiai naudojami pateikiant bet kokius kaltinimus, nes tokiais atvejais kaltinamajam turi būti suteiktos tinkamos teisės per apklausą. Čia sudėtinga rasti tinkamą sprendimą, todėl mes dar kartą teikiame kai kuriuos per Parlamento pirmąjį svarstymą pateiktus pasiūlymus, kuriuos Taryba atmetė. Tačiau didžiausias nesantaikos objektas – klausimas dėl to, kurie avarijų tipai turėtų patekti į taikymo sritį. Taryba nori įtraukti tik pačias didžiausias avarijas, tačiau gali būti naudinga pasimokyti ir iš mažesnių nelaimių, tiesą pasakius, net iš vos neįvykusių nelaimių. Be to, Taryba nori suteikti vienodą statusą lygiagrečiai kelių valstybių vykdomiems tyrimams, o mes norime, kad būtų aišku, kuris tyrimas yra laikomas oficialiu. Bet kokia kaina turi būti išvengta avarijos tyrimo politizavimo ir to, kad valdžios institucijos neprisiimtų atsakomybės ir darytų įtaką tyrimams. Todėl ALDE frakcija visa širdimi pritaria J. Kohlíčeko siūlymui pakartotinai įtraukti per pirmąjį svarstymą pateiktą pasiūlymą."@lt14 "Priekšsēdētāja kungs, Padomes priekšsēdētāj, komisār, es pievienojos referentu cerībām, ka mēs esam tuvu tam, lai pieņemtu šos svarīgos tiesību aktus. Es uzskatu, ka dīvaini ir tas, ka Padomei vajadzēja tik daudz laika, lai piedāvātu kopējo nostāju par septiņām direktīvām, kuru mērķis ir novērst jūras piesārņojuma katastrofas un veicināt gatavību, ja tādi gadījumi notiek. Ir nožēlojami, ka mēs esam tik ilgi kavējušies ar abām direktīvām par karoga valstu pienākumiem un glābšanas darbu veicēju atbildību. Es uzskatu, ka tas arī ir jāietver kopējā paketē. Vairāki runātāji ir teikuši, un es piekrītu, ka Francijas prezidentūra pieliek visas pūles, lai rastu risinājumu, par ko es vēlos pateikties Prezidentūrai Eiropas Liberāļu un demokrātu apvienības grupas vārdā. Cerēsim, ka šie pūliņi vainagosies ar rezultātiem. Protams, mēs visi esam vienisprātis, ka kuģniecība ir globāla industrija un tādēļ tiesību aktiem, kurus mēs pieņemam, ir jāatbilst starptautiskajiem jūras nolīgumiem saskaņā ar SJO un Parīzes Saprašanās Memorandu par ostas valsts kontroli. Parlaments to visu ir atbalstījis. Trešā jūrniecības drošuma pasākumu kompleksa nolūks ir padarīt fizisko novecojušus kuģus par pagātni Eiropas ūdeņos. Jābūt labākai satiksmes uzraudzībai, labākai kvalitātes kontrolei un labākai pieredzes apmaiņai par to, kas veido nelaimes gadījuma apdraudējumu. Jautājums par droša patvēruma ostām ir bijis strīdus ābols starp Parlamentu un Padomi. Patiesībā es pati dzīvoju netālu no ostas, kas ir noteikta par droša patvēruma ostu un man jāpauž noteikts atbalsts Parlamenta prasībai, ka droša patvēruma ostas jāpasargā no nepatīkamiem papildu rēķiniem gadījumā, ja ostā tiek ievests kuģis, no kura izplūst nafta. Ir svarīgi nodrošināt, ka tās nav mazās vietējās kopienas, kurām tiek uzkrauta finanšu nasta par jebkādām sekojošām savākšanas operācijām. Es vēlos īpaši izcelt divas direktīvas, par kurām es biju referente savas grupas vārdā, proti, direktīvu par ostas valstu kontroli un direktīvu par negadījumu izmeklēšanu. Attiecībā uz Direktīvu par ostas valstu kontroli konsenss veidojas, ņemot vērā Komisijas piedāvātos principus, proti, ka jāpārbauda visi kuģi un sliktā stāvoklī esoši kuģi jāpārbauda īpaši rūpīgi. Ostas valstu kontrolei jāatbilst piemērotiem standartiem, lai nodrošinātu vienotu kontroli visās ES ostās. Tomēr pastāv daži aizķeršanās punkti. Padome nav pieņēmusi jūrā noenkurojušos kuģu pārbaudi, un tās nostāja nav tikpat stingra kā Parlamentam par iebraukšanas atteikumu vissliktākajā stāvoklī esošajiem kuģiem. grupa pilnībā atbalsta referentes nostāju un tādējādi atbalsta vairāku pirmā lasījuma priekšlikumu atjaunošanu. Ir vēl daži punkti, kuros Parlaments un Padome joprojām nevar vienoties attiecībā uz direktīvu par nelaimes gadījumu izmeklēšanu. Nelaimes gadījumu izmeklēšanai un ziņojumiem par to rezultātiem jānodrošina, ka šādi nelaimes gadījumi neatkārtojas. Mums jāmācās no negadījumiem, kas notiek, un pēc iespējas vairāk cilvēkiem jāmācās no citu pieredzes. Līdzīgi kā aviācijā, ir jānodrošina, ka visas iesaistītās puses sniedz iespējami atklātu un godīgu skaidrojumu par negadījuma gaitu. Aculiecinieka liecību izmeklēšanas nopratināšanā nedrīkst izmantot tiešā saistībā ar jebkādām izvirzītajām apsūdzībām, apsūdzētajam jānodrošina pienācīgas tiesības izmeklēšanas laikā. Tas ir grūti sasniedzams līdzsvars, un ir daži ierosinājumi no Parlamenta pirmā priekšlikuma, ko Padome nav pieņēmusi un kuru mēs tādēļ piedāvājam vēlreiz. Tomēr galvenais strīdus ābols ir jautājums par to, kāda tipa nelaimes gadījumi būtu jāietver. Padome vēlas ietvert tikai visnopietnākos nelaimes gadījumus, bet var būt vienlīdz vērtīgi mācīties no mazākiem nelaimes gadījumiem, pat gandrīz nelaimes gadījumiem. Bez tam, Padome patiesībā vēlas dot vienlīdzīgu statusu paralēlām izmeklēšanām, ko veic vairākas valstis, kamēr mēs vēlamies skaidrību par to, kura izmeklēšana tiek uzskatīta par oficiālo. Par jebkuru cenu ir jāizvairās no tā, ka nelaimes gadījumu izmeklēšana tiek politizēta un atbildīgās iestādes meklē iespēju izvairīties no atbildības un ietekmē izmeklēšanu rezultātus. grupa tādējādi pilnībā atbalsta priekšlikumu atjaunot pirmā lasījuma priekšlikumu."@lv13 "Hr. formand! Hr. minister Bussereau og hr. kommissær Tajani! Jeg deler andre ordføreres ønske om, at vi er tæt på en vedtagelse af denne vigtige lovgivning. Jeg synes, det er forunderligt, at det skulle tage Rådet så lang tid at finde en fælles holdning til de syv direktiver, der skal forebygge forureningskatastrofer til søs, og som også skal styrke beredskabet, når det er gået galt. Det er beklageligt, at man så længe har meldt pas på de to direktiver om flagstaternes forpligtelser og reddernes ansvar. Den mener jeg, at vi også må have med i den samlede pakke. Jeg mener ligeledes, som også flere andre har givet udtryk for, at det franske formandskab gør en helhjertet indsats for, at vi nu finder en løsning, og det vil jeg gerne takke for på ALDE-Gruppens vegne. Forhåbentlig vil bestræbelserne krones med held. Vi er jo alle enige om, at søfart er et globalt erhverv, og derfor skal den lovgivning, vi vedtager, harmonere med de internationale aftaler på søfartsområdet i IMO og under Parismemorandummet. Det har vi fra Parlamentets side hele tiden bakket op om. Den tredje maritime sikkerhedspakke skal sikre, at vi ikke i fremtiden ser plimsollere i europæiske farvande. Der skal være bedre overvågning af trafikken, bedre kontrol af skibenes kvalitet og der skal være bedre erfaringsudveksling om, hvad der skaber risiko for havari. Spørgsmålet om nødhavne har været et stridsemne mellem Parlamentet og Rådet. Jeg bor såmænd selv ved en havn, der er udpeget som nødhavn, og jeg må bakke klart op om Parlamentets krav om at sikre nødhavne mod en ubehagelig ekstraregning, hvis et skib med olielæk trækkes ind i havnen. Det er vigtigt at sikre, at det ikke er små lokalsamfund, der kommer til at bære den økonomiske byrde ved en efterfølgende oprensning. Jeg vil særligt fremhæve to direktiver, som jeg har været min gruppes ordfører på, nemlig direktivet om havnestatskontrol og direktivet om undersøgelse af ulykker. I forbindelse med direktivet om havnestatskontrol tegner der sig enighed om de principper, som Kommissionen har foreslået, nemlig at alle skibe skal kontrolleres, og at de dårlige skibe skal kontrolleres ekstra grundigt. Havnestatskontrollen skal leve op til en ordentlig standard, så der bliver en mere ensartet kontrol i alle EU-havne. Der er dog fortsat enkelte knaster. Rådet har ikke accepteret kontrol af skibe under opankring, og det har heller ikke så fast en holdning, som vi har her i Parlamentet, til en afvisning af de allerdårligste skibe. ALDE-Gruppen bakker helt og fuldt op om ordføreren Dominique Vlastos holdning, har taget, og støtter således genfremsættelsen af en række forslag fra førstebehandlingen. Hvad angår direktivet om omklaring af ulykker er der også enkelte punkter, hvor der stadigvæk er uenighed mellem Parlamentet og Rådet. Havariundersøgelser og formidling af resultaterne af disse undersøgelser skal sikre, at ulykker ikke gentages. Vi skal lære af de ulykker, der faktisk finder sted, og så mange som muligt skal lære af hinandens erfaringer. Som i luftfarten skal der være sikkerhed for, at alle involverede giver en så åben og redelig beskrivelse af ulykkesforløbet som muligt. Et vidnes udsagn ved de forklarende forhør skal ikke bruges direkte i forbindelse med en sigtelse, hvor man skal afhøres med sigtedes rettigheder. Det er en vanskelig balance, og der er enkelte forslag, Rådet ikke har medtaget fra Parlamentets første forslag, og som vi derfor genfremsætter. Det vigtigste stridspunkt er imidlertid spørgsmålet om, hvilke typer havari der skal omfattes. Rådet vil kun tage de alvorligste ulykker med, men det kan være nok så vigtig, at vi lærer af mindre ulykker, ja sågar af nærved-ulykker. Desuden vil Rådet reelt give samme status for parallelle undersøgelser foretaget af flere lande. Her ønsker vi en klarhed over, hvilken undersøgelse der tæller som officiel. Der må for alt i verden ikke ske det, at en ulykkes opklaring bliver politiseret og at myndigheder søger at fralægge sig ansvar og påvirke udfaldet af undersøgelser. ALDE-Gruppen bakker således helhjertet op om hr. Kohlíčeks forslag om at genfremsætte forslaget fra førstebehandlingen."@mt15 ". Mijnheer de Voorzitter, mijnheer de fungerend voorzitter van de Raad, mijnheer de commissaris, ik deel de hoop van de andere woordvoerders dat we dicht bij de aanneming van deze belangrijke wetgeving zijn. Ik vind het verwonderlijk dat de Raad zoveel tijd nodig heeft gehad om een gemeenschappelijk standpunt in te nemen over de zeven richtlijnen ter voorkoming van milieurampen op zee en ter versterking van de rampenbestrijding wanneer het misgaat. Het is betreurenswaardig dat we zo lang niets hebben gedaan aan de twee richtlijnen over de verplichtingen van de vlaggenstaten en de verantwoordelijkheid van reddingswerkers. Ik vind dat wij die ook in het totaalpakket moeten opnemen. Ook meen ik, net als diverse anderen al hebben gezegd, dat het Franse voorzitterschap zich van ganser harte inzet om een oplossing te vinden, en daar wil ik het voorzitterschap namens de ALDE-Fractie graag mijn dank voor betuigen. Hopelijk zal dit streven met succes bekroond worden. We zijn het er natuurlijk allemaal over eens dat zeescheepvaart een wereldomvattende bedrijfstak is, en daarom moet de wetgeving die wij aannemen harmoniëren met de internationale overeenkomsten op zeevaartgebied, in de IMO en krachtens het memorandum van Parijs inzake havenstaatcontrole. Daar hebben wij van de kant van het Parlement steeds onze steun aan verleend. Het derde maritieme veiligheidspakket moet garanderen dat we in de toekomst geen drijvende doodkisten in Europese vaarwateren meer zien. Er moet een betere bewaking komen van het verkeer, een betere controle van de kwaliteit van de schepen en een betere uitwisseling van ervaringen over de vraag welke zaken gevaar voor ongevallen opleveren. De kwestie van vluchthavens is een strijdpunt tussen het Parlement en de Raad geweest. Ik woon nota bene zelf bij een haven die als vluchthaven is aangewezen, en ik steun dan ook van harte de eisen van het Parlement om vluchthavens te vrijwaren van een onaangename extra rekening als een schip met een olielek de haven binnen wordt gesleept. Het is belangrijk om ervoor te zorgen dat de financiële lasten van een hierop volgende reinigingsactie niet gedragen hoeven te worden door de plaatselijke bevolking. Ik wil speciaal wijzen op twee richtlijnen waarvoor ik rapporteur van mijn fractie ben geweest, namelijk de richtlijn over havenstaatcontrole en de richtlijn over het onderzoek van ongevallen. In verband met de richtlijn over havenstaatcontrole tekent zich overeenstemming af over de beginselen die de Commissie heeft voorgesteld, namelijk dat alle schepen moeten worden gecontroleerd en dat de slechte schepen extra grondig moeten worden gecontroleerd. De havenstaatcontrole moet voldoen aan een fatsoenlijke norm, zodat er een uniformere controle in alle havens van de EU komt. Er zijn echter nog steeds een paar knelpunten. De Raad is niet akkoord gegaan met controle van schepen die voor anker liggen, en de Raad is evenmin zo vastbesloten als wij hier in het Parlement, waar het gaat om afwijzing van de allerslechtste schepen. De ALDE-Fractie schaart zich geheel achter de houding van rapporteur Dominique Vlasto en steunt dus de herindiening van een aantal voorstellen uit de eerste lezing. Ook wat betreft de richtlijn over het onderzoek van ongevallen zijn er enkele punten waarover nog steeds onenigheid tussen het Parlement en de Raad bestaat. Onderzoeken naar ongevallen en het bekendmaken van de resultaten van deze onderzoeken moeten ervoor zorgen dat ongevallen zich niet herhalen. We moeten leren van de ongevallen die in de praktijk plaatsvinden en zoveel mogelijk betrokkenen moeten van elkaars ervaringen leren. Net als in de luchtvaart moet er zekerheid bestaan dat alle betrokkenen een zo open en eerlijk mogelijke beschrijving van het verloop van het ongeval geven. Een getuigenverklaring tijdens het onderzoeksverhoor moet niet direct worden gebruikt met het oog op een tenlastelegging, waar men moet worden verhoord met de rechten van een verdachte. Er is hier sprake van een wankel evenwicht, en er zijn enkele voorstellen die de Raad niet heeft overgenomen uit het eerste voorstel van het Parlement, en die wij daarom opnieuw indienen. De belangrijkste vraag is echter welke typen ongeval eronder moeten vallen. De Raad wil alleen de ernstigste ongevallen opnemen, maar het kan ook van belang zijn om van kleinere ongevallen te leren, ja zelfs van bijna-ongevallen. Bovendien wil de Raad feitelijk dezelfde status verlenen aan parallelle onderzoeken door diverse landen. Hier willen wij helderheid over de vraag welk onderzoek als officieel geldt. Er moet ten koste van alles worden voorkomen dat de opheldering van een ongeval wordt gepolitiseerd en dat autoriteiten zich aan hun verantwoordelijkheid proberen te onttrekken en het resultaat van onderzoeken proberen te beïnvloeden. De ALDE-Fractie schaart zich dus van harte achter het voorstel van de heer Kohlíček om het voorstel uit de eerste lezing opnieuw in te dienen."@nl3 ". – ( ) Panie przewodniczący, urzędujący przewodniczący Rady, panie komisarzu! Podzielam nadzieję innych sprawozdawców, że jesteśmy blisko przyjęcia tego ważnego prawodawstwa. Wydaje mi się dziwne, że tyle czasu musiało zająć Radzie wystąpienie z wspólnym stanowiskiem w sprawie siedmiu dyrektyw, których celem jest zapobieganie klęskom zanieczyszczenia morza oraz lepsze przygotowanie na wypadek wystąpienia poważnych zagrożeń. Szkoda, że przez tak długi czas nie udawało nam się rozstrzygnąć kwestii dwóch brakujących dyrektyw - w sprawie obowiązków państw bandery i odpowiedzialności ratowników. Moim zdaniem, kwestie te muszą być również ujęte w pakiecie. Kilkoro przedmówców wspomniało, z czym się zgadzam, że prezydencja francuska całym sercem stara się znaleźć rozwiązanie. W imieniu Grupy Porozumienia Liberałów i Demokratów na rzecz Europy chciałabym podziękować prezydencji za te starania. Miejmy nadzieję, że zostaną one uwieńczone sukcesem. Wszyscy oczywiście jesteśmy zgodni, że żegluga jest sektorem globalnym, więc przyjmowane przez nas prawodawstwo musi być zgodne z międzynarodowymi porozumieniami morskimi przyjmowanymi pod auspicjami IMO i z Paryskim protokołem ustaleń w sprawie kontroli państwa portu (memorandum paryskie). Parlament w pełni popiera takie podejście. Trzeci morski pakiet bezpieczeństwa ma sprawić, aby pływające trumny na wodach europejskich przeszły do historii. Musi być możliwe lepsze monitorowanie ruchu statków, lepszej jakości kontrola statków i lepsza wymiana doświadczeń na temat potencjalnych źródeł ryzyka wypadków. Sprawa portów schronienia stała się kością niezgody pomiędzy Parlamentem a Radą. W istocie, sama mieszkam blisko portu, który został wyznaczony na port schronienia i muszę wyrazić swoje jednoznaczne poparcie dla żądania Parlamentu, aby porty schronienia były zabezpieczone przed uciążliwymi dodatkowymi kosztami, w razie przyholowania do portu statku, z którego wycieka ropa. Ważne jest zapewnienie, aby małe lokalne społeczności nie były pozostawiane z obciążeniem finansowym związanym z późniejszymi działaniami usuwania zanieczyszczeń. Chciałabym poświęcić szczególną uwagę zwłaszcza dwóm dyrektywą, w odniesieniu do których byłam sprawozdawczynią w mojej grupie parlamentarnej, mianowicie dyrektywie w sprawie kontroli przeprowadzanej przez państwo portu i dyrektywie w sprawie dochodzenia w sprawach wypadków. W odniesieniu do dyrektywy w sprawie kontroli przeprowadzanej przez państwo portu, wyłania się porozumienie na zasadach proponowanych przez Komisję, tzn. aby wszystkie statki były poddawane inspekcji, a statki w złym stanie technicznym były poddawane bardziej szczegółowej inspekcji. Kontrola przeprowadzana przez państwo portu musi być zgodna z odpowiednią normą, dzięki czemu kontrole będą bardziej ujednolicone we wszystkich portach UE. Pozostają jednak nadal pewne kwestie sporne. Rada nie zaakceptowała inspekcji statków na kotwicy. Również jej stanowisko w sprawie odmowy dostępu dla statków w fatalnym stanie technicznym nie jest tak stanowcze jak stanowisko Parlamentu. Grupa ALDE w pełni popiera stanowisko sprawozdawczyni, pani poseł Vlasto, a tym samym popiera ponowne rozpatrzenie kilku wniosków z pierwszego czytania. Jest również kilka punktów, co do których Parlament i Rada nadal się nie zgadzają w odniesieniu do dyrektywy w sprawie dochodzenia w sprawach wypadków. Dochodzenia w sprawie incydentów i informowanie o ich wynikach powinny zapobiegać powtórnym wypadkom. Musimy uczyć się na podstawie wniosków z rzeczywistych wypadków i sprawić, aby jak najwięcej ludzi uczyło się na podstawie doświadczeń innych. Tak jak w lotnictwie konieczne jest zapewnienie, aby wszystkie zaangażowane strony przekazywały jak najbardziej otwarte i uczciwe relacje z przebiegu zdarzeń. Zeznanie świadka w śledztwie nie może być wykorzystywane w bezpośrednim związku z postawionym oskarżeniem, ponieważ w takich przypadkach oskarżony musi mieć przyznane podczas przesłuchania właściwe prawa. Trudno jest tu znaleźć złoty środek. Są pewne sugestie z pierwszego wniosku Parlamentu, którego Rada nie przyjęła, który w związku z tym ponownie poddajemy pod debatę. Główną kością niezgody jest jednak to, jakie rodzaje incydentów powinny być uwzględnione. Rada chce uwzględnić tylko najbardziej poważne wypadki, ale przecież równie cenne mogą być wnioski z mniej poważnych wypadków, a nawet wnioski wyciągnięte z sytuacji zagrożenia wypadkiem. Ponadto Rada faktycznie chce nadać równorzędny status dochodzeniom prowadzonym równolegle przez kilka krajów, natomiast my chcemy jednoznacznego określania, które dochodzenie jest uznawane za oficjalne. Za wszelką cenę trzeba unikać sytuacji, w których dochodzenia powypadkowe będą upolityczniane, a władze będą próbowały zrzec się odpowiedzialności i wpływać na wynik dochodzenia. Tak więc Grupa ALDE gorąco popiera propozycję pana dotyczącą ponownego uwzględnia wniosku z pierwszego czytania."@pl16 ". Senhor Presidente, Senhor Presidente em exercício do Conselho, Senhor Comissário, partilho a esperança dos outros relatores de que estejamos prestes a adoptar esta importante legislação. Acho estranho que o Conselho tenha levado tanto tempo a redigir uma posição comum sobre as sete directivas que visam a prevenção de catástrofes relacionadas com a poluição marítima e o reforço da nossa capacidade de resposta aos acidentes. É lamentável que tenhamos fracassado durante tanto tempo em relação às duas directivas sobre as obrigações dos Estados de bandeira e a responsabilidade dos armadores. No meu entender, estas duas matérias têm, também, de ser incluídas no pacote global. Vários colegas disseram, e eu concordo, que a Presidência francesa tem envidado esforços consideráveis para encontrar uma solução, pelo que gostaria de agradecer à Presidência em nome do Grupo da Aliança dos Democratas e dos Liberais pela Europa. Esperemos que estes esforços sejam coroados de sucesso. Evidentemente, todos concordamos que o transporte marítimo é uma indústria global, pelo que a legislação que adoptamos tem de estar em conformidade com os acordos marítimos internacionais celebrados sob os auspícios da OMI e do Memorando de Entendimento de Paris para a Inspecção de Navios pelo Estado do Porto. O Parlamento tem sido, desde sempre, a favor desta via de acção. O terceiro pacote sobre a segurança marítima tem como finalidade fazer dos navios-caixão uma coisa do passado em águas europeias. Tem de haver um melhor acompanhamento do tráfego, inspecções de navios de elevada qualidade e um melhor intercâmbio de experiências sobre o que constitui um risco de acidente. A questão dos portos de refúgio tem sido o pomo da discórdia entre o Parlamento e o Conselho. Com efeito, eu própria vivo perto de um porto que foi designado porto de refúgio, pelo que tenho de manifestar claramente o meu apoio à posição do Parlamento quanto à necessidade de proteger os portos de refúgio de contas suplementares pouco agradáveis, na eventualidade de navios com derramamentos de petróleo serem rebocados para os portos. É importante garantir que o encargo financeiro de uma subsequente operação de limpeza não é suportado pelas comunidades locais de pequena dimensão. Gostaria de chamar a vossa particular atenção para duas directivas das quais fui relatora pelo meu grupo, nomeadamente a directiva relativa às inspecções pelo Estado do porto e a directiva relativa à investigação de acidentes. No que respeita à directiva relativa às inspecções pelo Estado do porto, está a surgir um consenso em torno dos princípios propostos pela Comissão, nomeadamente que todos os navios têm de ser inspeccionados e que os navios em más condições têm de ser inspeccionados com extrema minúcia. O controlo pelo Estado do porto tem de ser devidamente regulado, a fim de uniformizarmos as inspecções em todos os portos da UE. Todavia, subsistem alguns pontos delicados. O Conselho não aceitou a inspecção de navios fundeados e não é tão firme como o Parlamento em recusar o acesso dos navios em piores condições. O Grupo ALDE apoia plenamente a posição da relatora Vlasto e, por conseguinte, advoga a reintrodução de várias propostas da primeira leitura. Existem, também, alguns pontos de desacordo entre o Parlamento e o Conselho quanto à directiva relativa à investigação de acidentes. A investigação de acidentes e a divulgação dos resultados obtidos deve garantir que os acidentes não se repetem. Temos de retirar ensinamentos dos acidentes do passado, e o maior número possível de pessoas tem de aprender com as experiências dos outros. Como acontece na aviação, temos de garantir que todas as partes envolvidas fornecem um relato aberto e honesto do acidente. O depoimento de uma testemunha não pode ser utilizado em relação directa com quaisquer acusações, uma vez que, nestes casos, o acusado deve usufruir de direitos adequados durante o interrogatório. É um equilíbrio difícil de alcançar; a primeira proposta do Parlamento contém algumas sugestões que o Conselho não aceitou e que, por conseguinte, estamos a reintroduzir. Porém, o principal pomo de discórdia é a questão dos tipos de acidentes a abranger. O desejo do Conselho é incluir apenas os acidentes mais graves, mas pode ser igualmente proveitoso aprender com os acidentes menores, assim como com situações de quase-acidente. Além disso, o Conselho pretende atribuir um estatuto equivalente às investigações paralelas realizadas por vários países, ao passo que nós queremos alguma clareza quanto à determinação da investigação considerada oficial. Temos de evitar, a todo o custo, que a investigação de um acidente seja politizada e que as autoridades tentem renunciar às responsabilidades e influenciar o resultado das investigações. Por conseguinte, o Grupo ALDE apoia plenamente a proposta do senhor deputado Kohlíček de reintroduzir a proposta da primeira leitura."@pt17 "Hr. formand! Hr. minister Bussereau og hr. kommissær Tajani! Jeg deler andre ordføreres ønske om, at vi er tæt på en vedtagelse af denne vigtige lovgivning. Jeg synes, det er forunderligt, at det skulle tage Rådet så lang tid at finde en fælles holdning til de syv direktiver, der skal forebygge forureningskatastrofer til søs, og som også skal styrke beredskabet, når det er gået galt. Det er beklageligt, at man så længe har meldt pas på de to direktiver om flagstaternes forpligtelser og reddernes ansvar. Den mener jeg, at vi også må have med i den samlede pakke. Jeg mener ligeledes, som også flere andre har givet udtryk for, at det franske formandskab gør en helhjertet indsats for, at vi nu finder en løsning, og det vil jeg gerne takke for på ALDE-Gruppens vegne. Forhåbentlig vil bestræbelserne krones med held. Vi er jo alle enige om, at søfart er et globalt erhverv, og derfor skal den lovgivning, vi vedtager, harmonere med de internationale aftaler på søfartsområdet i IMO og under Parismemorandummet. Det har vi fra Parlamentets side hele tiden bakket op om. Den tredje maritime sikkerhedspakke skal sikre, at vi ikke i fremtiden ser plimsollere i europæiske farvande. Der skal være bedre overvågning af trafikken, bedre kontrol af skibenes kvalitet og der skal være bedre erfaringsudveksling om, hvad der skaber risiko for havari. Spørgsmålet om nødhavne har været et stridsemne mellem Parlamentet og Rådet. Jeg bor såmænd selv ved en havn, der er udpeget som nødhavn, og jeg må bakke klart op om Parlamentets krav om at sikre nødhavne mod en ubehagelig ekstraregning, hvis et skib med olielæk trækkes ind i havnen. Det er vigtigt at sikre, at det ikke er små lokalsamfund, der kommer til at bære den økonomiske byrde ved en efterfølgende oprensning. Jeg vil særligt fremhæve to direktiver, som jeg har været min gruppes ordfører på, nemlig direktivet om havnestatskontrol og direktivet om undersøgelse af ulykker. I forbindelse med direktivet om havnestatskontrol tegner der sig enighed om de principper, som Kommissionen har foreslået, nemlig at alle skibe skal kontrolleres, og at de dårlige skibe skal kontrolleres ekstra grundigt. Havnestatskontrollen skal leve op til en ordentlig standard, så der bliver en mere ensartet kontrol i alle EU-havne. Der er dog fortsat enkelte knaster. Rådet har ikke accepteret kontrol af skibe under opankring, og det har heller ikke så fast en holdning, som vi har her i Parlamentet, til en afvisning af de allerdårligste skibe. ALDE-Gruppen bakker helt og fuldt op om ordføreren Dominique Vlastos holdning, har taget, og støtter således genfremsættelsen af en række forslag fra førstebehandlingen. Hvad angår direktivet om omklaring af ulykker er der også enkelte punkter, hvor der stadigvæk er uenighed mellem Parlamentet og Rådet. Havariundersøgelser og formidling af resultaterne af disse undersøgelser skal sikre, at ulykker ikke gentages. Vi skal lære af de ulykker, der faktisk finder sted, og så mange som muligt skal lære af hinandens erfaringer. Som i luftfarten skal der være sikkerhed for, at alle involverede giver en så åben og redelig beskrivelse af ulykkesforløbet som muligt. Et vidnes udsagn ved de forklarende forhør skal ikke bruges direkte i forbindelse med en sigtelse, hvor man skal afhøres med sigtedes rettigheder. Det er en vanskelig balance, og der er enkelte forslag, Rådet ikke har medtaget fra Parlamentets første forslag, og som vi derfor genfremsætter. Det vigtigste stridspunkt er imidlertid spørgsmålet om, hvilke typer havari der skal omfattes. Rådet vil kun tage de alvorligste ulykker med, men det kan være nok så vigtig, at vi lærer af mindre ulykker, ja sågar af nærved-ulykker. Desuden vil Rådet reelt give samme status for parallelle undersøgelser foretaget af flere lande. Her ønsker vi en klarhed over, hvilken undersøgelse der tæller som officiel. Der må for alt i verden ikke ske det, at en ulykkes opklaring bliver politiseret og at myndigheder søger at fralægge sig ansvar og påvirke udfaldet af undersøgelser. ALDE-Gruppen bakker således helhjertet op om hr. Kohlíčeks forslag om at genfremsætte forslaget fra førstebehandlingen."@ro18 ". Vážený pán predsedajúci, pán úradujúci predseda Rady, pán komisár, podobne ako pán spravodajca, aj ja dúfam, že sme blízko prijatia tejto dôležitej legislatívy. Čudujem sa, že Rade trvalo tak dlho, kým prišla so spoločnou pozíciou vo vzťahu k siedmim smerniciam, ktoré majú zabrániť haváriám znečisťujúcim more a zvýšiť pripravenosť, keď sa stane niečo nečakaného. Je poľutovaniahodné, že sme sa tak dlho nepohli z miesta pri dvoch smerniciach týkajúcich sa povinností vlajkových štátov a občianskoprávnej zodpovednosti záchranárov. Aj to sa podľa môjho názoru musí začleniť do celkového balíka. Niekoľko mojich kolegov už povedalo, a ja s nimi súhlasím, že francúzske predsedníctvo sa vytrvalo snaží nájsť riešenie, za čo mu v mene Skupiny Aliancie liberálov a demokratov za Európu (ALDE) chcem poďakovať. Dúfajme, že toto úsilie bude korunované úspechom. Všetci, samozrejme, súhlasíme s tým, že lodná doprava je globálne odvetvie, takže legislatíva, ktorú prijímame, musí byť kompatibilná s medzinárodnými námornými dohodami uzavretými pod patronátom IMO a v súlade s Parížskym memorandom o porozumení o prístavnej štátnej kontrole. Parlament toto všetko podporil. Tretím balíkom o námornej bezpečnosti chceme dosiahnuť to, aby sa plávajúce rakvy stali v európskych vodách minulosťou. Musíme mať účinnejšie sledovanie námornej dopravy, kvalitnejšiu kontrolu lodí a lepšiu výmenu skúseností zo situácií, predstavujúcich riziko nehody. Otázka prístavov je jadrom sporu medzi Parlamentom a Radou. Ja sama bývam blízko prístavu, ktorý bol určený ako prístav útočišťa, a musím jednoznačne vyjadriť svoju podporu požiadavke Parlamentu, aby prístavy útočišťa boli chránené pred ďalšou nepríjemnou záťažou v prípade, že je do nich odtiahnutá loď, z ktorej uniká nafta. Je dôležité zabezpečiť, aby finančné bremeno súvisiace s akýmikoľvek následnými čistiacimi prácami neniesli malé miestne komunity. Chcela by som najmä poukázať na dve smernice, ktorými som sa zaoberala ako spravodajkyňa za svoju skupinu, konkrétne smernicu o prístavnej štátnej kontrole a smernicu o vyšetrovaní nehôd. Čo sa týka smernice o prístavnej štátnej kontrole, rysuje sa zhoda na princípoch navrhovaných Komisiou, konkrétne že všetky lode musia byť podrobené kontrole a lode v zlom stave musia byť podrobené obzvlášť dôkladnej kontrole. Prístavná štátna kontrola musí spĺňať vhodnú normu, aby kontroly boli jednotné vo všetkých prístavoch EU. Tomu však ešte stále bráni niekoľko prekážok. Rada neodsúhlasila kontrolu lodí v prístave a ani jej postoj voči odmietnutiu vstupu najhorším lodiam nie je tak pevný, ako postoj Parlamentu. Skupina ALDE plne podporuje pozíciu pani spravodajkyne Vlastovej a je za opätovné začlenenie mnohých návrhov z prvého čítania. Parlament a Rada sa ešte stále nedohodli na niektorých bodoch týkajúcich sa smernice o vyšetrovaní nehôd. Vyšetrovanie nehôd a informovanie o jeho výsledkoch by malo zabrániť tomu, aby sa podobné nehody opakovali. Ak sa už nehoda predsa len stane, musíme sa z nej poučiť a čo najviac ľudí si musí navzájom vymeniť svoje skúsenosti. Tak ako v letectve sa musí zaistiť, že všetky zúčastnené strany opíšu priebeh nehody čo najotvorenejšie a najpravdivejšie. Svedecká výpoveď pri vyšetrovaní sa nesmie dávať do priamej súvislosti s akýmkoľvek obvinením, pretože v takom prípade musí mať obvinený počas vypočúvania zabezpečené príslušné práva. Dosiahnuť v tom rovnováhu je veľmi ťažké a v prvom návrhu Parlamentu sú niektoré návrhy, ktoré Rada neprijala a ktoré sme doň preto znovu zahrnuli. Hlavným predmetom sporu však je otázka, ktoré typy nehôd by mali byť pokryté. Rada chce zahrnúť len tie najzávažnejšie nehody, ale rovnako cenné môžu byť aj informácie o menších nehodách alebo dokonca prípadoch, keď sa nehode na poslednú chvíľu podarilo zabrániť. Rada chce okrem toho priznať rovnaké postavenie paralelnému vyšetrovaniu prebiehajúcemu v niekoľkých krajinách, kým my chceme mať jasnejšie stanovené, ktoré vyšetrovanie sa bude považovať za oficiálne. Za každú cenu sa musíme vyhnúť politizovaniu nehôd a snahe orgánov zbaviť sa zodpovednosti a ovplyvňovať výsledok vyšetrovania. Skupina ALDE tak bezvýhradne podporuje návrh pána Kohlíčka na opätovné prerokovanie návrhu z prvého čítania."@sk19 "Gospod predsednik, predsednik Sveta, komisar, kot drugi poročevalci tudi sama upam, da bomo kmalu sprejeli to pomembno zakonodajo. Nenavadno je, da Svet potrebuje toliko časa za pripravo skupnega stališča o sedmih direktivah, katerih namen je preprečiti katastrofe na področju onesnaževanja morskega okolja in okrepiti pripravljenost za primer takšnih nesreč. Dejstvo, da nam tako dolgo ni uspelo sprejeti dveh direktiv o obveznosti držav zastav in odgovornosti reševalcev, je obžalovanja vredno. Po mojem mnenju je treba tudi to vključiti v celotni paket. Strinjam se z mnenjem številnih, da si francosko predsedstvo na vso moč prizadeva poiskati rešitev, za kar se predsedstvu zahvaljujem v imenu Skupine Zavezništva liberalcev in demokratov za Evropo. Upajmo, da bomo lahko ta prizadevanja okronali z uspehom. Vsi se strinjamo, da je ladijski promet globalna industrija, zato mora biti zakonodaja, ki jo sprejmemo, združljiva z mednarodnimi pomorskimi sporazumi pod okriljem IMO in skladna s Pariškim memorandumom o soglasju glede nadzora, ki ga opravlja inšpekcija za varnost plovbe. Parlament to že ves čas podpira. Namen tretjega paketa pomorske varnosti je zagotoviti, da bodo (podzavarovane) „mrtvaške ladje“ v evropskih vodah le še stvar preteklosti. Zagotoviti je treba boljše spremljanje prometa, boljšo kontrolo ladij in boljšo izmenjavo izkušenj o tem, kaj predstavlja tveganje za incident. Vprašanje zatočišč je kamen spotike med Parlamentom in Svetom. Tudi sama živim blizu pristanišča, ki je postalo takšno zatočišče, zato v celoti podpiram zahtevo Parlamenta, da je treba zatočišča zavarovati pred neprijetnim dodatnim bremenom, ki ga s svojim prihodom prinašajo ladje, iz katerih odteka nafta. Zagotoviti moramo, da ne bodo majhne lokalne skupnosti nosile celotnega finančnega bremena kasnejših čistilnih akcij. Nadalje bi želela poudariti predvsem dve direktivi, o katerih sem poročala v imenu svoje skupine, in sicer direktivo o pomorski inšpekciji in direktivo o preiskavi nesreč. V zvezi z direktivo o pomorski inšpekciji pričakujemo, da bo doseženo soglasje o načelih, ki jih predlaga Komisija, in sicer da je treba vse ladje pregledati, še posebej natančno pa tiste ladje, ki so v slabem stanju. Pomorska inšpekcija mora biti skladna z ustreznimi standardi, na podlagi katerih bodo kontrole v vseh pristaniščih v EU poenotene. Seveda pa obstajajo nekatera nerazrešena vprašanja. Svet ni sprejel predloga o pregledu zasidranih ladij, niti ni zavzel tako odločnega stališča kot Parlament v zvezi z zavrnitvijo dostopa ladjam, ki so v izredno slabem stanju. Skupina ALDE v celoti podpira stališče poročevalke, gospe Vlasto, hkrati pa podpira ponovno uvedbo številnih predlogov v prvem branju. Ostalo pa je še nekaj vprašanj v zvezi z direktivo o preiskavi nesreč, o katerih se Parlament in Svet še vedno ne strinjata. Preiskave nesreč in obveščanje o njihovih rezultatih pomaga preprečiti nove nesreče. Učiti se moramo iz nesreč, ki se zgodijo, in predvsem iz izkušenj drugih ljudi. Podobno kot v letalstvu je treba tudi na tem področju zagotoviti, da bodo vse vpletene strani čim bolj odkrito in pošteno poročale o poteku nesreč. Izjava priče na zaslišanju ne sme biti uporabljena v neposredni povezavi z morebitnimi obtožbami, saj je treba v takšnem primeru obtoženemu zagotoviti ustrezne pravice med zaslišanjem. Takšno ravnovesje je težko doseči in v prvem predlogu Parlamenta so nekateri predlogi, ki jih Svet ni sprejel in jih zato ponovno predlagamo. Še vedno pa je glavni kamen spotike vprašanje, kateri incidenti naj bodo pokriti. Svet želi vključiti eno najhujših nesreč, vendar pa bi se lahko veliko naučili tudi od manjših ali celo skorajšnjih nesreč. Poleg tega želi Svet dejansko podeliti enakovreden status vzporednim preiskavam, ki jih opravlja več držav, medtem ko mi želimo jasnost glede vprašanja, katera od takšnih preiskav je uradna. Na vsak način se je treba izogniti politizaciji preiskav nesreč in poskusom oblasti, da bi se odpovedale odgovornosti in vplivale na rezultat preiskav. Skupina ALDE zato v celoti podpira predlog gospoda o ponovni uvedbi predloga v prvem branju."@sl20 ". Herr talman, herr rådsordförande, herr kommissionsledamot! Jag delar de andra föredragandenas förhoppning att vi kommer att anta denna viktiga lagstiftning inom kort. Jag anser att det är märkligt att det ska ta så lång tid för rådet att anta en gemensam ståndpunkt om de sju direktiv som är avsedda att förebygga förorenande fartygsolyckor och även att stärka beredskapen för de tillfällen då saker går fel. Det är beklagligt att vi under så här lång tid har misslyckats med de två direktiven om flaggstaternas åtagande och räddningsmanskapets ansvarsskyldighet. Enligt min mening måste även detta innefattas i det övergripande paketet. Flera andra talare har sagt, och jag instämmer, att det franska ordförandeskapet gör helhjärtade ansträngningar för att hitta en lösning, och jag skulle för gruppen Alliansen liberaler och demokrater för Europa vilja tacka ordförandeskapet för detta. Vi får hoppas att dessa ansträngningar kommer att belönas med framgång. Vi instämmer alla i att sjöfart är en världsomfattande industri, och därför måste den lagstiftning som vi antar vara förenlig med de internationella sjöfartsavtalen under IMO:s beskydd och inom ramen för samförståndsavtalet från Paris om hamnstatskontroll. Parlamentet har permanent gett sitt stöd till detta. Syftet med det tredje sjösäkerhetspaketet är att flytande likkistor ska bli historia i europeiska vatten. Det måste finnas en bättre trafikövervakning, bättre kvalitetskontroll av fartyg och bättre utbyte av erfarenheter om vad en olycksrisk är. Frågan om nödhamnar har varit ett tvistefrö mellan parlamentet och rådet. Jag bor faktiskt själv vid en hamn som är utformad som en nödhamn, och jag måste ge mitt klara stöd till parlamentets krav att nödhamnar måste skyddas från en olustig tilläggsräkning i händelse av att ett fartyg som läcker olja bogseras i hamn. Det är viktigt att se till att det inte är små lokala samhällen som lämnas med den finansiella bördan som en efterföljande saneringsoperation innebär. Jag skulle särskilt vilja ta upp två direktiv som jag har varit föredragande för i min grupp, nämligen direktivet om hamnstatskontroll och direktivet om utredning av olyckor. När det gäller direktivet om hamnstatskontroll växer ett samförstånd fram om den princip som kommissionen föreslagit, nämligen att alla fartyg måste inspekteras, och att fartyg med högre riskprofil måste inspekteras särskilt ingående. Hamnstatskontrollen måste uppfylla en lämplig standard för att göra kontrollerna mer enhetliga i EU:s alla hamnar. Det finns emellertid fortfarande en del svårigheter. Rådet har inte godkänt inspektionen av fartyg som ligger för ankar, och inte heller har rådet en lika fast hållning som parlamentet när det gäller att vägra tillträde för fartyg av den allra mest undermåliga typen. ALDE-gruppen stöder till fullo föredraganden Dominique Vlastos ståndpunkt, och stöder alltså återinförandet av ett antal av förslagen från första behandlingen. Det finns också några punkter där parlamentet och rådet fortfarande är oense när det gäller direktivet om utredning av olyckor. Utredning av olyckor och meddelandet om deras resultat bör säkerställa att olyckorna inte upprepas. Vi måste dra lärdom av de olyckor som faktiskt inträffar, och så många människor som möjligt måste lära av varandras erfarenheter. På samma sätt som inom flygfarten måste man se till att alla berörda parter redovisar olyckans förlopp så öppet och ärligt som möjligt. Ett vittnesuttalande till den utredande undersökningen får inte användas i direkt samband med anklagelser som lagts fram, eftersom den anklagade i dessa fall måste garanteras tillbörliga rättigheter under utfrågningen. Det är en svår balansgång, och det finns några idéer i parlamentets första förslag som rådet inte har godtagit, som vi därför återinför. Det huvudsakliga tvistefröet är dock frågan om vilka typer av olyckor som bör omfattas. Rådet önskar inbegripa de allvarligaste olyckorna, men det kan mycket väl vara lika värdefullt att dra lärdom av mindre olyckor, till och med av tillbud. Dessutom vill rådet i själva verket ge likvärdig status till parallella utredningar som utförs av flera länder, medan vi vill ha en viss klarhet när det gäller vilken utredning som ska anses vara den officiella. Man måste till vilket pris som helst undvika att en utredning av en olycka politiseras och att myndigheterna försöker att frånsäga sig ansvar och påverka utredningarnas resultat. ALDE-gruppen stöder därför helhjärtat Jaromír Kohlíčeks förslag att återinföra förslaget från första behandlingen."@sv22
lpv:unclassifiedMetadata	"ALDE"13 "Anne E. Jensen"21 "Anne E. Jensen,"18,15,16 "D. Vlasto"13 "DA"16 "J. Kohlíček"13 "Kohlíčka"20,16 "en nombre del Grupo ALDE"21 "for ALDE-Gruppen"18,15 "w imieniu grupy ALDE"16
lpv:videoURI	<go to Events_and_structure europarl>6

Named graphs describing this resource:

The resource appears as object in 2 triples

Context graph