Local view for "http://purl.org/linkedpolitics/eu/plenary/2007-09-25-Speech-2-156"

Predicate	Value (sorted: default)
rdf:type	lpv_eu:Speech⁶
dcterms:Date	"2007-09-25"^^xsd:date⁶
dcterms:Is Part Of	lp_eu:Explicaţii privind votul⁶
dcterms:Language	"sv"^^xsd:language⁶
lpv:document identification number	"en.20070925.27.2-156"⁶
lpv:hasSubsequent	lp_eu:2007-09-25-Speech-2-157⁶
lpv:speaker	lp:Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM )⁶
lpv:spoken text	"Junilistan godtar kommissionens förslag och Europaparlamentets tillägg, förutsatt att EU:s institutioner respekterar principen att utbildningspolitik är en nationell angelägenhet. Europaparlamentets kulturutskott föreslår emellertid i ändringsförslag 7 att man också ska ta in en skrivning som refererar till ”EU:s stadga om de grundläggande rättigheterna”. Någon sådan finns inte. EU-länderna har inte fastställt någon sådan stadga. Det fanns ett sådant inslag i det förslag till konstitutionellt fördrag som förkastades i den demokratiska processen sommaren 2005. Däremot har alla EU:s medlemsstater skrivit under Europarådets konvention om de mänskliga rättigheterna. Detta betyder att alla EU-medborgare kan hävda sina grundläggande fri- och rättigheter i Europadomstolen. EU-stadgan representerar motsatsen till det ”smalare men vassare” EU som det ofta talas om i festtalen om subsidiaritet. EU ska ägna sig åt de gränsöverskridande frågorna, men hålla sig borta från det som de enskilda medlemsstaterna kan besluta om själva eller som redan reglerats i andra internationella fördrag. Av detta följer att man bör avvisa förslaget till EU-stadga för grundläggande rättigheter liksom naturligtvis förslaget till ”nytt” fördrag för EU."@sv²²
lpv:translated text	"− Strana Junilistan souhlasí s návrhy Komise a pozměňujícími návrhy Evropského parlamentu za předpokladu, že Evropské instituce vezmou ohled na to, že vzdělávací politika je vnitrostátní otázka. V pozměňovacím návrhu 7 výboru Evropského parlamentu pro kulturu a vzdělávání se však objevuje návrh, aby byl odkaz včleněn i do Listiny základních práv Evropské unie. Nic takového. Členské státy EU žádnou takovou listinu nepřijaly. Odkaz na takový dokument se objevil v návrhu Ústavní smlouvy, která byla v létě 2005 v rámci demokratického procesu zamítnuta. Na druhé straně podepsaly všechny členské státy EU Evropskou úmluvu o lidských právech Rady Evropy. To znamená, že všichni občané EU mohou uplatňovat své základní svobody a práva u Evropského soudu pro lidská práva. Listina EU představuje opak „menší, ale horlivější“ EU, o níž se často hovoří ve slavnostních projevech o subsidiaritě. EU by se měla soustředit na přeshraniční otázky, a neměla by se míchat do otázek, o kterých mohou rozhodnout samy členské státy, nebo které již řeší jiné mezinárodní úmluvy. Z toho vyplývá, že Listina základních práv Evropské unie by měla být zamítnuta, pochopitelně spolu s „novou“ Smlouvou o EU."@cs¹ "Junilisten godkender Kommissionens forslag og Parlamentets ændringsforslag, forudsat at EU-institutionerne respekterer princippet om, at uddannelsespolitik er et nationalt anliggende. I ændringsforslag 7 foreslår Parlamentets Kultur- og Uddannelsesudvalg imidlertid, at der også bør indføjes en reference til EU's charter om grundlæggende rettigheder. Et sådant findes ikke. EU-medlemsstaterne har ikke vedtaget et sådant charter. Der blev refereret til et sådant dokument i udkastet til forfatningstraktat, som blev forkastet i det demokratiske forløb i sommeren 2005. På den anden side har alle EU-medlemsstater underskrevet Europarådets europæiske menneskerettighedskonvention. Det betyder, at alle EU-borgere kan påberåbe sig deres grundlæggende frihedsrettigheder og rettigheder ved Den Europæiske Menneskerettighedsdomstol. EU-chartret repræsenterer det modsatte af det "slankere, men mere energiske" EU, der ofte nævnes i højtidelige taler om subsidiaritet. EU bør koncentrere sig om grænseoverskridende forhold og holde sig fra forhold, hvor de enkelte medlemsstater kan træffe deres egne beslutninger, eller som allerede er reguleret i andre internationale traktater. Forslaget om et EU-charter om grundlæggende rettigheder bør følgelig forkastes, selvfølgelig sammen med den "nye" EU-traktat."@da² ". − Die Juniliste stimmt dem Vorschlag der Kommission und den Änderungen des Europäischen Parlaments zu, unter der Voraussetzung, dass die EU-Institutionen den Grundsatz respektieren, dass Bildung eine nationale Angelegenheit ist. Der Ausschuss für Kultur und Bildung des Europäischen Parlaments schlägt im Änderungsantrag 7 jedoch vor, einen Verweis auf die „Charta der Grundrechte der Europäischen Union“ aufzunehmen. So etwas gibt es nicht. Die EU-Mitgliedstaaten haben eine solche Charta nicht angenommen. Einen Verweis auf ein solches Dokument gab es im Entwurf des Verfassungsvertrags, der jedoch in dem demokratischen Verfahren vom Sommer 2005 abgelehnt wurde. Hingegen haben alle Mitgliedstaaten der Europäischen Union die Europäische Konvention zum Schutze der Menschenrechte und Grundfreiheiten des Europarates unterzeichnet. Damit können alle EU-Bürger ihre Grundrechte und -freiheiten vor dem Europäischen Gerichtshof für Menschenrechte einklagen. Die EU-Charta steht im Widerspruch zur „schlankeren, aber effektiveren“ EU, von der in feierlichen Ansprachen über die Subsidiarität oft die Rede ist. Die Europäische Union sollte sich auf grenzüberschreitende Fragen konzentrieren, sich aber von Dingen fernhalten, über die die einzelnen Mitgliedstaaten selbst entscheiden können oder die bereits in internationalen Verträgen geregelt sind. Der Vorschlag für eine Charta der Grundrechte der Europäischen Union sollte deshalb ebenso abgelehnt werden wie der „neue“ Vertrag für die EU."@de⁹ ". − Η Λίστα του Ιουνίου αποδέχεται τις προτάσεις της Επιτροπής και τις τροπολογίες του Ευρωπαϊκού Κοινοβουλίου, υπό την προϋπόθεση ότι τα θεσμικά όργανα της ΕΕ σέβονται την αρχή ότι η εκπαιδευτική πολιτική είναι θέμα εθνικής αρμοδιότητας. Εντούτοις, στην τροπολογία 7 η Επιτροπή Πολιτισμού και Παιδείας του Ευρωπαϊκού Κοινοβουλίου προτείνει να περιληφθεί επίσης αναφορά στον «Χάρτη των Θεμελιωδών Δικαιωμάτων της Ευρωπαϊκής Ένωσης». Δεν υπάρχει τέτοιο πράγμα. Τα κράτη μέλη της ΕΕ δεν έχουν εγκρίνει κανένα τέτοιο χάρτη. Γινόταν αναφορά σε ένα τέτοιο κείμενο στο σχέδιο Συνταγματικής Συνθήκης, το οποίο όμως απορρίφθηκε το θέρος του 2005 μέσω της δημοκρατικής διαδικασίας. Εντούτοις, όλα τα κράτη μέλη της ΕΕ έχουν υπογράψει την Ευρωπαϊκή Σύμβαση Ανθρωπίνων Δικαιωμάτων του Συμβουλίου της Ευρώπης. Τούτο σημαίνει ότι όλοι οι πολίτες της ΕΕ μπορούν να διεκδικήσουν τις θεμελιώδεις ελευθερίες και δικαιώματά τους στο Ευρωπαϊκό Δικαστήριο Ανθρωπίνων Δικαιωμάτων. Ο χάρτης της ΕΕ αντιπροσωπεύει το αντίθετο της «μικρότερης αλλά πιο δυναμικής» ΕΕ για την οποία γίνεται συχνά λόγος σε επίσημες ομιλίες σχετικά με την επικουρικότητα. Η ΕΕ πρέπει να εστιάσει την προσοχή της στα διασυνοριακά θέματα, αλλά να μείνει μακριά από θέματα για τα οποία τα επιμέρους κράτη μέλη μπορούν να λαμβάνουν μόνα τους αποφάσεις ή τα οποία ρυθμίζονται ήδη μέσω άλλων διεθνών συμβάσεων. Εξυπακούεται ότι η πρόταση θέσπισης Χάρτη Θεμελιωδών Δικαιωμάτων της ΕΕ πρέπει να απορριφθεί, ασφαλώς μαζί με τη «νέα» Συνθήκη για την ΕΕ."@el¹⁰ ". − The June List accepts the Commission’s proposals and the European Parliament’s amendments, provided the EU institutions respect the principle that education policy is a national matter. However, in Amendment 7 the Committee on Culture and Education of the European Parliament proposes that a reference should also be included to the ‘Charter of Fundamental Rights of the European Union’. There is no such thing. The EU Member States have not adopted any such charter. There was a reference to such a document in the draft Constitutional Treaty, which was rejected through the democratic process in the summer of 2005. On the other hand, all the EU Member States have signed the Council of Europe European Convention on Human Rights. This means that all EU citizens can assert their fundamental freedoms and rights in the European Court of Human Rights. The EU charter represents the opposite of the ‘leaner but keener’ EU which is often mentioned in solemn speeches about subsidiarity. The EU should concentrate on cross-border matters, but stay away from matters on which the individual Member States can take their own decisions or which are already regulated in other international treaties. It follows that the proposal for an EU Charter of Fundamental Rights should be rejected, of course along with the ‘new’ Treaty for the EU."@en⁴ ". − La Lista de Junio acepta las propuestas de la Comisión y las enmiendas del Parlamento Europeo, siempre que las instituciones de la UE respeten el principio de que la política educativa es competencia nacional. No obstante, la Comisión de Cultura y Educación del Parlamento Europeo propone en la enmienda 7 que se incluya también una referencia a la «Carta de los Derechos Fundamentales de la Unión Europea». No existe tal cosa. Los Estados miembros de la UE no han adoptado ninguna Carta de ese tipo. Hubo una referencia a este documento en el proyecto de Tratado Constitucional, que fue rechazado en el verano de 2005, durante el proceso de consulta democrática. Por otra parte, todos los Estados miembros de la UE han suscrito el Convenio Europeo de Derechos Humanos del Consejo de Europa. Esto significa que todos los ciudadanos de la UE pueden hacer valer sus derechos y libertades fundamentales ante el Tribunal Europeo de Derechos Humanos. La Carta de la UE representa lo contrario de la UE «más ligera pero más dinámica» que acostumbra a mencionarse en los solemnes discursos sobre la subsidiariedad. La UE debería concentrarse en los asuntos transfronterizos y mantenerse al margen de todos aquellos en los que los Estados miembros individuales pueden tomar sus propias decisiones, o que ya están regulados por otros tratados internacionales. Por consiguiente hay que rechazar la Carta de los Derechos Fundamentales de la UE, y naturalmente también el «nuevo» Tratado de la UE."@es²¹ ". − Juuni Nimekiri ( ) tunnustab komisjoni ettepanekuid ja Euroopa Parlamendi muudatusi tingimusel, et ELi institutsioonid austavad põhimõtet, et hariduspoliitika on riiklik küsimus. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni muudatusettepanekus 7 tehakse siiski ettepanek, et viide tuleks lisada ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse. Sellist asja ei ole. ELi liikmesriigid pole ühtki sellist hartat vastu võtnud. Sellisele dokumendile tehti viide põhiseaduse lepingu eelnõus, mis demokraatliku protsessi käigus 2005. aasta suvel tagasi lükati. Teisest küljest on kõik liikmesriigid alla kirjutanud Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsioonile. See tähendab, et kõik ELi kodanikud saavad kaitsta oma põhivabadusi ja -õigusi Euroopa Inimõiguste Kohtus. ELi harta esindab „väiksemat, kuid tragimat” ELi, mida sageli mainitakse pidulikes kõnedes subsidiaarsuse kohta. EL peaks keskenduma piiriülestele probleemidele ning jätma rahule probleemid, mille kohta iga liikmesriik ise võib oma otsuse teha või mis on muude rahvusvaheliste lepingutega juba reguleeritud. Sellest järeldub, et ettepanek Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta tuleks tagasi lükata, samamoodi nagu uus ELi leping."@et⁵ ". − Kesäkuun lista hyväksyy komission ehdotukset ja Euroopan parlamentin tarkistukset edellyttäen, että EU:n toimielimet noudattavat periaatetta, jonka mukaan koulutuspolitiikka on kansallinen asia. Kulttuuri- ja koulutusvaliokunta kuitenkin ehdottaa tarkistuksessa 7, että olisi viitattava myös ”Euroopan unionin perusoikeuskirjaan”. Mitään sellaista ei ole olemassakaan. EU:n jäsenvaltiot eivät ole hyväksyneet sellaista peruskirjaa. Sellaiseen asiakirjaan viitattiin perustuslakia koskevassa sopimusluonnoksessa, joka hylättiin demokraattisessa prosessissa kesällä 2005. Toisaalta kaikki EU:n jäsenvaltiot ovat allekirjoittaneet Euroopan neuvoston Euroopan ihmisoikeussopimuksen. Se tarkoittaa, että kaikki EU:n kansalaiset voivat puolustaa perusvapauksiaan ja -oikeuksiaan Euroopan ihmisoikeustuomioistuimessa. EU:n peruskirja edustaa ”kevyen mutta tehokkaan” EU:n vastakohtaa, vaikka se usein mainitaan toissijaisuutta koskevissa juhlapuheissa. EU:n olisi keskityttävä rajatylittäviin asioihin mutta pysyttävä poissa asioista, joista yksittäiset jäsenvaltiot voivat tehdä omat päätöksensä tai joita jo säännellään muilla kansainvälisillä sopimuksilla. Siitä seuraa, että ehdotus EU:n perusoikeuskirjaksi olisi hylättävä, tietysti ”uuden” EU:n perusoikeussopimuksen kanssa."@fi⁷ ". La liste de juin approuve les propositions de la Commission et les amendements du Parlement européen, pourvu que les institutions de l'UE respectent le principe selon lequel la politique de l'éducation est une compétence nationale. Cependant, à l'amendement 7, la commission de la culture et de l'éducation du Parlement européen propose d'ajouter une référence à la charte des droits fondamentaux de l'Union européenne. Rien de tel n'existe. Les États membres de l'UE n'ont adopté aucune charte de ce type. On constate une référence à un pareil document dans le projet de traité constitutionnel, qui a été rejeté par le biais du processus démocratique à l'été 2005. D'autre part, tous les États membres de l'UE ont signé la Convention européenne des droits de l'homme du Conseil de l'Europe. Cela signifie que tous les citoyens de l'UE peuvent revendiquer leurs libertés et leurs droits fondamentaux devant la Cour européenne des droits de l'homme. La charte de l'UE représente tout le contraire de l'UE «plus mince, mais plus affûtée» dont il est souvent question dans les discours solennels sur la subsidiarité. L'UE doit se concentrer sur les questions transfrontières, mais s'écarter des questions pour lesquelles les États membres peuvent prendre leurs propres décisions ou qui sont déjà réglementée par d'autres traités internationaux. Il s'ensuit que la proposition aux fins d'une charte européenne des droits fondamentaux doit être rejetée, tout comme le «nouveau» traité de l'UE, bien sûr."@fr⁸ ". − A Júniusi Lista elfogadja a Bizottság javaslatát és az Európai Parlament módosításait, feltéve, hogy az EU intézményei tiszteletben tartják azt az alapelvet, hogy az oktatáspolitika nemzeti ügy. A 7. számú módosításában azonban az Európai Parlament Kulturális és oktatási bizottsága azt javasolja, hogy az „Európai Unió alapjogi chartájára” vonatkozó hivatkozás is kerüljön beillesztésre. Ilyen nem létezik. Az EU tagállamai nem fogadtak el ilyen chartát. Csak az alkotmányszerződés tervezete, amelyet 2005 nyarán demokratikus folyamat során elutasítottak, hivatkozott egy ilyen dokumentumra. Másfelől viszont valamennyi EU tagállam aláírta az Európa Tanács emberi jogokról szóló európai egyezményét. Ez azt jelenti, hogy minden EU-állampolgár érvényesítheti alapvető szabadságjogait az Emberi Jogok Európai Bíróságán. Az európai charta a szubszidiaritásról szóló emelkedett beszédekben gyakran emlegetett „karcsúbb, de hatékonyabb” EU ellentétét képviseli. Az EU-nak a határokon átnyúló ügyekre kellene koncentrálnia, távoltartva magát azoktól az ügyektől, amelyek tekintetében a tagállamok önálló döntéseket hozhatnak, vagy amelyeket nemzetközi szerződések már szabályoznak. Ebből is következik, hogy az EU alapjogi chartáját el kell utasítani, természetesen az EU-ról szóló „új” szerződéssel együtt."@hu¹¹ ". − La accetta le proposte della Commissione e gli emendamenti del Parlamento europeo, a condizione che le Istituzioni dell’UE rispettino il principio che la politica dell’istruzione è una competenza nazionale. Tuttavia, nell’emendamento 7, la commissione per la cultura e l’istruzione del Parlamento europeo propone di far riferimento alla Carta dei diritti fondamentali dell’Unione europea. Non esiste niente di simile. Gli Stati membri dell’Unione europea non hanno mai adottato tale carta. Vi è stato un riferimento a tale documento nel progetto di Trattato costituzionale respinto nell’estate del 2005 in base alla procedura democratica. D’altra parte, tutti gli Stati membri hanno firmato sotto l’egida del Consiglio d’Europa la Convenzione europea per la salvaguardia dei diritti dell’uomo. Ciò significa che tutti i cittadini europei possono far valere i loro diritti e le loro libertà fondamentali dinnanzi alla Corte europea dei diritti dell’uomo. La carta europea rappresenta l’opposto dell’UE “più snella ma più efficace” spesso menzionata nei discorsi solenni sulla sussidiarietà. L’UE si dovrebbe concentrare sulle questioni transfrontaliere e si dovrebbe esimere dalle questioni sulle quali i singoli Stati membri possono decidere liberamente o che sono state già disciplinate da altri trattati internazionali. Ne consegue che la proposta di una Carta dei diritti fondamentali dell’Unione europea dovrebbe essere respinta, come, ovviamente, il “nuovo” Trattato dell’Unione."@it¹² ". − Birželio sąrašo partija pritaria Komisijos pasiūlymams ir Europos Parlamento pakeitimams, su sąlyga, kad ES institucijos laikysis principo, kad švietimo politika yra nacionalinis reikalas. Tačiau Europos Parlamento Švietimo ir kultūros komiteto 7 pakeitime teigiama siūloma įtraukti nuostatą, kad būtų atsižvelgiama į Europos Sąjungos pagrindinių teisių chartiją. Tokio dalyko nėra. Nuoroda į šį dokumentą buvo padaryta Sutarties dėl Konstitucijos projekte, kuri demokratinio proceso metu buvo atmesta 2005 m. vasarą. Kita vertus, visos ES valstybės narės pasirašė Europos Tarybos Europos žmogaus teisių konvenciją. Tai reiškia, kad visi ES piliečiai gali ginti savo pagrindines laisves ir teises Europos žmogaus teisių teisme. ES chartijoje nustatyti kitokie nei „lieknesnės, bet energingesnės“ ES principai, kuri dažnai minima oficialiose kalbose apie subsidiarumą. ES turėtų dėmesį sutelkti ties tarptautiniais reikalais ir nesikišti į tuos reikalus, kuriuose valstybės narės gali priimti sprendimus pačios arba kurie jau yra reguliuojami pagal kitas tarptautines sutartis. Todėl pasiūlymas dėl ES pagrindinių teisių chartijos turi būti atmestas, kartu su „nauja“ sutartimi dėl ES."@lt¹⁴ ". − akceptē Komisijas priekšlikumus un Eiropas Parlamenta grozījumus, ja ES institūcijas respektē principu, ka izglītības politika ir nacionāls jautājums. Taču 7. grozījumā Eiropas Parlamenta Kultūras un izglītības komiteja ierosina, ka reference arī jāiekļauj „Eiropas Savienības Fundamentālo tiesību hartā”. Nav tādas lietas. ES dalībvalstis nav pieņēmušas šādu hartu. Konstitucionālā līguma projektā bija reference uz šādu dokumentu, ko noraidīja demokrātiskā procesā 2005. gada vasarā. No otras puses, visas ES dalībvalstis ir parakstījušas Eiropas Padomes Eiropas Cilvēktiesību konvenciju. Tas nozīmē, ka visi ES pilsoņi var aizstāvēt savas pamatbrīvības un tiesības Eiropas Cilvēktiesību tiesā. ES harta simbolizē pretstatu „nabadzīgākai, bet dedzīgākai” ES, ko bieži piemin svinīgās runās par subsidiaritāti. ES jākoncentrējas uz pārrobežu jautājumiem, bet jāatturas no jautājumiem, par kuriem atsevišķas dalībvalstis var pieņemt savus lēmumus vai kuri ir jau noregulēti citos starptautiskos līgumos. No tā izriet, ka priekšlikums par ES Pamattiesību hartu ir jānoraida, protams, kopā ar „jauno” Līgumu par ES."@lv¹³ "Junilistan godtar kommissionens förslag och Europaparlamentets tillägg, förutsatt att EU:s institutioner respekterar principen att utbildningspolitik är en nationell angelägenhet. Europaparlamentets kulturutskott föreslår emellertid i ändringsförslag 7 att man också skall ta in en skrivning som refererar till ”EU:s stadga om de grundläggande rättigheterna”. Någon sådan finns inte. EU-länderna har inte fastställt någon sådan stadga. Det fanns ett sådant inslag i det förslag till konstitutionellt fördrag som förkastades i den demokratiska processen sommaren 2005. Däremot har alla EU:s medlemsstater skrivit under Europarådets konvention om de mänskliga rättigheterna. Detta betyder att alla EU-medborgare kan hävda sina grundläggande fri- och rättigheter i Europadomstolen. EU-stadgan representerar motsatsen till det ”smalare men vassare” EU som det ofta talas om i festtalen om subsidiaritet. EU ska ägna sig åt de gränsöverskridande frågorna, men hålla sig borta från det som de enskilda medlemsstaterna kan besluta om själva eller som redan reglerats i andra internationella fördrag. Av detta följer att man bör avvisa förslaget till EU-stadga för grundläggande rättigheter liksom naturligtvis förslaget till ”nytt” fördrag för EU."@mt¹⁵ "Junilistan godtar kommissionens förslag och Europaparlamentets tillägg, förutsatt att EU:s institutioner respekterar principen att utbildningspolitik är en nationell angelägenhet. Europaparlamentets kulturutskott föreslår emellertid i ändringsförslag 7 att man också skall ta in en skrivning som refererar till ”EU:s stadga om de grundläggande rättigheterna”. Någon sådan finns inte. EU-länderna har inte fastställt någon sådan stadga. Det fanns ett sådant inslag i det förslag till konstitutionellt fördrag som förkastades i den demokratiska processen sommaren 2005. Däremot har alla EU:s medlemsstater skrivit under Europarådets konvention om de mänskliga rättigheterna. Detta betyder att alla EU-medborgare kan hävda sina grundläggande fri- och rättigheter i Europadomstolen. EU-stadgan representerar motsatsen till det ”smalare men vassare” EU som det ofta talas om i festtalen om subsidiaritet. EU ska ägna sig åt de gränsöverskridande frågorna, men hålla sig borta från det som de enskilda medlemsstaterna kan besluta om själva eller som redan reglerats i andra internationella fördrag. Av detta följer att man bör avvisa förslaget till EU-stadga för grundläggande rättigheter liksom naturligtvis förslaget till ”nytt” fördrag för EU."@nl³ ". − Lista Czerwcowa akceptuje wnioski Komisji i poprawki Parlamentu Europejskiego, pod warunkiem, że instytucje UE będą przestrzegać zasady, że polityka edukacyjna jest sprawą o wymiarze krajowym. Jednakże w poprawce 7 Komisja Kultury i Edukacji Parlamentu Europejskiego proponuje, aby odpowiedni zapis znalazł się w „Karcie praw podstawowych Unii Europejskiej”. Nie ma czegoś takiego. Państwa członkowskie UE nie przyjęły żadnej takiej karty. Wzmianka o takim dokumencie znalazła się w projekcie traktatu konstytucyjnego, który został odrzucony w ramach demokratycznego procesu latem 2005 r. Z drugiej strony, wszystkie państwa członkowskie UE podpisały Europejską Konwencję Praw Człowieka Rady Europy. Oznacza to, że wszyscy obywatele UE mogą dochodzić swoich podstawowych wolności i praw w Europejskim Trybunale Praw Człowieka. Karta UE jest przeciwieństwem „szczuplejszej, lecz sprawniejszej” UE, o której często wspomina się w uroczystych wystąpieniach na temat pomocniczości. UE powinna skupić się na zagadnieniach transgranicznych, lecz trzymać się z dala od tych spraw, w których poszczególne państwa członkowskie mogą samodzielnie podejmować decyzje lub tych, które już są uregulowane na mocy innych traktatów międzynarodowych. W związku z tym „Karta praw podstawowych Unii Europejskiej” powinna zostać odrzucona, oczywiście razem z „nowym” Traktatem UE."@pl¹⁶ ". − A Lista de Junho aceita as propostas da Comissão e as alterações do Parlamento Europeu, desde que as instituições da UE respeitem o princípio de que a política educativa é uma questão nacional. Todavia, na alteração 7 a Comissão da Cultura e da Educação do Parlamento Europeu propõe a inclusão de uma referência à “Carta dos Direitos Fundamentais da União Europeia”. Não existe tal coisa. Os Estados-Membros da UE não aprovaram tal carta. Havia uma referência a esse documento no projecto do Tratado Constitucional, que foi rejeitado através do processo democrático no Verão de 2005. Por outro lado, todos os Estados-Membros da UE assinaram a Convenção Europeia dos Direitos do Homem do Conselho da Europa. Isto significa que todos os cidadãos da UE podem reivindicar as suas liberdades e direitos fundamentais no Tribunal Europeu dos Direitos do Homem. A Carta da UE constitui o oposto da UE, “mais simples e entusiasta”, e é referida com frequência em discursos solenes sobre a subsidiariedade. A UE deve concentrar-se nas questões transfronteiriças, mas manter-se afastada de questões em que os Estados-Membros individuais podem tomar as suas próprias decisões ou que já estão regulamentadas noutros tratados internacionais. Portanto, a proposta de uma Carta dos Direitos Fundamentais da UE deve ser rejeitada, assim como, obviamente, o “novo” Tratado para a UE."@pt¹⁷ "Junilistan godtar kommissionens förslag och Europaparlamentets tillägg, förutsatt att EU:s institutioner respekterar principen att utbildningspolitik är en nationell angelägenhet. Europaparlamentets kulturutskott föreslår emellertid i ändringsförslag 7 att man också skall ta in en skrivning som refererar till ”EU:s stadga om de grundläggande rättigheterna”. Någon sådan finns inte. EU-länderna har inte fastställt någon sådan stadga. Det fanns ett sådant inslag i det förslag till konstitutionellt fördrag som förkastades i den demokratiska processen sommaren 2005. Däremot har alla EU:s medlemsstater skrivit under Europarådets konvention om de mänskliga rättigheterna. Detta betyder att alla EU-medborgare kan hävda sina grundläggande fri- och rättigheter i Europadomstolen. EU-stadgan representerar motsatsen till det ”smalare men vassare” EU som det ofta talas om i festtalen om subsidiaritet. EU ska ägna sig åt de gränsöverskridande frågorna, men hålla sig borta från det som de enskilda medlemsstaterna kan besluta om själva eller som redan reglerats i andra internationella fördrag. Av detta följer att man bör avvisa förslaget till EU-stadga för grundläggande rättigheter liksom naturligtvis förslaget till ”nytt” fördrag för EU."@ro¹⁸ "− Strana Junilistan súhlasí s návrhmi Komisie a pozmeňujúcimi a doplňujúcimi návrhmi Európskeho parlamentu za predpokladu, že európske inštitúcie zohľadnia skutočnosť, že vzdelávacia politika je vnútroštátna otázka. V pozmeňujúcom a doplňujúcom návrhu 7 Výboru Európskeho parlamentu pre kultúru a vzdelávanie sa však objavuje návrh, aby bol odkaz zahrnutý aj v Listine základných práv Európskej únie. Nič podobné. Členské štáty EÚ neprijali žiadnu takú listinu. Odkaz na uvedený dokument sa objavil v návrhu ústavnej zmluvy, ktorá bola v rámci demokratického procesu odmietnutá. Na druhej strane všetky členské štáty EÚ podpísali Európsky dohovor o ľudských právach Rady Európy. To znamená, že všetci občania EÚ môžu uplatňovať svoje základné slobody a práva pred Európskym súdom pre ľudské práva. Listina EÚ predstavuje opak „menšej, ale horlivejšej“ EÚ, o ktorej sa často hovorí v slávnostných prejavoch o subsidiarite. EÚ by sa mala sústrediť na cezhraničné otázky a nemala by sa miešať do otázok, o ktorých môžu rozhodovať samotné členské štáty, alebo ktoré už riešia iné medzinárodné dohovory. Z toho vyplýva, že Listina základných práv Európskej únie by mala byť zamietnutá, samozrejme, s „novou“ Zmluvou o EÚ."@sk¹⁹ ". − Juuni Nimekiri ( ) tunnustab komisjoni ettepanekuid ja Euroopa Parlamendi muudatusi tingimusel, et ELi institutsioonid austavad põhimõtet, et hariduspoliitika on riiklik küsimus. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni muudatusettepanekus 7 tehakse siiski ettepanek, et viide tuleks lisada ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse. Sellist asja ei ole. ELi liikmesriigid pole ühtki sellist hartat vastu võtnud. Sellisele dokumendile tehti viide põhiseaduse lepingu eelnõus, mis demokraatliku protsessi käigus 2005. aasta suvel tagasi lükati. Teisest küljest on kõik liikmesriigid alla kirjutanud Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsioonile. See tähendab, et kõik ELi kodanikud saavad kaitsta oma põhivabadusi ja -õigusi Euroopa Inimõiguste Kohtus. ELi harta esindab „väiksemat, kuid tragimat” ELi, mida sageli mainitakse pidulikes kõnedes subsidiaarsuse kohta. EL peaks keskenduma piiriülestele probleemidele ning jätma rahule probleemid, mille kohta iga liikmesriik ise võib oma otsuse teha või mis on muude rahvusvaheliste lepingutega juba reguleeritud. Sellest järeldub, et ettepanek Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta tuleks tagasi lükata, samamoodi nagu uus ELi leping."@sl²⁰
lpv:unclassifiedMetadata	"Hélène Goudin och Nils Lundgren (IND/DEM ),"^18,15,22,3 "skriftlig"^18,15,22,3