Local view for "http://purl.org/linkedpolitics/eu/plenary/2007-09-24-Speech-1-084"
| Predicate | Value (sorted: default) |
|---|---|
| rdf:type | |
| dcterms:Date | |
| dcterms:Is Part Of | |
| dcterms:Language | |
| lpv:document identification number |
"en.20070924.16.1-084"6
|
| lpv:hasSubsequent | |
| lpv:speaker | |
| lpv:spoken text |
"Mr President, may I thank the rapporteur for the excellent work she has done on this report. Renewables have been part of the energy mix in Europe and part of European energy policy for a number of years and this report very usefully highlights why they have not yet expanded to their full potential.
One of the problems has been access to the grid. We have a distribution network for electricity which was designed to be one-way and now requires technical adjustments in order to become two-way and be able to handle decentralised electricity generation. Member States should be doing more to get rid of the technical and administrative barriers currently hampering the expansion of renewable electricity.
The biggest potential from renewables exists at the two ends of the scale. On the one hand, we need a new commitment and investment in large-scale renewable energy projects such as offshore wind farms in northern Europe, solar collectors around the Mediterranean and tidal barriers. At the same time, at the other end of the scale, we need to maximise use of renewables at a domestic level – technology such as solar thermal, photovoltaic panels, heat pumps and biomass heating. I particularly welcome paragraph 38, which stresses the need for compulsory use of renewable technologies in all new and renovated buildings.
It is time for a major revision of the Energy Performance of Buildings Directive, not least because the renewables roadmap needs to be considered hand in hand with the EU’s action plan on energy efficiency. The binding target of 20% EU energy from renewables by 2020 is much more likely to be met if we succeed in cutting total EU energy consumption. The way to cut carbon emissions is to have renewables as an increasing element of a decreasing energy requirement.
On the question of biofuels, I would emphasise the absolute necessity for all biofuels, whether imported or produced in Europe, to satisfy sustainability criteria in respect of net CO
savings, biodiversity protection, water resources and effects on food production. But I think we should accept the Commissioner’s reassurances and continue to support the 10% biofuels target. In December, though, we will need to look very carefully at the Commission’s proposals to make sure that they meet the strict sustainability criteria Parliament is demanding.
Finally, this roadmap for renewable energy should not just be a roadmap for Europe. By supporting investment in renewable energy technology in the developing world, we can achieve two crucial objectives. First, much-needed growth can be achieved without the cost to the planet of increased carbon emissions and, secondly, developing countries can achieve, through renewables, a degree of energy independence and energy security. They can be sheltered from the fossil fuel price shocks which have ruined so many developing economies in the past."@en4
|
| lpv:spokenAs | |
| lpv:translated text |
"Pane předsedající, dovolte mi poděkovat paní zpravodajce za vynikající práci, kterou odvedla na této zprávě. Obnovitelné zdroje energie jsou již řadu let součástí energetického mixu v Evropě a součástí evropské energetické politiky, a tato zpráva velmi užitečným způsobem zdůvodňuje, proč dosud není využíván celý jejich potenciál.
Jedním z problémů je přístup k elektrickým rozvodným sítím. My máme elektrickou distribuční síť, která byla navržena jako jednosměrná, a nyní vyžaduje technické úpravy, aby se stala dvousměrnou a byla schopna zvládnout decentralizovanou výrobu elektřiny. Členské státy by měly vyvinout větší úsilí, aby se zbavily technických a administrativních překážek, které v současné době brzdí rozmach obnovitelné elektřiny.
Největší potenciál obnovitelných zdrojů spočívá v jejich využití ve velkém i malém měřítku. Na jedné straně potřebujeme nový závazek a nové investice do rozsáhlých projektů s využitím obnovitelných zdrojů energie, jako jsou větrné elektrárny na moři v severní Evropě, sluneční kolektory v oblasti Středozemního moře a přílivové bariéry. Zároveň ale potřebujeme maximalizovat využití obnovitelných zdrojů na domácí úrovni – technologií, jako jsou solární termální, fotovoltaické panely, tepelná čerpadla a vytápění biomasou. Především vítám odstavec 38, v němž je zdůrazněna potřeba povinného využívání technologií založených na obnovitelných zdrojích energie ve všech nových a rekonstruovaných budovách.
Nastal čas na zásadní revizi směrnice o energetické náročnosti budov, v neposlední řadě z toho důvodu, že Pracovní plán pro obnovitelné zdroje energie je nutné posuzovat zároveň s akčním plánem EU pro energetickou účinnost. Závazný cíl v podobě 20 % evropské energie vyráběné z obnovitelných zdrojů do roku 2020, bude mnohem snáze splnitelný, pokud se nám podaří snížit celkovou spotřebu energie v EU. Způsob, jak snížit emise, je zvýšit podíl obnovitelných zdrojů energie na klesajícím potřebném množství energie.
K otázce biopaliv bych chtěla zdůraznit, že je zcela nezbytné, aby všechna biopaliva, dovážená nebo vyráběná v Evropě, splňovala kritéria udržitelnosti, pokud jde o úspory čistého CO
ochranu biodiversity, vodní zdroje a vliv na výrobu potravin. Myslím, že bychom ale měli akceptovat ujištění pana komisaře a pokračovat v podpoře cíle 10 % využití biopaliv. Přesto se ale v prosinci důkladně zaměříme na návrhy Komise, abychom se ujistili, že splňují přísná kritéria udržitelnosti požadovaná Parlamentem.
Závěrem chci říci, že tento Pracovní plán pro obnovitelné zdroje by neměl být pracovním plánem jen pro Evropu. Podporou investic do technologie využívající obnovitelné zdroje energie v rozvojovém světě můžeme dosáhnout dvou rozhodujících cílů. Zaprvé, můžeme dosáhnout tolik potřebného růstu, aniž by za něj planeta musela zaplatit ve formě zvýšených emisí uhlíku, a zadruhé, rozvojové země mohou prostřednictvím obnovitelných zdrojů energie dosáhnout určité míry nezávislosti a zabezpečení energie. Mohou být ochráněny před cenovými šoky u fosilních paliv, které v minulosti zruinovaly celou řadu rozvojových ekonomik."@cs1
"Hr. formand! Jeg vil gerne takke ordføreren for det fremragende arbejde, hun har udført med denne betænkning. Vedvarende energi har været en del af energimikset i EU og EU's energipolitik i en årrække, og i denne betænkning sættes der et meget nyttigt fokus på, hvorfor vedvarende energi endnu ikke er udviklet fuldt ud.
Et af problemerne har været adgang til ledningsnettene. Vi har et eldistributionsnet, som blev designet som etvejs. Der kræves nu tekniske justeringer, for at det kan blive tovejs, og for at det kan klare en decentraliseret elproduktion. Medlemsstaterne burde gøre mere for at komme af med de tekniske og administrative barrierer, der i øjeblikket hindrer udbredelsen af vedvarende elektricitet.
Det største potentiale ved vedvarende energi ligger i hver sin ende af skalaen. På den ene side er der brug for nye satsninger og investeringer i storstilede projekter for vedvarende energi som f.eks. havvindmølleparker i Nordeuropa, solfangere ved Middelhavet og tidevandsenergi. Samtidig er der i den anden ende af skalaen brug for en maksimering af brugen af vedvarende energi på indenlandsk niveau - teknologi som f.eks. termisk solenergi, solcellepaneler, varmepumper og opvarmning med biomasse. Jeg bifalder især punkt 38, hvor man understreger behovet for tvungen brug af vedvarende teknologier i alle nye og renoverede bygninger.
Tiden er inde til en større revision af Direktivet om Bygningers Energimæssige Ydeevne, ikke mindst fordi køreplanen for vedvarende energi skal overvejes i sammenhæng med EU's handlingsplan for energieffektivitet. Det er meget mere sandsynligt at nå det bindende mål om 20 % energi fra vedvarende energikilder i EU inden 2020, hvis det lykkes os at skære ned på det samlede energiforbrug i EU. Vejen til at reducere CO
udslip er at lade vedvarende energi udgøre en stadigt større del af et energibehov, der mindskes.
Med hensyn til biobrændstoffer vil jeg gerne understrege, at det er ubetinget nødvendigt, at alle biobrændstoffer, hvad enten de er importeret eller produceret i EU, opfylder kriterierne for bæredygtighed, hvad angår netto CO
reduktioner, beskyttelse af biodiversitet, vandressourcer og indvirkninger på fødevareproduktion. Men jeg synes, vi bør acceptere Kommissionens forsikringer og fortsætte med at støtte målet om 10 % biobrændstoffer. I december skal vi dog gennemgå Kommissionens forslag meget nøje for at sikre, at de lever op til de strenge kriterier for bæredygtighed, som Parlamentet kræver.
Endelig bør denne køreplan for vedvarende energi ikke kun være en køreplan for EU. Ved at støtte investeringer i vedvarende energiteknologi i udviklingslandene kan vi opnå to afgørende mål. For det første kan vi opnå en vækst, der er stort behov for, uden at planeten betaler for den med øgede CO
udslip, og for det andet kan udviklingslande ved hjælp af vedvarende energi opnå en grad af energimæssig uafhængighed og sikkerhed. De kan beskyttes imod de chok efter prisstigninger på fossile brændstoffer, som tidligere har ruineret så mange udviklingsøkonomier."@da2
"Herr Präsident! Ich möchte der Berichterstatterin für ihre ausgezeichnete Arbeit danken. Erneuerbare Energien sind seit einer Reihe von Jahren Bestandteil des Energiemixes in Europa und spielen in der europäischen Energiepolitik eine Rolle. Im Bericht wird in sehr aufschlussreicher Weise aufgezeigt, warum ihr Potenzial bislang noch nicht vollständig genutzt wird.
Ein Problem ist der Zugang zum Stromnetz. Wir haben ein Verteilungsnetz, das ursprünglich nur in eine Richtung ging und nunmehr technische Anpassungen erforderlich macht, um es zu einem Zweiwegesystem auszubauen und eine dezentrale Elektrizitätserzeugung handhaben zu können. Die Mitgliedstaaten sollten noch mehr für die Beseitigung der technischen und administrativen Hindernisse tun, die derzeit einer Ausweitung der Stromerzeugung aus erneuerbaren Quellen im Wege stehen.
Das größte Potenzial für die Nutzung erneuerbarer Energien besteht an den beiden Enden der Skala. Einerseits brauchen wir mehr Engagement und Investitionen für Großprojekte im Bereich der erneuerbaren Energien, wie etwa Offshore-Windfarmen in Nordeuropa, Sonnenkollektoren im Mittelmeerraum und Gezeitenwehre. Gleichzeitig muss am anderen Ende der Skala, auf der häuslichen Ebene, der Einsatz erneuerbarer Energien maximiert werden, und zwar unter Verwendung von Technologien für thermische Solarenergie, Photovoltaikplatten, Wärmepumpen und Biomasse zur Wärmeerzeugung. Ich begrüße insbesondere Ziffer 38, wonach verbindlich vorgeschrieben werden sollte, dass in allen neuen und renovierten Gebäuden Technologien unter Verwendung erneuerbarer Energien zum Einsatz kommen sollten.
Es ist an der Zeit, eine umfassende Überprüfung der Richtlinie über die Gesamtenergieeffizienz von Gebäuden vorzunehmen, nicht zuletzt weil dem Fahrplan für erneuerbare Energiequellen in enger Abstimmung mit dem EU-Aktionsplan zur Energieeffizienz Rechnung zu tragen ist. Das verbindliche Ziel, bis 2020 in der EU 20 % der Energie aus erneuerbaren Quellen zu gewinnen, lässt sich mit viel größerer Wahrscheinlichkeit realisieren, wenn wir den Gesamtenergieverbrauch senken. Die Kohlendioxidemissionen lassen sich dadurch reduzieren, dass bei rückläufigem Energiebedarf der Anteil der erneuerbaren Energien immer mehr zunimmt.
Was die Biokraftstoffe betrifft, so möchte ich betonen, dass alle Biokraftstoffe, seien sie nun importiert oder in Europa hergestellt, den Nachhaltigkeitskriterien in Bezug auf Netto-CO
Einsparung, Schutz der biologischen Vielfalt, Wasserressourcen und Auswirkungen auf die Nahrungsmittelerzeugung entsprechen müssen. Ich denke jedoch, dass wir den Zusicherungen des Kommissars Glauben schenken und das 10-%-Ziel für Biokraftstoffe auch weiterhin unterstützen sollten. Im Dezember allerdings werden wir die Vorschläge der Kommission sehr sorgfältig prüfen müssen, ob sie die vom Parlament geforderten strengen Nachhaltigkeitskriterien auch wirklich erfüllen.
Überdies sollte dieser Fahrplan für erneuerbare Energiequellen nicht nur ein Fahrplan für Europa sein. Durch die Förderung von Investitionen in Technologien für die Nutzung erneuerbarer Energieträger in den Entwicklungsländern können wir zwei ganz wesentliche Ziele erreichen. Zum einen lässt sich das so dringend benötigte Wachstum herbeiführen, ohne dass der Planet durch erhöhte Kohlendioxidemissionen belastet wird, und zweitens können die Entwicklungsländer durch die erneuerbaren Energien ein gewisses Maß an Energieunabhängigkeit und Versorgungssicherheit erreichen. Sie können somit vor den Preisschocks bei fossilen Brennstoffen bewahrt werden, durch die in der Vergangenheit so viele Entwicklungsländer in den Ruin getrieben wurden."@de9
"Κύριε Πρόεδρε, θα ήθελα να ευχαριστήσω την εισηγήτρια για το εξαίρετο έργο της σε αυτήν την έκθεση. Οι ανανεώσιμες πηγές ενέργειας αποτελούν μέρος του ενεργειακού μίγματος στην Ευρώπη και μέρος της ευρωπαϊκής πολιτικής ενέργειας εδώ και πολλά χρόνια, και η έκθεση αυτή πολύ σωστά επισημαίνει γιατί ακόμη δεν αξιοποιούνται πλήρως τις δυνατότητες που προσφέρουν.
Ένα από τα προβλήματα είναι η πρόσβαση στο δίκτυο. Διαθέτουμε ένα δίκτυο διανομής ηλεκτρικής ενέργειας που είχε σχεδιαστεί ως μονής κατεύθυνσης, και σήμερα χρειάζεται να γίνουν τεχνικές προσαρμογές προκειμένου να μετατραπεί σε διπλής κατεύθυνσης και να μπορεί να χειρίζεται την αποκεντρωμένη παραγωγή ενέργειας. Τα κράτη μέλη θα έπρεπε να κάνουν περισσότερα, προκειμένου να απαλλαγούν από τους τεχνικούς και διοικητικούς φραγμούς που επί του παρόντος εμποδίζουν την επέκταση των ανανεώσιμων πηγών ενέργειας.
Οι μεγαλύτερες δυνατότητες για τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας εντοπίζονται στα δύο άκρα της κλίμακας. Αφενός, χρειαζόμαστε νέες δεσμεύσεις και επενδύσεις σε μεγάλης κλίμακας έργα ανανεώσιμων πηγών ενέργειας, όπως υπεράκτια αιολικά πάρκα στη Βόρεια Ευρώπη, ηλιακούς συλλέκτες γύρω από τη Μεσόγειο και παλιρροϊκά φράγματα. Την ίδια στιγμή, στο άλλο άκρο της κλίμακας, πρέπει να μεγιστοποιήσουμε τη χρήση των ανανεώσιμων πηγών ενέργειας σε οικιακό επίπεδο – τεχνολογίες όπως ηλιοθερμικοί, φωτοβολταϊκοί πίνακες, αντλίες θερμότητας και θέρμανση με βιομάζα. Επικροτώ ιδιαίτερα την παράγραφο 38, η οποία τονίζει την ανάγκη για υποχρεωτική χρήση τεχνολογιών ανανεώσιμων πηγών ενέργειας σε όλα τα νέα και τα ανακαινισμένα κτίρια.
Είναι καιρός να αναθεωρηθεί σημαντικά η οδηγία για την ενεργειακή απόδοση των κτιρίων, κυρίως διότι ο χάρτης πορείας για τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας πρέπει να συνεξεταστεί μαζί με το σχέδιο δράσης της ΕΕ για την ενεργειακή απόδοση. Ο δεσμευτικός στόχος για παραγωγή, έως το 2020, του 20% της ενέργειας της ΕΕ από ανανεώσιμες πηγές είναι πολύ πιθανότερο να επιτευχθεί εάν κατορθώσουμε να μειώσουμε τη συνολική κατανάλωση ενέργειας της ΕΕ. Ο καλύτερος τρόπος μείωσης των εκπομπών διοξειδίου του άνθρακα είναι να αυξάνεται διαρκώς το ποσοστό των ανανεώσιμων πηγών επί της διαρκώς μειούμενης ζήτησης σε ενέργεια.
Όσον αφορά τα βιοκαύσιμα, θα ήθελα να τονίσω ότι είναι απολύτως αναγκαίο όλα τα βιοκαύσιμα, είτε εισάγονται είτε παράγονται στην Ευρώπη, να πληρούν κριτήρια αειφορίας όσον αφορά την καθαρή εξοικονόμηση CO
την προστασία της βιοποικιλότητας, τους υδάτινους πόρους και τις επιπτώσεις στην παραγωγή τροφίμων. Θεωρώ, όμως, ότι πρέπει να δεχθούμε τις διαβεβαιώσεις του Επιτρόπου και να συνεχίσουμε να στηρίζουμε τον στόχο του 10% για τα βιοκαύσιμα. Τον Δεκέμβριο, ωστόσο, θα χρειαστεί να εξετάσουμε πολύ προσεκτικά τις προτάσεις της Επιτροπής, προκειμένου να βεβαιωθούμε ότι πληρούν τα αυστηρά κριτήρια αειφορίας που ζητεί το Κοινοβούλιο.
Τέλος, αυτός ο χάρτης πορείας για τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας δεν πρέπει να είναι απλώς ένας χάρτης πορείας για την Ευρώπη. Στηρίζοντας τις επενδύσεις σε τεχνολογίες ανανεώσιμων πηγών ενέργειας στον αναπτυσσόμενο κόσμο, μπορούμε να επιτύχουμε δύο σημαντικούς στόχους. Πρώτον, η άκρως αναγκαία ανάπτυξη μπορεί να επιτευχθεί χωρίς το κόστος που συνεπάγονται για τον πλανήτη οι αυξημένες εκπομπές άνθρακα και, δεύτερον, οι αναπτυσσόμενες χώρες μπορούν να επιτύχουν, μέσω των ανανεώσιμων πηγών ενέργειας, έναν βαθμό ενεργειακής ανεξαρτησίας και ενεργειακής ασφάλειας. Μπορούν να προφυλαχθούν από τις κρίσεις στις τιμές των ορυκτών καυσίμων που έχουν καταστρέψει τόσο πολλές αναπτυσσόμενες οικονομίες στο παρελθόν."@el10
"Señor Presidente, quiero agradecer a la ponente el excelente trabajo realizado en este informe. Las energías renovables han formado parte de la combinación energética en Europa y de la política energética europea desde hace algunos años, y en este informe se ponen de relieve las razones por las que aún no han logrado desarrollar todo su potencial.
Uno de los problemas ha sido el acceso a la red. Nuestra red de distribución eléctrica fue diseñada para funcionar en un solo sentido y ahora se deben aplicar los ajustes técnicos necesarios para convertirla en una red de dos sentidos y poder manejar la generación de electricidad descentralizada. Los Estados miembros deberían dedicar más esfuerzos a eliminar los obstáculos técnicos y administrativos que dificultan actualmente la expansión de la electricidad procedente de fuentes renovables.
Para aprovechar al máximo el potencial de las energías renovables, se deben considerar los dos platos de la balanza. Por un lado, es necesario un nuevo compromiso y que se invierta en proyectos de energía renovable a gran escala, como parques eólicos en alta mar en el norte de Europa, colectores solares en el Mediterráneo y diques para la obtención de energía de las mareas. Por otro lado, se debe incrementar el uso de las energías renovables en las esferas nacionales mediante tecnologías como la generación térmica solar, los paneles fotovoltaicos, las bombas de calor y la calefacción por biomasa. Acojo con especial satisfacción el párrafo 38, en el que se destaca la necesidad de que se empleen, obligatoriamente, tecnologías renovables en todos los edificios nuevos o renovados.
Es hora de que se revise ampliamente la Directiva relativa a la eficiencia energética de los edificios, ya que el programa de trabajo en materia de energías renovables debe estudiarse junto con el plan de acción de la UE sobre la eficiencia energética. El objetivo vinculante de utilizar un 20 % de energía renovable sobre el total de energía consumida en 2020 en la UE será más fácil de cumplir si logramos reducir el consumo de energía total de la UE. La manera de reducir las emisiones de carbono es utilizar cada vez más energía procedente de fuentes renovables y cada vez menos energía en términos totales.
Acerca de la cuestión de los biocarburantes, me gustaría destacar la absoluta necesidad de que todos los biocarburantes, nacionales o importados, satisfagan los criterios de sostenibilidad respecto de los ahorros netos de CO
la protección de la biodiversidad, los recursos hídricos y las consecuencias sobre la producción de alimentos. No obstante, opino que deberíamos aceptar el mensaje de tranquilidad del Comisario y seguir apoyando el objetivo de utilizar el 10 % de biocarburantes sobre el total consumido. Sin embargo, en diciembre tendremos que examinar con mucha cautela las propuestas de la Comisión para asegurarnos de que cumplen los estrictos criterios de sostenibilidad que exige el Parlamento.
Por último, este programa de trabajo para las energías renovables no debería ser de aplicación sólo para Europa. Si apoyamos las inversiones en tecnologías energéticas renovables en el mundo en desarrollo podremos alcanzar dos objetivos cruciales. En primer lugar, el tan necesario crecimiento se puede lograr sin que el planeta deba pagar el alto precio de soportar mayores emisiones de carbono y, en segundo lugar, los países en desarrollo pueden alcanzar cierto grado de independencia y seguridad energética gracias a las energías renovables. Se podrán proteger de las circunstancias adversas que imponen los precios de los combustibles fósiles, que han arruinado las economías de tantos países en desarrollo en el pasado."@es21
"Härra juhataja, minu tänusõnad raportöörile selle raportiga tehtud suurepärase töö eest. Taastuvenergia on mitmeid aastaid olnud üks Euroopa energia liikidest ja osa Euroopa energiapoliitikast ja sellest raportist on väga hästi näha, miks taastuvenergia ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud.
Üks probleeme on juurdepääs võrgule. Meie jaotusvõrk on projekteeritud ühesuunalisena ja nüüd on vaja tehnilisi täiendusi, et muuta see kahesuunaliseks ja sobivaks detsentraliseeritud energiatootmisele. Liikmesriikidel tuleks rohkem pingutada, et ületada praegu taastuvelektri laiema kasutamise ees seisvad tehnilised ja halduslikud tõkked.
Suurim taastuvenergia potentsiaal asub skaala mõlemas otsas. Ühest küljest on meil vaja uut kohustust ja investeeringuid suuremahulistesse taastuvenergia projektidesse, näiteks avamerel asuvatesse tuuleelektrijaamadesse, päikesekollektoritesse Vahemere ääres ja mereloodete tammidesse. Samal ajal tuleb skaala teises otsas suurendada taastuvenergia tarbimist kodus ja võtta kasutusele sellised tehnoloogiad nagu päikese soojusenergia, fotogalvaanilised elemendid, soojuspumbad ja biomassi kasutamine soojuse saamiseks. Eriti tervitan ma lõiget 38, kus rõhutatakse vajadust muuta taastuvenergia tehnoloogia kasutamine kohustuslikuks kõigis uutes ja taastatud hoonetes.
On aeg vaadata põhjalikult läbi hoonete energiatõhusust käsitlev direktiiv ja mitte väheoluliseks põhjuseks on see, et taastuvenergia teekaarti tuleb käsitleda käsikäes ELi energiatõhususe tegevuskavaga. Selle siduva eesmärgi saavutamine, et 2020. aastaks peaks 20% ELi energiast pärinema taastuvatest energiaallikatest, on märksa tõenäolisem, kui meil õnnestub kärpida kogu ELi energiatarbimist. Süsiniku heitkoguseid saab vähendada selle kaudu, et suurendada taastuvenergia osakaalu ja vähendada energiatarbimist.
Biokütuste küsimuses rõhutaksin ma kõigi, nii imporditud kui Euroopas toodetud, biokütuste vormide vajalikkust, et täita CO
vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, veevarude ja toiduainete tootmisele avaldatava mõju säästva arengu kriteeriumid. Kuid ma arvan, et me peaksime aktsepteerima voliniku põhjendusi ja jätkama 10% biokütuste eesmärgi toetamist. Detsembris tuleb meil väga tähelepanelikult jälgida komisjoni ettepanekuid, et olla kindlad, et parlamendi nõutud väga ranged säästva arengu kriteeriumid leiavad kajastust.
Viimaks, see taastuvenergia teekaart ei peaks piirduma ainult Euroopaga. Kui toetada investeeringuid taastuvenergia tehnoloogiasse arengumaades, oleks meil võimalik saavutada kaks üliolulist eesmärki. Esiteks, et väga vajaliku kasvu saavutamine on võimalik ilma suurematest süsinuku heitkogustest tuleneva kahjuta planeedile ning teiseks, arenguriigid võivad taastuvenergia kaudu saavutada teatud energiasõltumatuse ja energia varustuskindluse. Nii saavad nad end kaitsta fossiilkütuse hindade kõikumiste eest, mis on minevikus mitmeidki arenguriikide majandusi hävitanud."@et5
"Arvoisa puhemies, haluan kiittää esittelijää mietintöä varten tehdystä erinomaisesta työstä. Uusiutuvat energialähteet ovat olleet osa EU:n energialähteiden kokonaisuutta ja osa EU:n energiapolitiikkaa usean vuoden ajan, ja tässä mietinnössä korostetaan hyvin, miksi niillä ei ole vielä saavutettu täyttä potentiaalia.
Yhtenä ongelmana on ollut verkkoihin pääsy. EU:ssa on sähkön jakeluverkko, joka on suunniteltu yksisuuntaiseksi, ja nyt siihen on tehtävä teknisiä mukautuksia, jotta siitä tulee kaksisuuntainen ja sillä voidaan käsitellä hajautettua sähköntuotantoa. Jäsenvaltioiden olisi myös ponnisteltava enemmän niiden teknisten ja hallinnollisten esteiden poistamiseksi, jotka nykyisin haittaavat uusiutuvan sähkön levittämistä.
Uusiutuvien energialähteiden suurimmat mahdollisuudet ovat asteikon kahdessa päässä. Toisaalta tarvitaan uutta sitoumusta ja investointeja suuriin uusiutuvan energian hankkeisiin, kuten Pohjois-Euroopan offshore-tuulipuistoihin, Välimeren alueen aurinkokerääjiin ja vuorovesipatoihin. Samaan aikaan asteikon toisessa päässä on maksimoitava kotimainen uusiutuvien energialähteiden käyttö – eli tekniikat, kuten aurinkolämpö, aurinkosähkö, lämpöpumput ja biomassalämmitys. Olen erityisen tyytyväinen 38 kohtaan, jossa korostetaan, että uusiutuvista energialähteistä on tehtävä pakollisia kaikkiin uusiin ja remontoituihin rakennuksiin.
Nyt on tarkistettava perusteellisesti rakennusten energiatehokkuutta koskeva direktiivi, erityisesti koska uusiutuvia energialähteitä koskevaa suunnitelmaa on tarkasteltava yhdessä EU:n energiatehokkuuden toimintaohjelman kanssa. Uusiutuvien energialähteiden 20 prosentin sitova tavoite vuoteen 2020 mennessä saavutetaan todennäköisemmin, jos onnistumme leikkaamaan EU:n koko energiankulutusta. Hiilidioksidipäästöjä voidaan vähentää lisäämällä uusiutuvien energialähteiden osuutta supistuvassa energian kysynnässä.
Biopolttoainekysymyksessä korostaisin sitä, että on välttämätöntä, että kaikkien biopolttoaineiden, tuotujen ja EU:ssa tuotettujen, on täytettävä kestävyyskriteerit hiilidioksidin nettosäästöjen, biologisen monimuotoisuuden suojelun, vesivarojen ja elintarviketuotantoon kohdistuvien vaikutusten osalta. Katson kuitenkin, että on hyväksyttävä komission jäsenen vakuuttelut ja jatkettava biopolttoaineiden 10 prosentin tavoitteen tukemista. Joulukuussa on kuitenkin tarkasteltava huolellisesti komission ehdotuksia sen varmistamiseksi, että ne täyttävät tiukat kestävyyskriteerit, joita Euroopan parlamentti vaatii.
Lopuksi totean, että uusiutuvia energialähteitä koskevan suunnitelman ei pitäisi olla vain EU:n suunnitelma. Tukemalla investointeja uusiutuvan energian tuotantotekniikkaan kehitysmaissa voidaan saavuttaa kaksi tärkeää tavoitetta. Ensinnäkin voidaan saavuttaa paljon kaivattua kasvua ilman maapallolle aiheutuvia hiilidioksidipäästöjä ja toiseksi kehitysmaat voivat saavuttaa uusiutuvien energialähteiden avulla tietyn energiariippumattomuuden ja energian toimitusvarmuuden. Ne voivat suojautua fossiilisten polttoaineiden hintashokeilta, jotka ovat raunioittaneet niin monta kehittyvää taloutta menneisyydessä."@fi7
"Monsieur le Président, je voudrais remercier le rapporteur pour l’excellent travail effectué dans ce rapport. Les énergies renouvelables font partie de la palette énergétique en Europe et des politiques énergétiques européennes depuis de nombreuses années, et ce rapport explique très clairement pourquoi elles n’ont pas encore atteint leur potentiel total.
L'un des problèmes rencontrés a été l'accès au réseau. Nous avons un réseau de distribution électrique conçu pour fonctionner à sens unique, et il demande des ajustements techniques pour prendre en charge un double sens et supporter la production électrique décentralisée. Les États membres devraient faire plus pour s’affranchir des barrières techniques et administratives qui entravent actuellement l’expansion de l’électricité renouvelable.
L’énorme potentiel qu’offrent les énergies renouvelables se révèle aussi bien à grande qu’à petite échelle. D’un côté, nous avons besoin d’un nouvel engagement et d’un investissement sur des projets d’énergie renouvelable à grande échelle, tels que les fermes éoliennes offshore au nord de l’Europe, les collecteurs solaires autour de la Méditerranée et les barrières marémotrices. En même temps, à petite échelle, nous devons maximiser l’utilisation des énergies renouvelables au niveau domestique (les technologies telles que l’héliothermie, les panneaux photovoltaïques, les pompes à chaleur et le chauffage à la biomasse). Je me félicite particulièrement du paragraphe 38, qui souligne la nécessité de rendre obligatoire l’utilisation des technologies renouvelables dans tous les immeubles neufs et rénovés.
Il est temps que nous révisions de manière approfondie la directive sur la performance énergétique des bâtiments, surtout que la feuille de route sur les énergies renouvelables doit se montrer en parfaite harmonie avec le plan d’action de l’UE sur le rendement énergétique. L’objectif contraignant de 20 % d’énergies renouvelables dans la consommation de l’UE d’ici 2020 a bien plus de chances d’être atteint si nous réussissons à faire baisser la consommation totale d’énergie en Europe. Le meilleur moyen de réduire les émissions de gaz carbonique est d’utiliser les énergies renouvelables comme élément influant progressivement sur la baisse de la demande énergétique.
Sur la question des biocarburants, je voudrais insister sur l’absolue nécessité que tous, importés ou produits en Europe, soient conformes aux critères de durabilité en termes d’économie nette de CO
de protection de la biodiversité, de ressources d’eau et d’effets sur la production alimentaire. Mais je pense qu’il convient de se laisser rassurer par le commissaire et de continuer à soutenir l’objectif de 10 % de biocarburants. En décembre, cependant, nous devrons étudier très méticuleusement les propositions de la Commission pour nous assurer qu’elles respectent les stricts critères de durabilité que le Parlement demande.
Enfin, cette feuille de route pour les énergies renouvelables ne devrait pas concerner que l’Europe. En soutenant l’investissement dans les technologies à base d’énergies renouvelables dans les pays en développement, nous pouvons atteindre deux objectifs cruciaux. La croissance dont ces pays ont tellement besoin pourrait tout d’abord être atteinte sans que la planète n’ait à en subir les conséquences en termes de hausse des émissions de gaz carbonique. De plus, les pays en développement pourraient, grâce aux énergies renouvelables, atteindre un degré d’indépendance et de sécurité énergétique. Ils seraient ainsi abrités des chocs sur le prix des combustibles fossiles, qui ont ruiné de si nombreuses économies en développement par le passé."@fr8
"Elnök úr, köszönöm az előadó kiváló munkáját, amit e jelentéssel kapcsolatban végzett. A megújuló energiahordozók több éve Európa energiaforrás-összetételének és az európai energiapolitikának a részét képezik, és ez a jelentés nagyon hasznos módon mutatja be, hogy még miért nem érték el a lehetőségeik határait.
Az egyik probléma a hálózathoz való hozzáférés. Olyan villamosenergia-forgalmazói hálózatunk van, amit egyirányúnak terveztek és most technikai kiigazításokra van szükség, hogy kétirányúvá váljon, és képes legyen kezelni az elosztott villamosenergia-termelést. A tagállamoknak többet kellene tenniük, hogy megszabaduljanak az olyan technikai és adminisztratív korlátoktól, amelyek jelenleg akadályozzák a megújuló villamos energia terjedését.
A megújuló energiaforrások kapcsán a legnagyobb lehetőségek a skála két szélén vannak. Egyrészt új kötelezettségvállalásra van szükségünk, és be kell fektetnünk a nagyléptékű megújulóenergia-projektekbe, úgy mint az észak-európai tengeri szélerőműtelepekbe, a földközi-tengeri napkollektorokba és az árapály erőművekbe. Ugyanakkor – a skála másik végén – maximalizálnunk kell hazai szinten a megújuló energiaforrások használatát – olyan technológiákat mint a naphő, fényelektromos panelek, hőszivattyúk és biomasszafűtés. Különösen üdvözlöm a 38. bekezdést, amely kiemeli, hogy a megújuló energiák használatát kötelezővé kell tenni minden új és felújított épületben.
Ideje az épületek energiateljesítményéről szóló irányelv erőteljes felülvizsgálatának, nem utolsósorban azért, mert a megújuló energiaforrások útitervét az Európai Unió energiahatékonysági cselekvési tervével kéz a kézben kell kezelnünk. Azt a célkitűzést, hogy 2020-ra az EU energiájának 20%-a megújuló energiaforrásokból származzon, sokkal valószínűbben elérjük, ha sikerül csökkentenünk az EU összes energiafogyasztását. A széndioxid-kibocsátás csökkentésének módja a megújuló energiaforrások használata a csökkenő energiaszükséglet növekvő elemeként.
A bioüzemanyag kapcsán kiemelném, hogy mindenképp szükséges minden bioüzemanyagnak teljesítenie a fenntarthatósági kritériumokat – akár importált, akár Európában előállított –, mégpedig a nettó széndioxid-megtakarítás, a biológiai sokféleség védelme, a vízkészletek és az élelmiszergyártásra gyakorolt hatások tekintetében. De úgy gondolom, hogy el kellene fogadnunk a biztos úr biztosítékait, és továbbra is támogatnunk kell a 10%-os bioüzemanyag célt. Ugyanakkor decemberben alaposan meg kell majd vizsgálnunk a Bizottság javaslatait, hogy biztosak legyünk benne, hogy megfelelnek-e a Parlament által megkövetelt szigorú fenntarthatósági követelményeknek.
Végezetül a megújulóenergia-útitervnek nem csak európai útitervnek kell lennie. A fejlődő országokbeli megújulóenergia-technológiákba való befektetések támogatásával két kulcsfontosságú célt érhetünk el. Először is az annyira vágyott növekedés elérhető az erősödő széndioxid-kibocsátás által a bolygóra gyakorolt hatás nélkül, másodszor pedig a fejlődő országok a megújuló energiahordozókon keresztül elérhetnek egy bizonyos szintű energiafüggetlenséget és energiabiztonságot. Megvédhetőek a fosszilis tüzelőanyagok ársokkjaitól, amelyek oly sok fejlődő gazdaságot tettek tönkre a múltban."@hu11
".
Signor Presidente, vorrei ringraziare la relatrice per il suo eccellente lavoro. Le energie rinnovabili fanno parte del novero delle energie impiegate in Europa e della politica energetica europea da diversi anni e la relazione evidenzia assai utilmente perché non abbiano ancora raggiunto il loro pieno potenziale.
Uno dei problemi è quello dell’accesso alla rete di distribuzione. La nostra rete elettrica è stata concepita in modo unidirezionale e necessita oggi di adeguamenti tecnici per essere trasformata in una rete bidirezionale in grado di gestire la cogenerazione decentralizzata di energia. Gli Stati membri dovrebbero impegnarsi maggiormente per eliminare tutti gli ostacoli tecnici e amministrativi che attualmente pregiudicano un maggior utilizzo dell’energia ottenuta da fonti rinnovabili.
Il maggior potenziale con le energie rinnovabili si situa ai due estremi opposti. Da una parte, v’è la necessità di un rinnovato impegno e di maggiori investimenti in progetti su grande scala per le energie rinnovabili, quali parchi eolici
nell’Europa settentrionale, collettori solari nel bacino del Mediterraneo e dighe foranee. Al contempo, e all’estremo opposto, occorre massimizzare l’impiego delle energie rinnovabili a livello domestico – tecnologie quali il solare termico, i pannelli fotovoltaici, le pompe di calore e la biomassa. A questo proposito, vorrei esprimere un particolare apprezzamento per quanto scritto nel paragrafo 38, dove si sottolinea la necessità di un uso obbligatorio delle tecnologie rinnovabili in tutti gli edifici nuovi e ristrutturati.
Urge una radicale revisione della direttiva sul rendimento energetico nell’edilizia, non da ultimo per il fatto che la tabella di marcia per le energie rinnovabili deve essere considerata contestualmente al piano d’azione europeo sull’efficienza energetica. Sarà molto più probabile raggiungere l’obiettivo vincolante del 20 per cento di energia rinnovabile entro il 2020 nell’UE se riusciremo a tagliare il consumo totale europeo di energia. L’unico modo per ridurre le emissioni di biossido di carbonio risiede in un maggiore sfruttamento delle fonti rinnovabili come strumento per ridurre il fabbisogno energetico.
Per quanto riguarda i biocombustibili, vorrei sottolineare l’assoluta necessità di tutti questi combustibili, sia importati che prodotti in Europa, per soddisfare i criteri di sostenibilità relativamente al risparmio netto di CO
alla salvaguardia della biodiversità, alle risorse idriche e agli effetti sulla produzione alimentare. Tuttavia, ritengo che dovremmo accettare le rassicurazioni del Commissario e continuare a perseguire l’obiettivo del 10% di biocombustibili. A dicembre, comunque, dovremo esaminare attentamente le proposte della Commissione per accertarci che rispondano ai severi criteri di sostenibilità richiesti dal Parlamento.
Infine, la tabella di marcia per le energie rinnovabili non deve essere limitata alla sola Europa. Promuovendo gli investimenti nelle tecnologie delle energie rinnovabili nei paesi in via di sviluppo, infatti, possiamo cogliere due obiettivi fondamentali. Primo, il pianeta può raggiungere la crescita necessaria senza pagare lo scotto di maggiori emissioni di biossido di carbonio; secondo, i paesi in via di sviluppo possono, grazie alle fonti rinnovabili, ottenere un certo grado di indipendenza e di sicurezza energetiche, mettendosi così al riparo dalle crisi dei prezzi dei combustibili, che in passato hanno mandato in rovina così tante economie in via di sviluppo."@it12
"Pone Pirmininke, norėčiau padėkoti pranešėjai už puikų darbą, kurį ji atliko, rengdama šį pranešimą. Atsinaujinantys energijos šaltiniai jau daugelį metų yra sudėtinė Europos energetikos ir Europos energijos politikos dalis, ir šiame pranešime labai teisingai nurodoma, kodėl jų potencialas nėra išnaudojamas.
Viena iš problemų – tinklų prieiga. Elektros skirstymo tinklai, kurie suprojektuoti taip, kad veiktų viena kryptimi, turėtų būti techniniu požiūriu pertvarkyti, užtikrinant veikimą abiem kryptimis ir apimant decentralizuotos energijos gamybą. Valstybės narės turėtų aktyviau veikti ir atsisakyti techninių ir administravimo kliūčių, kurios šiuo metu trukdo plėsti atsinaujinančios elektros gamybą.
Atsinaujinančios energijos šaltinių potencialą galime pasverti dviejose svarstyklių lėkštėse. Viena vertus, mums reikalingi nauji įsipareigojimai ir investicijos didelės apimties atsinaujinančios energijos projektams, pavyzdžiui, vėjo jėgainių jūroje Šiaurės Europoje, saulės kolektorių Viduržemio jūros valstybėse ir potvynių (atoslūgių) užtvarų statybai. Tuo tarpu kitoje svarstyklių lėkštėje – atsinaujinančių energijos šaltinių technologijų, pavyzdžiui, saulės terminės, fotovoltinių plokščių, šilumos siurblių ir biomasės naudojimas šildymui. Aš ypač džiaugiuosi 38 dalimi, kurioje pabrėžiamas privalomas atsinaujinančių energijos šaltinių naudojimas visuose naujuose ir renovuotuose pastatuose.
Atėjo laikas iš esmės peržiūrėti pastatų energetinio naudingumo direktyvą dar ir dėl to, kad atsinaujinančios energijos planas turėtų būti svarstomas kartu su ES veiksmų planu dėl energijos efektyvumo. Įpareigojantis tikslas iki 2020 m. iki 20 proc. ES energijos gaminti iš atsinaujinančių energijos šaltinių gali būti įvykdytas tik mažinant bendrą energijos vartojimą ES. Sumažinti išmetamųjų dujų kiekį galima tik didinant atsinaujinančios energijos šaltinių dalį mažėjančiame energijos vartojimo reikalavimų balanse.
Dėl biodegalų aš norėčiau pabrėžti absoliučią būtinybę, kad visos biodegalų rūšys, ar jos būtų importuojamos, ar gaminamos Europoje, atitiktų tvarumo kriterijus grynojo išskiriamo CO
kiekio, biologinės įvairovės apsaugos, vandens išteklių ir poveikio maisto produktų gamybai požiūriu. Tačiau aš manau, kad mes turėtume pritarti Komisijos nariui ir toliau remti 10 proc. tikslą dėl biodegalų naudojimo. Vis dėlto gruodžio mėn. mes turėtume atidžiai peržiūrėti Komisijos pasiūlymus ir pasirūpinti tuo, kad jie atitiktų griežtus tvarumo kriterijus, kaip to reikalauja Parlamentas.
Pagaliau šis atsinaujinančios energijos planas turėtų būti ne tik Europos reikalas. Remdami investicijas į atsinaujinančios energijos technologijas besivystančiose šalyse, mes galime pasiekti dviejų esminių tikslų. Pirma – užtikrinti reikalingą ekonomikos augimą planetoje nedidinant išmetamų teršalų kiekio ir, antra, atsinaujinančios energijos priemonėmis pasiekti atitinkamos energetinės besivystančių valstybių nepriklausomybės ir saugumo energetikos srityje. Tuomet jos būtų apsaugotos nuo iškastinio kuro kainų šoko, kuris praeityje sužlugdė ne vienos besivystančios šalies ekonomiką."@lt14
".
Priekšsēdētāja kungs! Es gribētu pateikties referentei par teicamo darbu, ko viņa paveikusi, izstrādājot šo ziņojumu. Daudzus gadus atjaunīgie energoresursi ir bijuši dažādo energoresursu daļa Eiropā un Eiropas enerģētikas politikas daļa, un ar šo ziņojumu ir ļoti noderīgi paskaidrots, kāpēc tie vēl nav izvērsušies ar visām savām iespējām.
Viena no problēmām ir bijusi piekļuve tīklam. Mums ir elektrības sadales tīkls, kas tika izveidots kā vienvirziena tīkls, bet tagad tam vajadzīgi tehniski labojumi, lai kļūtu par divvirzienu tīklu un lai varētu tikt galā ar decentralizētu elektroenerģijas ražošanu. Dalībvalstīm vajadzētu rīkoties vairāk, lai atbrīvotos no tehniskiem un administratīviem šķēršļiem, kas patlaban apgrūtina atjaunīgās elektroenerģijas izplatību.
Lielākais atjaunīgo energoresursu potenciāls ir divējāds. No vienas puses, mums vajadzīga jauna rīcība un ieguldījumi plaša mēroga atjaunīgo energoresursu projektos, tādos kā jūras piekrastes vēja ģeneratori Ziemeļeiropā, saules enerģijas kolektori Vidusjūras valstīs un paisuma un bēguma barjeras. Tomēr, no otras puses, mums jāpalielina atjaunīgo resursu izmantošana vietējā līmenī — tādas tehnoloģijas kā saules siltums, fotovoltāžas paneļi, siltumsūkņi un apkure ar biomasu. Es it īpaši atzinīgi vērtēju 38. punktu, kurā uzsvērta nepieciešamība obligāti izmantot atjaunīgās tehnoloģijas visās jaunajās un atjaunotajās ēkās.
Ir pienācis laiks būtiski pārskatīt Ēku energoefektivitātes direktīvu, un ne jau tikai tāpēc, ka atjaunīgās enerģijas plāns jāpārskata saskaņoti ar ES energoefektivitātes rīcības plānu. Saistošais mērķis iegūt 20 % ES enerģijas no atjaunīgās enerģijas līdz 2020. gadam būs drīzāk sasniedzams, ja mums izdosies samazināt kopējo ES energoresursu patēriņu. Atjaunīgo energoresursu aizvien lielāka izmantošana, samazinot enerģijas pieprasījumu, ir veids, kā samazināt oglekļa izplūdes.
Jautājumā par bioloģisko degvielu es uzsvērtu absolūto vajadzību pēc visām biodegvielām, gan importētām, gan ražotām Eiropā, lai apmierinātu ilgtspējības kritēriju par kopīgajiem CO
ietaupījumiem, bioloģiskās daudzveidības aizsardzību, ūdens resursiem un ietekmi uz pārtikas ražošanu. Bet es domāju, ka mums vajadzētu pieņemt komisāra atkārtotos apliecinājumus un turpināt atbalstīt 10 % biodegvielas mērķi. Tomēr decembrī mums vajadzēs ļoti uzmanīgi apsvērt Komisijas priekšlikumus, lai pārliecinātos, ka tie atbilst Parlamenta prasītajam stingras ilgtspējības kritērijam.
Visbeidzot, šim atjaunīgās enerģijas plānam nevajadzētu būt tikai plānam Eiropai. Atbalstot ieguldījumus atjaunīgās enerģijas tehnoloģijās pasaulē, kura attīstās, mēs varam sasniegt divus būtiskus mērķus. Pirmkārt, tik ļoti vajadzīgo izaugsmi var sasniegt, nemaksājot planētai ar paaugstinātām oglekļa izplūdēm, un, otrkārt, jaunattīstības valstis, izmantojot atjaunīgos energoresursus, var sasniegt daļēju enerģijas neatkarības pakāpi un enerģijas drošību. Tās var aiztaupīt sev smagus fosilā kurināmā cenas satricinājumus, kas pagātnē sagrāvuši tik daudzas jaunattīstības valstis."@lv13
"Mr President, may I thank the rapporteur for the excellent work she has done on this report. Renewables have been part of the energy mix in Europe and part of European energy policy for a number of years and this report very usefully highlights why they have not yet expanded to their full potential.
One of the problems has been access to the grid. We have a distribution network for electricity which was designed to be one-way and now requires technical adjustments in order to become two-way and be able to handle decentralised electricity generation. Member States should be doing more to get rid of the technical and administrative barriers currently hampering the expansion of renewable electricity.
The biggest potential from renewables exists at the two ends of the scale. On the one hand, we need a new commitment and investment in large-scale renewable energy projects such as offshore wind farms in northern Europe, solar collectors around the Mediterranean and tidal barriers. At the same time, at the other end of the scale, we need to maximise use of renewables at a domestic level – technology such as solar thermal, photovoltaic panels, heat pumps and biomass heating. I particularly welcome paragraph 38, which stresses the need for compulsory use of renewable technologies in all new and renovated buildings.
It is time for a major revision of the Energy Performance of Buildings Directive, not least because the renewables roadmap needs to be considered hand in hand with the EU’s action plan on energy efficiency. The binding target of 20% EU energy from renewables by 2020 is much more likely to be met if we succeed in cutting total EU energy consumption. The way to cut carbon emissions is to have renewables as an increasing element of a decreasing energy requirement.
On the question of biofuels, I would emphasise the absolute necessity for all biofuels, whether imported or produced in Europe, to satisfy sustainability criteria in respect of net CO2 savings, biodiversity protection, water resources and effects on food production. But I think we should accept the Commissioner’s reassurances and continue to support the 10% biofuels target. In December, though, we will need to look very carefully at the Commission’s proposals to make sure that they meet the strict sustainability criteria Parliament is demanding.
Finally, this roadmap for renewable energy should not just be a roadmap for Europe. By supporting investment in renewable energy technology in the developing world, we can achieve two crucial objectives. First, much-needed growth can be achieved without the cost to the planet of increased carbon emissions and, secondly, developing countries can achieve, through renewables, a degree of energy independence and energy security. They can be sheltered from the fossil fuel price shocks which have ruined so many developing economies in the past."@mt15
"Voorzitter, ik zou graag eerst de rapporteur willen danken voor haar uitstekende verslag. Hernieuwbare energiebronnen vormen al sinds enkele jaren een onderdeel van de Europese energiemix en van het Europese energiebeleid. In dit verslag wordt heel duidelijk uiteengezet waarom hun mogelijkheden nog steeds niet volledig worden benut.
Een van de problemen betreft de toegang tot de netwerken. De huidige distributienetwerken voor elektriciteit zijn gebaseerd op het principe van eenrichtingsverkeer. Nu moeten er technische aanpassingen plaatsvinden om ze geschikt te maken voor tweerichtingsverkeer en een gedecentraliseerde stroomproductie. De lidstaten zouden meer moeten doen om de technische en administratieve barrières op te heffen die de uitbreiding van elektriciteitsopwekking uit hernieuwbare energie nog steeds belemmeren.
Het grootste potentieel voor hernieuwbare energie vinden we aan de twee uiteinden van de keten. Enerzijds hebben we nieuwe investeringen nodig in grootschalige projecten voor elektriciteitsopwekking uit hernieuwbare energiebronnen, zoals offshore-windparken in Noord-Europa, zonnepanelen rondom de Middellandse Zee en getijdencentrales. Anderzijds, aan het andere eind van de keten, moeten we het gebruik van hernieuwbare energie in gebouwen met behulp van technologieën zoals thermodynamische zonnecollectoren, zonnecellen, warmtepompen en biomassaverwarming opvoeren tot een maximum. Daarom juich ik met name paragraaf 38 toe, waarin wordt benadrukt dat het noodzakelijk is het gebruik van hernieuwbare energie in nieuwe en gerenoveerde gebouwen verplicht te stellen.
Het is tijd voor een uitgebreide herziening van de Richtlijn betreffende de energieprestatie van gebouwen, niet in de laatste plaats vanwege het feit dat de routekaart voor hernieuwbare energie in Europa in samenhang moet worden gezien met het Europees actieplan voor energie-efficiëntie. Het bindende streefcijfer van twintig procent hernieuwbare energie in het Europese energieverbruik in 2020 is eerder haalbaar als we erin slagen het energieverbruik in de EU verder te verlagen. Het gebruik van steeds meer hernieuwbare energie bij een gelijktijdig dalend energieverbruik is de beste manier om de koolstofemissies te verminderen.
Wat het vraagstuk van biobrandstoffen betreft wil ik benadrukken dat alle biobrandstoffen, hetzij geïmporteerd of in Europa geproduceerd, moeten voldoen aan duurzaamheidscriteria ten aanzien van de reductie van koolstofemissies, de bescherming van biodiversiteit en watervoorraden en de gevolgen voor de voedselproductie. Ik denk dat we de geruststelling van de commissaris moeten accepteren en het streefcijfer van tien procent biobrandstof moeten blijven steunen. Laten we in december een kritische blik werpen op de voorstellen van de Commissie om ons ervan te vergewissen dat deze stroken met de strenge duurzaamheidscriteria waarom ons Parlement vraagt.
Deze routekaart voor hernieuwbare energie mag niet alleen een routekaart zijn voor Europa. Door het bevorderen van investeringen in hernieuwbare-energietechnologieën in ontwikkelingslanden kunnen we twee cruciale doelstellingen verwezenlijken: een dringend noodzakelijke economische groei die niet ten koste gaat van onze planeet door meer koolstofemissies, en minder afhankelijkheid van energie-import én meer energiezekerheid. Zo kunnen deze landen worden behoed voor de enorme prijsstijgingen van fossiele brandstoffen, wat in het verleden al tal van ontwikkelingslanden de kop heeft gekost."@nl3
"Panie przewodniczący! Chciałabym podziękować sprawozdawczyni za doskonałą pracę, którą włożyła w przygotowanie tego sprawozdania. Odnawialne źródła energii od wielu lat stanowią część koszyka energetycznego w Europie i część europejskiej polityki energetycznej, a w sprawozdaniu w bardzo użyteczny sposób zwrócono uwagę na to, dlaczego jeszcze nie rozwinęły one pełnego potencjału.
Jednym z problemów jest dostęp do systemów przesyłowych. Posiadamy sieć dystrybucji energii elektrycznej, która z założenia była jednokierunkowa i obecnie wymaga dostosowań technicznych umożliwiających przesył dwukierunkowy i obsługę zdecentralizowanego generowania energii elektrycznej. Państwa członkowskie powinny podejmować większe starania, aby pozbyć się barier technicznych i administracyjnych, które obecnie utrudniają rozwój odnawialnej energii elektrycznej.
Największy potencjał odnawialnych źródeł energii istnieje na dwóch krańcach skali. Z jednej strony, potrzebujemy nowego zaangażowania i nowych inwestycji w zakrojone na szeroką skalę projekty dotyczące energii odnawialnej, takie jak farmy wiatrowe u wybrzeży morskich w Europie północnej, kolektory słoneczne wokół Morza Śródziemnego i zapory pływowe. Jednocześnie, na drugim krańcu skali znajduje się potrzeba maksymalnego wykorzystania odnawialnych źródeł energii na poziomie gospodarstw domowych – takiej technologii jak słoneczna energia cieplna, ogniwa fotowoltaiczne, pompy ciepła i ogrzewanie w oparciu o biomasę. Ze szczególnym zadowoleniem przyjmuję ust. 38, w którym podkreślono konieczność wprowadzenia obowiązku stosowania technologii w zakresie odnawialnych źródeł energii we wszystkich nowych i poddawanych renowacji budynkach.
Nadszedł czas na dokonanie znacznych zmian w dyrektywie w sprawie charakterystyki energetycznej budynków, przede wszystkim dlatego, że mapa drogowa dotycząca energii odnawialnej musi być rozpatrywana równocześnie z planem działania UE w zakresie racjonalizacji zużycia energii. Osiągnięcie wiążącego celu, którym jest 20-proc. udział energii odnawialnej w zużyciu energii w UE w 2020 r., ma dużo większe szanse powodzenia, jeżeli zdołamy ograniczyć całkowite zużycie energii w UE. Sposobem na ograniczenie emisji dwutlenku węgla jest realizacja założenia, że energia odnawialna ma stanowić coraz większą część coraz mniejszego zużycia energii.
W kwestii biopaliw podkreśliłabym absolutną konieczność spełnienia przez wszystkie biopaliwa – przywożone i produkowane w Europie – kryteriów trwałego rozwoju w zakresie ograniczenia netto emisji CO
ochrony bioróżnorodności, zasobów wodnych i skutków dla produkcji żywności. Uważam jednak, że powinniśmy przyjąć zapewnienia komisarza i nadal popierać cel przewidujący 10-proc. udział biopaliw. W grudniu będziemy jednak musieli bardzo uważnie przyjrzeć się wnioskom Komisji, aby upewnić się, czy spełniają one ścisłe kryteria trwałego rozwoju, których domaga się Parlament.
Wreszcie, ta mapa drogowa na rzecz energii odnawialnej nie powinna być jedynie mapą drogową dla Europy. Wspierając inwestycje w technologię w zakresie energii odnawialnej w krajach rozwijających się, możemy osiągnąć dwa istotne cele. Po pierwsze, można osiągnąć tak potrzebny wzrost bez kosztu, którym dla naszej planety są większe emisje dwutlenku węgla, a po drugie, dzięki odnawialnym źródłom energii kraje rozwijające się mogą osiągnąć pewien stopień niezależności i bezpieczeństwa energetycznego. Mogą one ochronić się przed wahaniami cen paliw kopalnych, które w przeszłości zniszczyły tak wiele rozwijających się gospodarek."@pl16
"Senhor Presidente, os meus agradecimentos à relatora pelo excelente trabalho que fez com este relatório. Há já uma série de anos que as energias renováveis têm vindo a fazer parte do cabaz energético da Europa, bem como da política energética europeia, e o presente relatório chama muito utilmente a atenção para os motivos pelos quais estas não se expandiram até atingirem as suas plenas potencialidades.
Um dos problemas tem sido o acesso à rede. Temos uma rede de distribuição para a electricidade que foi concebida para ter um só sentido e que agora requer ajustamentos técnicos para poder passar a ter dois sentidos e poder funcionar com geração descentralizada de electricidade. Os Estados-Membros deveriam estar a fazer mais para se desembaraçarem das barreiras técnicas e administrativas que presentemente impedem a expansão da electricidade resultante de processos renováveis.
As maiores potencialidades das energias renováveis existem nas duas extremidades da escala. Por um lado, necessitamos de um novo empenho e de investimento em projectos em grande escala no domínio das energias renováveis, tais como exploração da energia eólica ao largo da costa, no norte da Europa, colectores solares à volta do Mediterrâneo e barreiras de marés. Ao mesmo tempo, no outro extremo da escala, é necessário maximizar a utilização das energias renováveis a nível doméstico – tecnologias como, por exemplo, painéis térmicos fotovoltaicos, bombas de calor e aquecimento obtido com o contributo da biomassa. Congratulo-me particularmente com o n.º 38, no qual se chama a atenção para a necessidade da utilização obrigatória de tecnologias de energias renováveis em todos os edifícios novos e renovados.
Chegou a altura de rever aprofundadamente a Directiva relativa ao Desempenho Energético dos Edifícios, até porque o roteiro para as energias renováveis na Europa precisa de ser considerado em conjunto com o plano de acção da UE relativo à eficiência energética. O objectivo vinculativo de 20% da energia da UE ser proveniente de energias renováveis em 2020 tem mais probabilidades de ser concretizado se conseguirmos diminuir o consumo total de energia da UE. A forma de diminuir as emissões de CO
é ter energias renováveis como elemento em alta de uma necessidade energética em baixa.
Sobre a questão dos biocombustíveis, eu chamaria a atenção para a necessidade absoluta de todos os biocombustíveis, quer importados, quer produzidos na Europa, respeitarem os critérios de sustentabilidade relativamente às poupanças líquidas de energia, à protecção da biodiversidade, recursos hídricos e efeitos sobre a produção de alimentos. Mas penso que devíamos aceitar as palavras tranquilizadoras do Comissário e continuar a apoiar a meta dos 10% de biocombustíveis. No entanto, em Dezembro vamos ter de analisar cuidadosamente as propostas da Comissão para nos certificarmos de que estas cumprem rigorosamente os critérios de sustentabilidade que o Parlamento está a exigir.
Por último, este roteiro para as energias renováveis não deveria ser um roteiro apenas para a Europa. Ao apoiar o investimento em tecnologias ligadas às energias renováveis nos países em desenvolvimento, poderemos estar a atingir dois objectivos essenciais. Em primeiro lugar, pode obter-se um crescimento, que é muito necessário, sem que tal implique custos para o planeta com o aumento das emissões de CO
. Em segundo lugar, os países em desenvolvimento podem obter, através das energias renováveis, um elevado grau de independência energética e de segurança energética. Podem ser poupados aos choques dos preços dos combustíveis fósseis, situações que arruinaram tantas economias em desenvolvimento no passado."@pt17
"Mr President, may I thank the rapporteur for the excellent work she has done on this report. Renewables have been part of the energy mix in Europe and part of European energy policy for a number of years and this report very usefully highlights why they have not yet expanded to their full potential.
One of the problems has been access to the grid. We have a distribution network for electricity which was designed to be one-way and now requires technical adjustments in order to become two-way and be able to handle decentralised electricity generation. Member States should be doing more to get rid of the technical and administrative barriers currently hampering the expansion of renewable electricity.
The biggest potential from renewables exists at the two ends of the scale. On the one hand, we need a new commitment and investment in large-scale renewable energy projects such as offshore wind farms in northern Europe, solar collectors around the Mediterranean and tidal barriers. At the same time, at the other end of the scale, we need to maximise use of renewables at a domestic level – technology such as solar thermal, photovoltaic panels, heat pumps and biomass heating. I particularly welcome paragraph 38, which stresses the need for compulsory use of renewable technologies in all new and renovated buildings.
It is time for a major revision of the Energy Performance of Buildings Directive, not least because the renewables roadmap needs to be considered hand in hand with the EU’s action plan on energy efficiency. The binding target of 20% EU energy from renewables by 2020 is much more likely to be met if we succeed in cutting total EU energy consumption. The way to cut carbon emissions is to have renewables as an increasing element of a decreasing energy requirement.
On the question of biofuels, I would emphasise the absolute necessity for all biofuels, whether imported or produced in Europe, to satisfy sustainability criteria in respect of net CO2 savings, biodiversity protection, water resources and effects on food production. But I think we should accept the Commissioner’s reassurances and continue to support the 10% biofuels target. In December, though, we will need to look very carefully at the Commission’s proposals to make sure that they meet the strict sustainability criteria Parliament is demanding.
Finally, this roadmap for renewable energy should not just be a roadmap for Europe. By supporting investment in renewable energy technology in the developing world, we can achieve two crucial objectives. First, much-needed growth can be achieved without the cost to the planet of increased carbon emissions and, secondly, developing countries can achieve, through renewables, a degree of energy independence and energy security. They can be sheltered from the fossil fuel price shocks which have ruined so many developing economies in the past."@ro18
"Vážený pán predsedajúci, dovoľte mi poďakovať pani spravodajkyni za vynikajúcu prácu, ktorú odviedla na tejto správe. Obnoviteľné zdroje energie tvoria už po mnoho rokov súčasť energetickej zmesi v Európe a súčasť európskej energetickej politiky, a táto správa veľmi užitočným spôsobom zdôvodňuje, prečo dosiaľ nevyužívame celý ich potenciál.
Jedným z problémov je prístup k elektrickým rozvodným sieťam. My máme elektrickú distribučnú sieť, ktorá bola navrhnutá ako jednosmerná, a teraz si vyžaduje technické úpravy, aby sa stala dvojsmernou a bola schopná zvládnuť decentralizovanú výrobu elektriny. Členské štáty by mali vyvinúť väčšie úsilie, aby sa zbavili technických a administratívnych prekážok, ktoré v súčasnosti brzdí rozmach obnoviteľnej elektriny.
Najväčší potenciál obnoviteľných zdrojov spočíva v ich využití vo veľkom aj malom meradle. Na jednej strane potrebujeme nový záväzok a nové investície do rozsiahlych projektov s využitím obnoviteľných zdrojov energie, ako sú veterné elektrárne na mori v severnej Európe, slnečné kolektory v oblasti Stredozemného mora a prílivové bariéry. Zároveň však potrebujeme maximalizovať využitie obnoviteľných zdrojov na domácej úrovni – technológií, ako sú solárny ohrev, fotovoltaické panely, tepelné čerpadlá a vykurovanie biomasou. Predovšetkým vítam odsek 38, v ktorom je zdôraznená potreba povinného využívania technológií založených na obnoviteľných zdrojoch energie vo všetkých nových a rekonštruovaných budovách.
Nastal čas na zásadnú revíziu smernice o energetickej náročnosti budov, v neposlednom rade z toho dôvodu, že Plán pre obnoviteľnú energiu je nutné posudzovať súbežne s akčným plánom EÚ pre energetickú účinnosť. Záväzný cieľ v podobe výroby 20 % európskej energie z obnoviteľných zdrojov do roku 2020 bude omnoho ľahšie splniteľný, ak sa nám podarí znížiť celkovú spotrebu energie v EÚ. Spôsob, ako znížiť emisie, je zvyšovať podiel obnoviteľných zdrojov energie na klesajúcom potrebnom množstve energie.
K otázke biopalív by som chcela zdôrazniť, že je úplne nevyhnutné, aby všetky biopalivá, dovážané alebo vyrábané v Európe, spĺňali kritériá udržateľnosti, pokiaľ ide o úspory čistého CO
ochranu biodiverzity, vodné zdroje a vplyv na výrobu potravín. Myslím, že by sme mali akceptovať uistenie pána komisára a pokračovať v podpore cieľa 10 % využitia biopalív. V decembri sa však dôkladne zameriame na návrhy Komisie, aby sme sa uistili, že spĺňajú prísne kritériá udržateľnosti požadované Parlamentom.
Na záver chcem povedať, že tento Plán pre obnoviteľnú energiu by nemal byť pracovným plánom len pre Európu. Podporou investícií do technológie využívajúcej obnoviteľné zdroje energie v rozvojovom svete môžeme dosiahnuť dva rozhodujúce ciele. Po prvé, môžeme tak dosiahnuť potrebný rast bez toho, aby za to planéta musela zaplatiť vo forme zvýšených emisií uhlíka, a po druhé, rozvojové krajiny môžu prostredníctvom obnoviteľných zdrojov energie dosiahnuť určitú mieru nezávislosti a energetickej bezpečnosti. Môžu byť chránené pred cenovými šokmi u fosílnych palív, ktoré v minulosti zruinovali množstvo rozvojových ekonomík."@sk19
"Härra juhataja, minu tänusõnad raportöörile selle raportiga tehtud suurepärase töö eest. Taastuvenergia on mitmeid aastaid olnud üks Euroopa energia liikidest ja osa Euroopa energiapoliitikast ja sellest raportist on väga hästi näha, miks taastuvenergia ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud.
Üks probleeme on juurdepääs võrgule. Meie jaotusvõrk on projekteeritud ühesuunalisena ja nüüd on vaja tehnilisi täiendusi, et muuta see kahesuunaliseks ja sobivaks detsentraliseeritud energiatootmisele. Liikmesriikidel tuleks rohkem pingutada, et ületada praegu taastuvelektri laiema kasutamise ees seisvad tehnilised ja halduslikud tõkked.
Suurim taastuvenergia potentsiaal asub skaala mõlemas otsas. Ühest küljest on meil vaja uut kohustust ja investeeringuid suuremahulistesse taastuvenergia projektidesse, näiteks avamerel asuvatesse tuuleelektrijaamadesse, päikesekollektoritesse Vahemere ääres ja mereloodete tammidesse. Samal ajal tuleb skaala teises otsas suurendada taastuvenergia tarbimist kodus ja võtta kasutusele sellised tehnoloogiad nagu päikese soojusenergia, fotogalvaanilised elemendid, soojuspumbad ja biomassi kasutamine soojuse saamiseks. Eriti tervitan ma lõiget 38, kus rõhutatakse vajadust muuta taastuvenergia tehnoloogia kasutamine kohustuslikuks kõigis uutes ja taastatud hoonetes.
On aeg vaadata põhjalikult läbi hoonete energiatõhusust käsitlev direktiiv ja mitte väheoluliseks põhjuseks on see, et taastuvenergia teekaarti tuleb käsitleda käsikäes ELi energiatõhususe tegevuskavaga. Selle siduva eesmärgi saavutamine, et 2020. aastaks peaks 20% ELi energiast pärinema taastuvatest energiaallikatest, on märksa tõenäolisem, kui meil õnnestub kärpida kogu ELi energiatarbimist. Süsiniku heitkoguseid saab vähendada selle kaudu, et suurendada taastuvenergia osakaalu ja vähendada energiatarbimist.
Biokütuste küsimuses rõhutaksin ma kõigi, nii imporditud kui Euroopas toodetud, biokütuste vormide vajalikkust, et täita CO
vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, veevarude ja toiduainete tootmisele avaldatava mõju säästva arengu kriteeriumid. Kuid ma arvan, et me peaksime aktsepteerima voliniku põhjendusi ja jätkama 10% biokütuste eesmärgi toetamist. Detsembris tuleb meil väga tähelepanelikult jälgida komisjoni ettepanekuid, et olla kindlad, et parlamendi nõutud väga ranged säästva arengu kriteeriumid leiavad kajastust.
Viimaks, see taastuvenergia teekaart ei peaks piirduma ainult Euroopaga. Kui toetada investeeringuid taastuvenergia tehnoloogiasse arengumaades, oleks meil võimalik saavutada kaks üliolulist eesmärki. Esiteks, et väga vajaliku kasvu saavutamine on võimalik ilma suurematest süsinuku heitkogustest tuleneva kahjuta planeedile ning teiseks, arenguriigid võivad taastuvenergia kaudu saavutada teatud energiasõltumatuse ja energia varustuskindluse. Nii saavad nad end kaitsta fossiilkütuse hindade kõikumiste eest, mis on minevikus mitmeidki arenguriikide majandusi hävitanud."@sl20
"Herr talman! Jag tackar föredraganden för hennes utmärkta arbete om detta betänkande. Förnybar energi har varit en del av EU:s energimix och energipolitik under ett antal år. Detta betänkande visar mycket tydligt varför förnybar energi ännu inte har utvecklats till fullo.
Ett av problemen har varit tillträde till näten. Vårt distributionsnät för el utformades för att fungera i en riktning, och nu krävs det teknisk anpassning för det ska fungera i två riktningar och kunna hantera en decentraliserad elproduktion. Medlemsstaterna borde göra mer för att bli av med de tekniska och administrativa hinder som för närvarande står i vägen för utvecklingen av förnybar energi.
Den största potentialen från förnybar energi finns att hämta från båda ändar. Vi behöver å ena sidan både åtagande och investeringar i storskaliga projekt för förnybar energi, såsom havsbaserad vindkraft i norra EU, solfångare i Medelhavsområdet samt tidvattenbarriärer. Samtidigt måste vi maximera användningen av förnybar energi i hushållen med teknik som exempelvis solvärme, solcellsmoduler, värmepumpar och uppvärmning med biomassa. Särskilt välkomnar jag punkt 38 där man betonar behovet av obligatorisk användning av förnybar teknik i alla nya och renoverade byggnader.
Det är tid för en omfattande granskning av direktivet om byggnaders energiprestanda, inte minst på grund av att handlingsplanen för förnybar energi måste anses vara nära sammanhängande med EU:s handlingsplan för energieffektivitet. EU:s bindande mål om 20 procent förnybar energi senast 2020 uppnås med större sannolikhet om vi klarar av att minska EU:s totala energiförbrukning. Koldioxidutsläppen kan minskas genom att öka andelen förnybara energikällor av ett totalt sett minskat energibehov.
När det gäller frågan om biobränsle vill jag betona att det både för importerat och för EU-producerat biobränsle är absolut nödvändigt att uppfylla hållbarhetskriteriet när det gäller nettobesparingarna av koldioxid, skyddet av den biologiska mångfalden, vattentillgångarna samt följderna för livsmedelsproduktionen. Jag anser emellertid att vi bör godta kommissionsledamotens försäkringar och fortsätta att stödja målet på 10 procent för biobränslen. I december måste vi emellertid noggrant läsa kommissionens förslag för att se till att de uppfyller de hårda hållbarhetskriterier som parlamentet kräver.
Slutligen ska inte denna handlingsplan för förnybar energi endast gälla för EU. Genom att stödja investeringar i teknik för förnybar energi i utvecklingsländerna kan vi uppnå två avgörande mål. För det första kan den välbehövliga tillväxten uppnås utan att jorden måste belastas med ökade koldioxidutsläpp. För det andra kan utvecklingsländerna nå en nivå av självständighet och säkerhet när det gäller energi med hjälp av förnybar energi. De kan skyddas från den prischock för fossila bränslen som tidigare ruinerat så många utvecklingsländers ekonomi."@sv22
|
| lpv:unclassifiedMetadata |
"(ΕΝ)"10
"2"5,20,1,19,14,16,2,10,13,4,21,17,9,12,8
"Fiona Hall,"18,15,1,19,14,11,16,10,13,4,21
|
Named graphs describing this resource:
The resource appears as object in 2 triples