Local view for "http://purl.org/linkedpolitics/eu/plenary/2007-09-24-Speech-1-078"

Predicate	Value (sorted: default)
rdf:type	lpv_eu:Speech6
dcterms:Date	"2007-09-24"^^xsd:date6
dcterms:Is Part Of	lp_eu:Foaie de parcurs pentru energia regenerabilă în Europa (dezbatere)6
dcterms:Language	"da"^^xsd:language6
lpv:document identification number	"en.20070924.16.1-078"6
lpv:hasSubsequent	lp_eu:2007-09-24-Speech-1-0796
lpv:speaker	lp:Britta Thomsen6
lpv:spoken text	"Hr. formand! Hr. kommissær, mine damer og herrer! Jeg vil gerne indlede med at takke kollegerne i udvalget for et godt og konstruktivt samarbejde om betænkningen. Jeg er glad for, at vi i dag sætter vedvarende energi højt på dagsordenen, da vedvarende energi udgør en helt central hjørnesten for Europa, når vi skal sandsynliggøre over for resten af verden, at vi faktisk kan bekæmpe klimaforandringer og sikre energiforsyningen til vores borgere. Jeg ser min betænkning som Parlamentets mulighed for både at få indflydelse på udformningen af den kommende lovgivning om vedvarende energi og samtidig at holde regeringscheferne og Kommissionen fast på, at de ambitiøse målsætninger, som man har vedtaget, kræver en stor og reel indsats, hvis de ikke bare skal ende som tomme løfter. Jeg vil først og fremmest gerne fremhæve, at et centralt budskab i min betænkning er, at vi får skabt de rigtige rammer for udviklingen af den vedvarende energi. Det indebærer, at vi sammentænker al vor politik på energiområdet. Vedvarende energi kan nemlig ikke anskues separat fra de øvrige målsætninger på energiområdet, nemlig implementering af et indre marked for elektricitet, realiseringen af et energieffektiviseringspotentiale på 20 % og revision af kvotehandelssystemet for CO udledninger. Alle disse målsætninger hænger sammen, og derfor handler det først og fremmest om, at vi får skabt de rette lovgivningsmæssige rammer. Vi skal tvinge medlemslandene til at implementere de allerede vedtagne love og beslutninger, og vi skal sikre et langsigtet perspektiv, som tilskynder investorer til at engagere sig i denne massive satsning. Det er de forudsætninger, der skal være til stede, for at vi kan nå vore politiske mål om øget forsyningssikkerhed, reduktion af CO udledninger og skabelse af nye arbejdspladser i Europa. Men samtidig skal vi udvikle en energipolitik, som er baseret på solidaritet med udviklingslandene, hvor mere end en million mennesker ikke har adgang til energi. Energisektoren skal ikke længere bare anskues som en teknisk foranstaltning i vores dagligdag, men mere som en medspiller i løsningen af problemerne miljø, klima og forsyningssikkerhed. Jeg har fremhævet, at et åbenlyst eksempel på behovet for at lave sammenhængende politikker er EU's struktur- og samhørighedsfonde. Disse fonde giver mulighed for investeringer i vedvarende energi, energibesparelser og andre klimafremmende tiltag. Medlemsstaternes udgiftsplaner viser imidlertid, at man i de nye medlemsstater hellere vil bruge pengene på at bygge motorveje end på at investere i vedvarende energi. Kun én procent af midlerne er afsat til vedvarende energi og energibesparelser. Jeg vil derfor indtrængende opfordre Kommissionen til at revidere retningslinjerne således, at man systematisk sikrer støtte til grønne energiprojekter i EU, således at der bliver en sammenhæng mellem, hvad vi vedtager med den ene hånd, og hvordan vi fordeler midlerne med den anden. Jeg har i betænkningen understreget vigtigheden af, at energieffektivitet også bliver tænkt ind i de nationale handlingsplaner. Flere har påpeget over for mig, at deres separate handlingsplaner for energieffektivitet ikke hører hjemme i denne betænkning. Men jeg mener, at det er grundlæggende, at vi får netop den kobling, fordi det ellers er en ren sisyfosopgave, hvis vi hele tiden øger vores energiforbrug og samtidig skal nå et relativt mål på 20 % vedvarende energi. De to ting må og skal sammentænkes. Vi må hele tiden holde fast i perspektivet om, at investeringer i vedvarende energi er en fordel for Europa. Fremme af et marked for vedvarende energi vil bidrage til at opfylde Lissabonmålene ved at øge beskæftigelsen i medlemsstaterne og ved øge at medlemsstaternes og EU's indsats inden for forskning og innovation. Det sidste tema, jeg vil fremhæve her i dag, er selvfølgelig spørgsmålet om biobrændstoffer og vedvarende energi i transportsektoren. Jeg vil gerne opfordre til, at vi i Parlamentet virkelig går foran og anlægger et helhedssyn på transportsektoren, som også sikrer politiske målsætninger om at udvikle den offentlige transport og skifte fra vejtransport til jernbane- og søtransport. Selv om jeg overordnet støtter idéen om, at transportsektoren også må bære sin del af den vedvarende energi, så mener jeg, at der er et par faldgruber, som vi skal være opmærksomme på. For det første må introduktion af biobrændsler ikke få os til at slække på kravene til energieffektive biler. Vi må ikke acceptere, at man sender et budskab til bilindustrien om at satse på biobrændstoffer i stedet for at satse på mere effektive biler. For det andet må vi stille krav om bæredygtighedskriterier, som sikrer markant mindre udledning af drivhusgasser, og om at en øget efterspørgsel efter biomasse kan forenes med, at vi bevarer biodiversiteten. Endvidere må en satsning på biobrændstoffer ikke medføre markante prisstigninger på fødevarer. Sidst men ikke mindst må vi understrege, at biobrændstof ikke er den eneste måde, hvorpå man kan anvende vedvarende energi i transportsektoren. Elbiler forventes at komme til at spille en vigtigere rolle. Jeg håber, at vi får en god debat i dag, og at Parlamentet samlet kan sende et signal til Kommissionen og medlemslandene om vigtigheden af, at vi realiserer EU's målsætninger for vedvarende energi."@da2
lpv:spokenAs	member; ITRE (2007-01-31--2009-07-13)23 vice-chair; Delegation for relations with South Africa (2007-03-14--2009-07-13)23 unknown; Socialdemokratiet (2004-07-20--2009-07-13)23 substitute; Delegation for relations with Mercosur (2007-03-29--2009-07-13)23 member; FEMM (2007-01-31--2009-07-13)23 member; PES (2004-07-20--2009-07-13)23
lpv:translated text	"Pane předsedající, pane komisaři, dámy a pánové, dovolte mi začít poděkováním členům výboru za vynikající a konstruktivní spolupráci na této zprávě. S potěšením mohu konstatovat, že otázku obnovitelné energie dnes považujeme za jednu nejvýznamnějších, protože obnovitelná energie bude představovat nezbytný základ evropského úsilí, v jehož rámci se Evropa bude snažit dokázat zbytku světa, že je schopna účinně čelit změně klimatu a zabezpečit dodávky energie pro své občany. Považuji svou zprávu za příležitost pro Parlament, aby mohl nejen uplatnit svůj vliv při dotváření připravované legislativy o obnovitelné energii, ale zároveň zajistit, aby si hlavy států nebo vlád a Komise uvědomily, že splnění ambiciózních cílů, které byly přijaty, vyžaduje značné a poctivé úsilí, nemají-li být považovány za plané sliby. V prvé řadě mi dovolte zdůraznit, že ústředním bodem mé zprávy je sdělení, že jsme vytvořili správný rámec pro rozvoj obnovitelných zdrojů energie. Mám na mysli probíhající integraci všech našich politik v energetickém sektoru. Obnovitelnou energii totiž nelze jako cíl oddělit od ostatních cílů v energetickém odvětví, konkrétně od zavádění vnitřního trhu s energií, dosažení 20 % potenciálu energetické účinnosti, a revize režimu obchodování s povolenkami pro emise CO . Všechny tyto cíle jsou vzájemně propojené, a naším prvořadým zájmem proto je zajistit vytvoření správného legislativního rámce. Budeme tedy naléhavě žádat členské státy, aby prováděly již přijaté právní předpisy a rozhodnutí, a zaručily dlouhodobou perspektivu, která investory povzbudí ke spoluúčasti na tomto rozsáhlém projektu. Tyto předpoklady musejí být splněny abychom mohli dosáhnout našich politických cílů, tj. lepšího zabezpečení dodávek, snížení emisí CO a vytvoření nových pracovních míst v Evropě. Zároveň ale musíme vytvořit energetickou politiku založenou na solidaritě s rozvojovými zeměmi, v nichž více než milion lidí nemá přístup k energii. Energetický sektor nesmí být nadále považován jen za technickou součást našeho každodenního života, ale za spoluhráče, který se podílí na řešení problémů v oblasti životního prostředí, klimatu a zabezpečení dodávek. Zdůraznila jsem, že jasným příkladem potřeby vytvořit integrovanou politiku jsou strukturální fondy EU a Fond soudržnosti. Tyto fondy poskytují příležitost k investicím do obnovitelných zdrojů energie, energetických úspor a dalších opatření souvisejících se změnou klimatu. Plány výdajů jednotlivých členských států však naznačují, že nové členské státy by raději použily finanční prostředky na stavbu dálnic než na investice do obnovitelných zdrojů energie. Pouhé jedno procento z uvedených finančních prostředků bylo vyčleněno na obnovitelnou energii a energetické úspory. Proto naléhavě žádám Komisi, aby přezkoumala hlavní pokyny pro poskytování systematické podpory projektům zelené energie v EU tak, aby na jedné straně existovala vazba mezi tím, co přijímáme, a způsobem, jakým vyčleňujeme prostředky, na straně druhé. Ve své zprávě jsem také zdůraznila význam začlenění energetické účinnosti do národních akčních plánů. Někteří lidé mě upozorňovali, že jejich samostatné akční plány pro energetickou účinnost do této zprávy nepatří. Já mám ale pocit, že právě vytvoření této vazby má zásadní význam, protože jinak by úsilí o dosažení 20 % podílu obnovitelné energie bylo při neustálém zvyšování spotřeby energie čistě „sysifoským úkolem“. Tyto dvě věci musejí být a budou propojeny. My musíme nadále zastávat stanovisko, že investice do obnovitelné energie jsou pro Evropu přínosem. Podpora trhu s obnovitelnou energií bude přispívat k plnění Lisabonských cílů tím, že se v členských státech zvýší zaměstnanost a zvýší se počet iniciativ členských států a EU v oblasti výzkumu a inovací. Posledním tématem, které bych chtěla dnes zdůraznit, je samozřejmě otázka biopaliv a obnovitelné energie v odvětví dopravy. Chtěla bych podpořit úsilí tohoto Parlamentu o dosažení skutečného pokroku v této oblasti schválením komplexního přístupu pro oblast dopravy, který zajistí také plnění politických cílů týkajících se rozmachu veřejné dopravy a odklonu od silniční dopravy k dopravě železniční a po vodních cestách. Ačkoli obecně podporuji názor, že dopravní sektor se také musí podílet na obnovitelných zdrojích energie, domnívám se, že tento názor naráží na některá úskalí, kterých si musíme být vědomi. Zaprvé, zavedení biopaliv by nemělo mít za následek zmírnění požadavků na výrobu energeticky úsporných vozidel. Nesmíme připustit, aby byl automobilovému průmyslu vyslán signál, že se má namísto energeticky úsporných automobilů zaměřit na biopaliva. Zadruhé, musíme stanovit požadavky týkající se kritérií udržitelnosti, která zajistí zřetelné snížení emisí skleníkových efektů, a stanoviska, že zvýšení poptávky po biomase může být slučitelné se zachováním biodiversity. Zaměření na biopaliva navíc nesmí vést ke zřetelnému zvýšení cen potravin. V neposlední řadě musíme zdůrazňovat, že biopaliva nejsou jediným obnovitelným zdrojem energie v oblasti dopravy. V budoucnu očekáváme, že stále větší úlohu budou hrát automobily na elektrický pohon. Doufám, že dnešní rozprava bude přínosná a že Parlament jako celek vyšle signál Komisi a členským státům o důležitosti plnění cílových ukazatelů EU v oblasti obnovitelných zdrojů energie."@cs1 "Herr Präsident, Herr Kommissar, liebe Kolleginnen und Kollegen! Zunächst möchte ich den Mitgliedern des Ausschusses für die ausgezeichnete und konstruktive Zusammenarbeit bei diesem Bericht danken. Ich freue mich, dass wir nunmehr erneuerbare Energien ganz oben auf die Tagesordnung gesetzt haben. Erneuerbare Energien stellen einen wichtigen Eckpunkt für Europa dar, um der übrigen Welt zu zeigen, dass wir tatsächlich etwas gegen den Klimawandel tun und die Energieversorgung unserer Bürger sicherstellen können. Ich sehe meinen Bericht als eine Chance an, Einfluss auf die Gestaltung der bevorstehenden Gesetzgebung zu erneuerbaren Energien zu nehmen und gleichzeitig den Staats- und Regierungschefs sowie der Kommission bewusst zu machen, dass die von ihnen gesteckten ehrgeizigen Ziele deutliche und wahrhaftige Anstrengungen erfordern, wenn sie nicht als leere Versprechen enden sollen. Vor allem möchte ich betonen, dass eine zentrale Botschaft meines Berichts darin besteht, die richtigen Rahmenbedingungen für die Entwicklung der erneuerbaren Energien geschaffen zu haben. Das heißt also, wir müssen alle Politiken innerhalb des Energiesektors zusammenführen. Erneuerbare Energiequellen dürfen nicht losgelöst von den anderen Zielvorgaben im Energiesektor betrachtet werden; dazu gehören insbesondere die Schaffung eines Elektrizitätsbinnenmarktes, das Erreichen eines Energieeffizienzpotenzials von 20 % sowie die Überprüfung des CO Emissionsquotenhandelssystems. All diese Ziele stehen miteinander in Zusammenhang, und deshalb geht es in erster Linie darum, dass wir einen geeigneten Rechtsrahmen schaffen. Wir müssen die Mitgliedstaaten zwingen, bereits angenommene Vorschriften und Beschlüsse umzusetzen und langfristige Perspektiven gewährleisten, sodass Investoren ermutigt werden, sich für diese umfassende Strategie zu engagieren. Eben diese Voraussetzungen müssen erfüllt sein, damit wir unser politisches Ziel erreichen können: mehr Versorgungssicherheit, eine Senkung der CO Emissionen und die Schaffung neuer Arbeitsplätze in der EU. Doch zugleich müssen wir eine Energiepolitik entwickeln, deren Fundament die Solidarität mit den Entwicklungsländern ist, in denen über eine Milliarde Menschen überhaupt keinen Zugang zu Energie haben. Der Energiesektor darf nicht mehr als bloßes technisches Element in unserem täglichen Leben verstanden werden, sondern vielmehr als ein Akteur, der zur Lösung der Probleme in Sachen Umwelt, Klima und Versorgungssicherheit beiträgt. Ich habe darauf hingewiesen, dass die Struktur- und Kohäsionsfonds der EU ein beredtes Beispiel für die Notwendigkeit sind, unbedingt integrierte Politiken zu entwickeln. Diese Fonds schaffen die Möglichkeit, in erneuerbare Energiequellen, Energieeinsparungen und weitere klimafreundliche Maßnahmen zu investieren. Allerdings geht aus den Ausgabeplänen der Mitgliedstaaten hervor, dass die neuen Staaten das Geld lieber in den Bau von Autobahnen stecken, als es in erneuerbare Energien zu investieren. Für erneuerbare Energiequellen und Energieeinsparungen wird lediglich ein Prozent der Mittel vorgesehen. Deshalb fordere ich die Kommission dringend auf, die Leitlinien zu überarbeiten, damit erneuerbare Energieprojekte in der EU systematisch gefördert werden und somit ein Zusammenhang hergestellt wird zwischen dem, was wir einerseits annehmen, und der Art und Weise, wie wir andererseits die Mittel einsetzen. In meinem Bericht habe ich ferner die Notwendigkeit angesprochen, die Energieeffizienz in die nationalen Aktionspläne aufzunehmen. Ich wurde mehrfach darauf hingewiesen, dass die gesonderten Aktionspläne für Energieeffizienz nicht in diesen Bericht gehören. Ich bin allerdings der Meinung, dass gerade dieser Zusammenhang von grundlegender Bedeutung ist, weil es ansonsten einer Sisyphusaufgabe gleichkäme zu versuchen, das Ziel von 20 % erneuerbare Energiequellen zu erreichen, während wir gleichzeitig unaufhörlich unseren Energieverbrauch erhöhen. Diese beiden Dinge müssen miteinander verknüpft werden und werden es auch. Wir müssen an der Perspektive festhalten, dass Investitionen in erneuerbare Energie für Europa von Vorteil sind. Die Förderung eines Marktes für erneuerbare Energiequellen wird dazu beitragen, die Lissabon-Ziele zu erreichen, und zwar durch höhere Beschäftigung und stärkere Forschungs- und Innovationsanstrengungen der Mitgliedstaaten und der EU. Als letztes Thema möchte ich noch den Aspekt der Biokraftstoffe und erneuerbaren Energien im Verkehrssektor ansprechen. Ich möchte uns ermutigen, im Parlament wirklich nach vorn zu schauen und ein ganzheitliches Konzept für den Verkehrssektor anzunehmen, das auch politischen Zielsetzungen bezüglich des Ausbaus des öffentlichen Verkehrs und der Verlagerung von Transporten von der Straße auf Wasserwege Rechnung trägt. Obwohl ich generell den Gedanken unterstütze, dass auch der Verkehrssektor seinen Anteil an den erneuerbaren Energiequellen haben muss, denke ich, dass wir eine Reihe von Schwierigkeiten im Auge behalten müssen. Erstens darf die Einführung von Biokraftstoffe nicht dazu führt, dass der Druck auf den Sektor nachlässt, effizientere Kraftfahrzeuge zu entwickeln. Wir dürfen nicht zulassen, dass der Automobilindustrie signalisiert wird, sich mehr auf Biokraftstoffe zu konzentrieren als auf effizientere Kraftfahrzeuge. Zweitens müssen wir Nachhaltigkeitskriterien fordern, die eine deutliche Reduzierung der Treibhausgasemissionen gewährleisten, und uns dafür einsetzen, dass eine Zunahme der Nachfrage nach Biomasse mit dem Erhalt der Artenvielfalt vereinbar ist. Ferner darf der Fokus auf Biokraftstoffe nicht zu einer deutlichen Erhöhung der Lebensmittelpreise führen. Schließlich müssen wir betonen, dass Biokraftstoffe nicht die einzige Möglichkeit des Einsatzes von erneuerbarer Energie im Verkehrssektor darstellen. Der Einsatz von Elektrofahrzeugen wird vermutlich in Zukunft eine größere Rolle spielen. Ich gehe davon aus, dass wir heute eine gute Aussprache haben werden und dass das Parlament gemeinsam an die Kommission und die Mitgliedstaaten ein Signal aussenden kann, wie wichtig es ist, die Ziele der EU für erneuerbare Energien zu erreichen."@de9 "Κύριε Πρόεδρε, κύριε Επίτροπε, κυρίες και κύριοι, θέλω καταρχάς να ευχαριστήσω τα μέλη της επιτροπής για την έξοχη και εποικοδομητική συνεργασία τους σε σχέση με την έκθεση. Χαίρομαι που θέτουμε τώρα τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας υψηλά στην ημερήσια διάταξη, δεδομένου ότι οι ανανεώσιμες πηγές ενέργειας θα αποτελέσουν ζωτικό ακρογωνιαίο λίθο για την Ευρώπη στην προσπάθειά της να καταδείξει στον υπόλοιπο κόσμο ότι μπορούμε πράγματι να καταπολεμήσουμε την κλιματική αλλαγή και να εξασφαλίσουμε ενεργειακό εφοδιασμό για τους πολίτες μας. Θεωρώ ότι η έκθεσή μου αποτελεί ευκαιρία για το Κοινοβούλιο, ώστε να επηρεάσει τη μορφή της επικείμενης νομοθεσίας για τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας και ταυτόχρονα να διασφαλίσει ότι οι αρχηγοί κρατών ή κυβερνήσεων και η Επιτροπή έχουν επίγνωση ότι οι φιλόδοξοι στόχοι που εγκρίθηκαν απαιτούν σημαντικές και πραγματικές προσπάθειες αν δεν θέλουμε να καταλήξουν απλώς κενές υποσχέσεις. Πρωτίστως, θέλω να τονίσω με έμφαση ότι κεντρικό μήνυμα στην έκθεσή μου είναι ότι δημιουργήσαμε το σωστό πλαίσιο για την ανάπτυξη των ανανεώσιμων πηγών ενέργειας. Αυτό σημαίνει ότι ενσωματώνουμε όλες τις πολιτικές μας στον τομέα της ενέργειας. Οι ανανεώσιμες πηγές ενέργειας δεν μπορούν να εξεταστούν χωριστά από τους λοιπούς στόχους στον τομέα της ενέργειας, συγκεκριμένα την εφαρμογή μιας εσωτερικής αγοράς ηλεκτρικής ενέργειας, την επίτευξη ενός δυναμικού ενεργειακής απόδοσης της τάξης του 20% και την αναθεώρηση του συστήματος εμπορίας εκπομπών CO . Όλοι αυτοί οι στόχοι είναι άρρηκτα συνδεδεμένοι μεταξύ τους και, συνεπώς, πρωταρχικό μέλημα είναι να διασφαλίσουμε την επίτευξη του ορθού νομοθετικού πλαισίου. Θα πρέπει να υποχρεώσουμε τα κράτη μέλη να εφαρμόσουν τη νομοθεσία και τις αποφάσεις που έχουν ήδη εγκριθεί και να εγγυηθούμε μια μακροπρόθεσμη προοπτική η οποία θα ενθαρρύνει τους επενδυτές να συμμετάσχουν σε αυτό το τεράστιο εγχείρημα. Αυτές είναι οι προϋποθέσεις που πρέπει να εκπληρωθούν, ούτως ώστε να μπορέσουμε να επιτύχουμε τους πολιτικούς μας στόχους για μεγαλύτερη ασφάλεια του εφοδιασμού, για μείωση των εκπομπών CO και για δημιουργία νέων θέσεων απασχόλησης στην Ευρώπη. Ωστόσο, την ίδια στιγμή, πρέπει να αναπτύξουμε μια ενεργειακή πολιτική η οποία θα βασίζεται στην αλληλεγγύη προς τις αναπτυσσόμενες χώρες, όπου ένα εκατομμύριο και πλέον άνθρωποι δεν έχουν πρόσβαση σε ενέργεια. Ο τομέας της ενέργειας δεν πρέπει πλέον να θεωρείται απλώς ως ένα τεχνικό στοιχείο στην καθημερινότητά μας αλλά μάλλον ως κοινός παράγοντας για την επίλυση των προβλημάτων που άπτονται του περιβάλλοντος, του κλίματος και της ασφάλειας του εφοδιασμού. Έχω επισημάνει ότι ένα προφανές παράδειγμα της ανάγκης να δημιουργηθούν ολοκληρωμένες πολιτικές είναι τα διαρθρωτικά ταμεία και το Ταμείο Συνοχής της ΕΕ. Αυτά τα ταμεία παρέχουν την ευκαιρία για την πραγματοποίηση επενδύσεων υπέρ ανανεώσιμων πηγών ενέργειας, εξοικονόμησης ενέργειας και άλλων μέτρων φιλικών προς το περιβάλλον. Ωστόσο, όπως καταδεικνύεται από τα σχέδια δαπανών των κρατών μελών, τα κράτη μέλη θα προτιμούσαν να χρησιμοποιήσουν τα χρήματα αυτά για την κατασκευή αυτοκινητοδρόμων, και όχι να τα επενδύσουν σε ανανεώσιμες πηγές ενέργειας. Μόλις ένα τοις εκατό των πόρων έχουν διατεθεί σε ανανεώσιμες πηγές ενέργειας και εξοικονόμηση ενέργειας. Επομένως, συστήνω στην Επιτροπή να αναθεωρήσει τις κατευθυντήριες γραμμές για την παροχή συστηματικής υποστήριξης σε έργα πράσινης ενέργειας στην ΕΕ, ούτως ώστε να υπάρχει σύνδεση μεταξύ των όσων εγκρίνουμε, αφενός, και του τρόπου με τον οποίο κατανέμουμε τους πόρους, αφετέρου. Στην έκθεση, υπογράμμισα επίσης τη σημασία της ενσωμάτωσης της ενεργειακής απόδοσης στα εθνικά σχέδια δράσης. Αρκετοί μού επεσήμαναν ότι τα χωριστά σχέδια δράσης τους για την ενεργειακή απόδοση δεν εμπίπτουν σε αυτήν την έκθεση. Ωστόσο, θεωρώ ότι ακριβώς η δημιουργία αυτής της σύνδεσης είναι θεμελιώδης, διότι αλλιώς θα είναι ένα καθαρά σισύφειο έργο αν συνεχώς αυξάνουμε την κατανάλωσή μας σε ενέργεια, ενώ ταυτόχρονα επιχειρούμε να επιτύχουμε έναν σχετικό στόχο της τάξης του 20% για τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας. Αυτά τα δύο πράγματα πρέπει και θα αποτελέσουν αμάλγαμα. Πρέπει συνεχώς να διατηρούμε την προοπτική ότι οι επενδύσεις σε ανανεώσιμες πηγές ενέργειας αποτελούν κεφάλαιο για την Ευρώπη. Η προώθηση μιας αγοράς ανανεώσιμων πηγών ενέργειας θα συμβάλει στην εκπλήρωση των στόχων της Λισαβόνας μέσω της αύξησης της απασχόλησης στα κράτη μέλη και της αύξησης των πρωτοβουλιών των κρατών μελών και της ΕΕ στον τομέα της έρευνας και της καινοτομίας. Το τελευταίο θέμα στο οποίο θέλω να δώσω σήμερα έμφαση είναι βεβαίως το ζήτημα των βιοκαυσίμων και των ανανεώσιμων πηγών ενέργειας στον τομέα των μεταφορών. Θέλω να ενθαρρύνω όλους εμάς, προκειμένου να σημειώσουμε πραγματικά πρόοδο εντός του Κοινοβουλίου και να υιοθετήσουμε μια συνολική προσέγγιση έναντι του τομέα των μεταφορών, η οποία θα διασφαλίζει επίσης πολιτικούς στόχους σχετικά με την επέκταση των δημόσιων μεταφορών και τη στροφή από τις οδικές στις σιδηροδρομικές και στις πλωτές μεταφορές. Μολονότι εν γένει υποστηρίζω την ιδέα ότι ο τομέας των μεταφορών πρέπει επίσης να αναλάβει το μερίδιό του ως προς τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας, πιστεύω ότι υπάρχουν ένα-δυο παγίδες τις οποίες πρέπει να γνωρίζουμε. Καταρχάς, η εισαγωγή βιοκαυσίμων δεν θα πρέπει να μας οδηγήσει στη χαλάρωση των απαιτήσεων για ενεργειακώς αποδοτικά οχήματα. Δεν πρέπει να επιτρέψουμε να περάσει στην αυτοκινητοβιομηχανία το μήνυμα ότι πρέπει να εστιάσει στα βιοκαύσιμα, και όχι σε ενεργειακώς αποδοτικότερα οχήματα. Δεύτερον, πρέπει να θεσπίσουμε απαιτήσεις σε σχέση με τα κριτήρια αειφορίας που διασφαλίζουν σημαντική μείωση στις εκπομπές αερίων του θερμοκηπίου, καθώς και σε σχέση με την άποψη ότι μια αύξηση της ζήτησης σε βιομάζα μπορεί να είναι συμβατή με τη διαφύλαξη της βιοποικιλότητας. Επιπλέον, η επικέντρωση στα βιοκαύσιμα δεν πρέπει να οδηγήσει σε σημαντική αύξηση στις τιμές των τροφίμων. Τελευταίο αλλά εξίσου σημαντικό, πρέπει να τονίσουμε με έμφαση ότι τα βιοκαύσιμα δεν είναι ο μοναδικός τρόπος με τον οποίο οι ανανεώσιμες πηγές ενέργειας μπορούν να χρησιμοποιηθούν στον τομέα των μεταφορών. Τα ηλεκτρικά αυτοκίνητα αναμένεται να διαδραματίσουν σημαντικότερο ρόλο στο μέλλον. Ελπίζω ότι θα διεξαγάγουμε μια καλή συζήτηση σήμερα και ότι συλλογικά το Κοινοβούλιο μπορεί να στείλει ένα μήνυμα στην Επιτροπή και στα κράτη μέλη όσον αφορά τη σημασία της επίτευξης των στόχων της ΕΕ για τις ανανεώσιμες πηγές ενέργειας."@el10 "Mr President, Commissioner, ladies and gentlemen, I would like to begin by thanking the committee members for their excellent and constructive cooperation in connection with the report. I am pleased that we are now placing renewable energy high on the agenda, as renewable energy will constitute a vital cornerstone for Europe in demonstrating to the rest of the world that we can actually fight climate change and secure energy supplies for our citizens. I consider my report an opportunity for Parliament to both influence the shaping of impending legislation on renewable energy and at the same time ensure that the Heads of State or Government and the Commission are aware that the ambitious targets that have been adopted require significant and genuine effort if they are not to simply end up as empty promises. First and foremost, I would like to emphasise that a central message in my report is that we have created the right framework for the development of renewable energy. It means that we are integrating all our policies within the energy sector. Renewable energy cannot be seen as separate from the other targets within the energy sector, specifically the implementation of an internal market for electricity, achievement of an energy efficiency potential of 20% and revision of the CO emissions trading scheme. All these targets are interconnected and the primary concern therefore is to ensure that we achieve the proper legislative framework. We shall compel the Member States to implement already adopted legislation and decisions, and guarantee a long-term perspective that encourages investors to become involved in this huge venture. These are the preconditions that need to be met so that we can achieve our political objectives of greater security of supply, reduction of CO emissions and creation of new jobs in Europe. Yet, at the same time, we must develop an energy policy that is based on solidarity with the developing countries where more than a million people have no access to energy. The energy sector must no longer simply be regarded as a technical element in our everyday lives, but more as a joint player in resolving the problems involving the environment, climate and security of supply. I have highlighted that one obvious example of the need to create integrated policies is the EU’s Structural and Cohesion Funds. These funds provide the opportunity for investments in renewable energy, energy savings and other climate-promoting measures. However, the expenditure plans for the Member States indicate that the new Member States would prefer to use the money to build motorways rather than invest in renewable energy. Just one percent of the funds has been allocated to renewable energy and energy savings. Therefore, I would urge the Commission to revise the guidelines to provide systematic support for green energy projects in the EU, so that there is a link between what we adopt, on the one hand, and the way in which we allocate funds, on the other. In the report, I have also underlined the importance of incorporating energy efficiency within the National Action Plans. Several people have pointed out to me that their separate action plans for energy efficiency do not belong in this report. However, I feel that it is precisely the establishment of this link that is fundamental, because otherwise it will be a purely Sisyphean task if we continually increase our energy consumption whilst simultaneously attempting to achieve a relative target of 20% renewable energy. These two things must and shall be amalgamated. We must constantly maintain the perspective that investments in renewable energy are an asset to Europe. The promotion of a market for renewable energy will contribute to the fulfilment of the Lisbon targets by increasing employment within the Member States and by increasing the initiatives of the Member States and the EU with regard to research and innovation. The final subject that I would like to emphasise today is of course the issue of biofuels and renewable energy in the transport sector. I would like to encourage us to really move forwards within Parliament and adopt a comprehensive approach towards the transport sector, which also secures political objectives concerning the expansion of public transport and the switch from road to rail and waterborne transport. Although in general I support the idea that the transport sector must also carry its share of renewable energy, I believe that there are a couple of pitfalls that we need to be aware of. Firstly, the introduction of biofuels should not result in us slackening the requirements for energy-efficient cars. We must not allow a message to be sent to the car industry to focus on bio-fuels instead of more efficient cars Secondly, we must establish requirements concerning sustainability criteria that ensure a marked reduction in greenhouse gas emissions, and concerning the view that an increase in demand for biomass can be compatible with the preservation of biodiversity. Furthermore, a focus on biofuels must not lead to a marked increase in food prices. Last but not least, we must emphasise that biofuels are not the only way in which renewable energy can be used in the transport sector. Electric cars are expected to play a greater role in future. I hope that we will have a good debate today and that collectively Parliament can send a signal to the Commission and the Member States concerning the importance of achieving the EU’s targets for renewable energy."@en4 "Señor Presidente, Comisario, Señorías, me gustaría comenzar dando las gracias a los miembros de la comisión por su excelente y constructiva cooperación en relación con este informe. Me complace que estemos situando la energía renovable en un lugar destacado de la agenda, ya que dicha energía será un elemento esencial para que Europa demuestre al resto del mundo que realmente podemos luchar contra el cambio climático y asegurar el suministro energético a nuestros ciudadanos. Creo que mi informe es una oportunidad para que el Parlamento influya en la formación de la inminente legislación sobre energía y al mismo tiempo para garantizar que los Jefes de Estado o de Gobierno y la Comisión son conscientes de que los ambiciosos objetivos que nos hemos marcado requieren un esfuerzo importante y real si no queremos que acaben como simples promesas vacías. Ante todo, deseo destacar que el mensaje central de mi informe es que hemos creado el marco adecuado para el desarrollo de la energía renovable. Eso significa que estamos integrando todas nuestras políticas en el sector energético. La energía renovable no puede considerarse como un elemento separado del resto de los objetivos del sector energético, concretamente la puesta en marcha de un mercado interior de la electricidad, el logro de un potencial de eficiencia energética del 20 % y la revisión del sistema de comercio de los derechos de emisión de CO . Todos estos objetivos están relacionados entre sí y por lo tanto la preocupación primordial es garantizar que obtenemos el marco jurídico adecuado. Debemos obligar a los Estados miembros a aplicar la legislación y las decisiones que ya se han aprobado y a asegurar una perspectiva a largo plazo que anime a los inversores a implicarse en esta ingente empresa. Estos son los requisitos previos que deben cumplirse para que podamos lograr nuestros objetivos políticos de mayor seguridad en el suministro, reducción de las emisiones de CO y creación de nuevos puestos de trabajo en Europa. Aunque, al mismo tiempo, tenemos que desarrollar una política energética que se base en la solidaridad con los países en vías de desarrollo en los que más de un millón de personas no tienen acceso a la energía. El sector energético no debe seguir considerándose simplemente como un elemento técnico en nuestro día a día, sino más bien como un actor conjunto para la resolución de los problemas relacionados con el medio ambiente, el clima y la seguridad del suministro. He destacado que un ejemplo obvio de la necesidad de crear políticas integradas son los Fondos Estructurales y de Cohesión de la UE. Estos fondos brindan la oportunidad de invertir en energía renovable, en ahorros energéticos y en otras medidas de promoción del clima. Sin embargo, los planes de gasto para los Estados miembros indican que los nuevos Estados miembros prefieren usar ese dinero para construir autopistas en lugar de invertir en energía renovable. Sólo un uno por ciento de esos fondos se adjudica a la energía renovable y al ahorro energético. Por lo tanto, solicito encarecidamente a la Comisión que revise las directrices para proporcionar un apoyo sistemático a los proyectos de energía verde en la UE, de modo que se establezca un vínculo entre las decisiones que tomamos y el modo en que se asignan los fondos. En el informe, también subrayo la importancia de incorporar la eficiencia energética en los planes de acción nacionales. Algunas personas me han comentado que sus planes de acción aislados para la eficiencia energética no se corresponden con este informe. Sin embargo, creo que lo que resulta fundamental es establecer este vínculo porque de lo contrario, si seguimos incrementando nuestro consumo de energía y simultáneamente intentamos llegar al objetivo relativo del 20 % en materia de energía renovable, nuestra tarea sería tan vana como la de Sísifo. Ambas cosas deben ir unidas. Debemos mantener siempre la perspectiva de que las inversiones en energía renovable son un activo para Europa. El fomento de un mercado de energía renovable contribuirá a la consecución de los objetivos de Lisboa mediante el incremento del empleo en los Estados miembros y mediante el aumento de las iniciativas de los Estados miembros y de la UE en materia de investigación e innovación. El último tema que deseo enfatizar hoy es por supuesto el de los biocarburantes y la energía renovable en el sector del transporte. Me gustaría animar desde aquí a que se produzca un avance real en el Parlamento y adoptemos un enfoque global en torno al sector del transporte que también garantice los objetivos políticos referidos a la expansión del transporte público y al paso del transporte por carretera al ferroviario, marítimo y fluvial. Aunque en general defiendo la idea de que el sector del transporte también debe utilizar su parte de energía renovable, creo que existen algunas dificultades que debemos tener en cuenta. En primer lugar, la introducción de los biocarburantes no debe suponer una disminución de los requisitos para vehículos eficientes desde el punto de vista energético. No podemos permitir que el sector automovilístico reciba el mensaje de que tiene que centrarse en los biocarburantes en lugar de en coches más eficientes. En segundo lugar, debemos determinar requisitos referidos a los criterios de sostenibilidad que aseguren una pronunciada reducción de las emisiones de gases de efecto invernadero y referentes a la idea de que un incremento en la demanda de biomasa puede ser compatible con la conservación de la biodiversidad. Es más, el interés por los biocarburantes no debe conducir a un importante aumento en el precio de los alimentos. Finalmente, aunque no por ello menos importante, tengo que enfatizar el hecho de que los biocarburantes no son el único modo de aplicar la energía renovable al sector del transporte. Se prevé que los coches eléctricos desempeñen un papel importante en el futuro. Espero que hoy disfrutemos de un debate positivo y de que el Parlamento pueda enviar de forma colectiva a la Comisión y a los Estados miembros un mensaje referente a la importancia de cumplir los objetivos de la UE en materia de energía renovable."@es21 "Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin alustuseks tänada komisjoni liikmeid nende suurepärase ja konstruktiivse koostöö eest seoses selle raportiga. Mul on hea meel, et lisame taastuvenergia nüüd nii kõrgele kohale päevakorras, kuna taastuvenergia kujutab endast Euroopa jaoks äärmiselt tähtsat nurgakivi, näitamaks ülejäänud maailmale, et tegelikult me saame võidelda kliimamuutusega ja tagada meie kodanikele energiavarustuse. Pean oma raportit parlamendi võimaluseks mõjutada taastuvenergiat käsitlevate tulevaste õigusaktide kujundamist ning samas ka tagada, et riigi- või valitsusjuhid ja komisjon oleksid teadlikud, et vastu võetud ambitsioonikad eesmärgid nõuavad märkimisväärset ja tõelist jõupingutust, et nad ei jääks vaid tühisteks lubadusteks. Ennekõike sooviksin rõhutada, et minu raporti keskseks sõnumiks on see, et oleme loonud taastuvenergia arenguks õige raamistiku. See tähendab, et integreerime kõik oma energiasektori poliitikad. Taastuvenergiat ei saa käsitleda eraldi teistest energiasektori eesmärkidest, eelkõige elektrienergia siseturu rakendamisest, energiatõhususe 20%-lise suurendamise saavutamisest ning süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise süsteemi läbivaatamisest. Kõik need eesmärgid on omavahel seotud ning seepärast on põhiküsimus tagada, et töötame välja kohase õigusliku raamistiku. Kohustame liikmesriike rakendama juba vastu võetud õigusakte ja otsuseid ning tagama pikaajalise vaatenurga, mis julgustaks investoreid osalema selles tohutus ettevõtmises. Need on eeltingimused, mis peavad olema täidetud, et suudaksime saavutada oma poliitilised eesmärgid, milleks on Euroopas varustuskindluse tagamine, süsinikdioksiidi heitmete vähendamine ja uute töökohtade loomine. Samal ajal peame siiski arendama energiapoliitikat, mis tugineks solidaarsusel arengumaadega, kus enam kui miljonil inimesel puudub juurdepääs energiale. Energiasektorit ei tohi enam vaadelda meie igapäevaelu tehnilise osana, vaid pigem osalejana keskkonda, kliimat ja varustuskindlust hõlmavate probleemide lahendamisel. Olen rõhutanud, et üheks silmnähtavaks näiteks integreeritud poliitika loomise vajaduse järele on ELi struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond. Nimetatud fondid pakuvad võimaluse investeerida taastuvenergiasse, energiasäästmisse ja teistesse kliimat soodustavatesse meetmetesse. Liikmesriikide kulude kavad näitavad siiski, et uued liikmesriigid eelistaksid kasutada raha pigem kiirteede ehitamiseks kui investeerida taastuvenergiasse. Taastuvenergiale ja energiasäästmisele on eraldatud vaid üks protsent vahenditest. Seepärast nõuan ma tungivalt, et komisjon vaataks läbi suunised, pakkumaks ELis rohelise energia projektidele süstemaatilist tuge, et oleks seos ühelt poolt selle vahel, mida me vastu võtame ja teiselt poolt vahendite eraldamise vahel. Raportis rõhutasin ma ka energiatõhususe küsimuse riiklikesse tegevuskavadesse lisamise tähtsust. Mitmed inimesed on juhtinud minu tähelepanu sellele, et eraldiseisvad energiatõhususe tegevuskavad ei kuulu sellesse raportisse. Ma leian siiski, et tegemist on just fundamentaalse seose loomisega, sest vastasel juhul oleks see vaid Sisyphose ülesanne, kui me suurendaksime jätkuvalt oma energiatarbimist, püüdes samaaegselt saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutamist 20% võrra. Need kaks asja peavad sulanduma ja seda nad ka teevad. Me peame jätkuvalt säilitama väljavaate, et investeeringud taastuvenergiasse on Euroopa jaoks väärtuslikud. Taastuvenergia turu edendamine aitab kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele, suurendades liikmesriikides tööhõivet ning suurendades liikmesriikide ja ELi teadusuuringute ja innovatsioonialaseid algatusi. Viimane teema, mida sooviksin täna rõhutada, on loomulikult seotud biokütuste ja taastuvenergiaga transpordisektoris. Sooviksin julgustada meid parlamendis tõesti astuma samme ja võtma vastu laiaulatuslik transpordisektorit käsitlev lähenemisviis, mis kindlustab ka ühistranspordi laiendamist ning maanteetranspordilt raudtee- ja veetranspordile üleminekut käsitlevate poliitiliste eesmärkide saavutamise. Kuigi üldiselt ma toetan mõtet, et transpordisektoril peab samuti olema oma osa kanda taastuvenergias, usun, et on paar kari, mida kartma peame. Esiteks ei tohiks biokütuste kasutuselevõtu tulemuseks olla see, et laseme lõdvemaks energiatõhusate autode nõudeid. Me ei tohi lubada, et autotööstusele edastataks sõnum keskenduda biokütustele tõhusamate autode asemel. Teiseks peame kehtestama jätkusuutlikkuse kriteeriumit käsitlevad nõuded, mis tagavad kasvuhoonegaaside heitmete märgitava vähenemise ning nõuded seoses seisukohaga, et biomassi nõudluse suurenemine võib olla ühitatav bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega. Lisaks sellele ei tohi biokütustele keskendumine kaasa tuua märkimisväärset toiduainete hindade tõusu. Viimase, kuid mitte vähemolulise asjana peame rõhutama, et biokütused ei ole ainus viis, kuidas taastuvenergiat saab transpordisektoris kasutada. Tulevikus oodatakse elektriautodelt suuremat rolli. Loodan, et meil tuleb täna hea arutelu ning et parlament saab ühiselt saata komisjonile ja liikmesriikidele signaali seoses ELi taastuvenergia alaste eesmärkide saavutamise tähtsusega."@et5 ". Arvoisat puhemies ja komission jäsen, hyvät naiset ja herrat, haluaisin aloittaa kiittämällä valiokunnan jäseniä heidän erinomaisesta ja rakentavasta yhteistyöstään mietinnön yhteydessä. Olen tyytyväinen siihen, että uusiutuvat energialähteet saavat nyt merkittävän aseman energiaohjelmassa, sillä niistä tulee elintärkeä kulmakivi EU:lle sen osoittaessa muulle maailmalle, että voimme tosiaankin hillitä ilmastonmuutosta ja turvata energiatoimitukset kansalaisillemme. Pidän mietintöäni mahdollisuutena parlamentille vaikuttaa uusiutuvia energialähteitä koskevan tulevan lainsäädännön muotoiluun ja samalla varmistaa, että hallituksen tai valtion päämiehet ja komissio tietävät, että antamissamme kunnianhimoisissa tavoitteissa vaaditaan merkittäviä ja aitoja ponnisteluja, jotta ne eivät jää vain tyhjiksi lupauksiksi. Ensinnäkin haluaisin korostaa, että mietintöni keskeinen viesti on se, että olemme luoneet oikean kehyksen uusiutuvien energialähteiden kehittämiselle. Tämä tarkoittaa, että yhdenmukaistamme koko energia-alan politiikan. Uusiutuvia energialähteitä ei voida tarkastella erillään muista energia-alan tavoitteista, varsinkaan sähkön sisämarkkinoiden toteuttamisesta, energiatehokkuutta koskevan 20 prosentin potentiaalin toteuttamisesta ja hiilidioksidin päästökauppajärjestelmän tarkistuksesta. Kaikki nämä tavoitteet ovat yhteydessä toisiinsa, ja siksi ensisijaisena tavoitteena on saada aikaan asianmukainen lainsäädäntökehys. Pakotamme jäsenvaltiot panemaan täytäntöön jo annetun lainsäädännön ja päätökset ja takaamaan pitkän aikavälin näkymät, jotka kannustavat sijoittajia osallistumaan tähän valtavaan yritykseen. Nämä ovat edellytykset, jotka on luotava, jotta voimme saavuttaa poliittiset tavoitteemme suuremmasta toimitusvarmuudesta, hiilidioksidipäästöjen vähentämisestä ja uusien työpaikkojen luomisesta EU:ssa. Samalla meidän on kuitenkin kehitettävä energiapolitiikka, joka perustuu solidaarisuuteen kehitysmaiden kanssa, joissa yli miljoona ihmistä ei saa energiaa. Energia-alaa ei saa enää pitää vain jokapäiväisen elämämme teknisenä osatekijänä vaan ennemminkin yhteisenä osatekijänä ympäristöön, ilmastoon ja toimitusvarmuuteen liittyvien ongelmien ratkaisussa. Olen korostanut, että yksi selvä esimerkki tarpeesta luoda yhdennetty politiikka ovat EU:n rakenne- ja koheesiorahastot. Kyseiset rahastot tarjoavat mahdollisuuden investoida uusiutuviin energialähteisiin, energiansäästöön ja muihin ilmastoa edistäviin toimiin. Jäsenvaltioiden menosuunnitelmat kuitenkin viittaavat siihen, että uudet jäsenvaltiot pitäisivät parempana, että rahoja käytettäisiin moottoriteiden rakentamiseen pikemminkin kuin uusiutuviin energialähteisiin investoimiseen. Vain yksi prosentti rahastoista on osoitettu uusiutuviin energialähteisiin ja energiansäästöön. Kehotan siksi komissiota tarkistamaan suuntaviivat järjestelmällisen tuen antamiseksi vihreille energiahankkeille EU:ssa niin, että hyväksymämme päätökset ja määrärahojen jakaminen ovat yhdenmukaisia. Mietinnössä olen korostanut myös sen merkitystä, että energiatehokkuus sisällytetään kansallisiin toimintasuunnitelmiin. Useat ihmiset ovat huomauttaneet minulle, että energiatehokkuutta koskevat erilliset toimintasuunnitelmat eivät kuulu tähän mietintöön. Katson kuitenkin, että juuri tämän yhteyden luominen on erittäin tärkeää, koska on varsinainen Sisyfoksen tehtävä jatkaa energian kulutuksen lisäämistä ja samalla yrittää saavuttaa uusiutuvia energialähteitä koskeva suhteellinen 20 prosentin tavoite. Nämä kaksi on yhdistettävä, ja niin tulee tapahtumaan. Meidän on jatkuvasti pidettävä mielessämme, että investoinnit uusiutuviin energialähteisiin ovat EU:n etujen mukaisia. Uusiutuvan energian markkinoiden edistäminen edistää Lissabonin tavoitteiden saavuttamista lisäämällä työllisyyttä jäsenvaltioissa ja lisäämällä jäsenvaltioiden ja EU:n aloitteita tutkimuksen ja innovoinnin alalla. Viimeinen aihe, jota haluan korostaa tänään, on tietysti biopolttoaineet ja uusiutuva energia liikennealalla. Haluaisin kannustaa meitä etenemään parlamentissa ja soveltamaan liikennealaan kokonaisvaltaista lähestymistapaa, jolla turvataan myös poliittiset tavoitteet, jotka koskevat julkisen liikenteen lisäämistä ja siirtymistä maanteiltä rautateille ja vesireiteille. Vaikka tuen periaatteessa ajatusta siitä, että liikennealankin on hoidettava oma osuutensa uusiutuvasta energiasta, uskon, että on muutama ansa, joita meidän on vältettävä. Ensinnäkin biopolttoaineiden käyttöönoton ei pitäisi johtaa energiatehokkaita autoja koskevien vaatimusten höllentämiseen. Emme saa antaa autoteollisuudelle viestiä keskittyä biopolttoaineisiin energiatehokkaiden autojen sijasta. Toiseksi meidän on annettava kestävyyskriteereitä koskevia vaatimuksia, joilla varmistetaan selvä vähennys kasvihuonekaasupäästöissä, ja otettava huomioon näkemys, että biomassan kysynnän kasvu voi olla yhdenmukainen biologisen monimuotoisuuden säilyttämisen kanssa. Biopolttoaineisiin keskittyminen ei saa myöskään johtaa elintarvikkeiden hintojen huomattavaan nousuun. Lopuksi totean, että meidän on korostettava sitä, että biopolttoaineet eivät ole ainoa tapa, jolla uusiutuvaa energiaa voidaan käyttää liikennealalla. Sähköautoille odotetaan merkittävää asemaa tulevaisuudessa. Toivon, että meillä on tänään hyvä keskustelu ja että parlamentti voi lähettää yhteisen viestin komissiolle ja jäsenvaltioille uusiutuvia energialähteitä koskevien EU:n tavoitteiden merkityksestä."@fi7 "Monsieur le Président, Monsieur le Commissaire, Mesdames et Messieurs les députés, j'aimerais commencer par remercier les membres de la commission pour l'excellente coopération constructive dont ils ont fait preuve dans le cadre de l'élaboration de ce rapport. Je me félicite de la priorité élevée que nous accordons aujourd'hui aux sources d'énergie renouvelables, dans la mesure où celles-ci seront essentielles pour permettre à l'Europe de démontrer au reste du monde que nous pouvons vraiment lutter contre le changement climatique et garantir l'approvisionnement énergétique pour nos citoyens. Mon rapport offre pour moi au Parlement l'occasion d'influencer la définition de la législation imminente sur les sources d'énergie renouvelables et, à la fois, de garantir que les chefs d'État ou de gouvernement et la Commission prennent conscience de ce que les objectifs ambitieux qui ont été adoptés nécessitent de réels efforts pour ne pas qu'ils se limitent à être de vides promesses. Je tiens avant tout à souligner que mon rapport tend principalement à dire que nous avons créé le cadre qui convient pour développer les énergies renouvelables, en ce sens où nous intégrons toutes nos politiques au sein du secteur de l'énergie. Il n'est pas possible de distinguer les sources d'énergie renouvelables des autres objectifs que représentent pour le secteur de l'énergie la mise en œuvre d'un marché intérieur de l'électricité, la réalisation d'un potentiel d'efficacité énergétique de 20 % et la révision du système d'échange de quotas d'émissions de CO . Tous ces objectifs étant interdépendants, il s'agit avant tout de créer le cadre juridique approprié. Il nous faut contraindre les États membres à mettre en œuvre les lois et décisions déjà adoptées, et garantir une perspective à long terme, qui incite les investisseurs à s'engager en faveur de ce défi majeur. Une fois ces conditions remplies, nous pourrons atteindre les objectifs politiques que nous nous sommes fixés, à savoir l'accroissement de la sécurité de l'approvisionnement énergétique, la réduction des émissions de CO et la création de nouveaux emplois en Europe. Parallèlement, nous devons également élaborer une politique énergétique fondée sur la solidarité avec les pays en développement, dans lesquels plus d'un million de personnes n'ont pas accès à l'énergie. Le secteur de l'énergie ne peut plus être considéré uniquement comme un élément technique de notre quotidien, mais doit être envisagé comme un partenaire dans la résolution des problèmes d'environnement, de climat et de sécurité d'approvisionnement. J'ai souligné que la nécessité de créer des politiques intégrées est notamment illustrée de manière évidente par les Fonds structurels et de cohésion. Ces Fonds prévoient la possibilité d'investir en faveur des énergies renouvelables, des économies d'énergie et d'autres mesures de protection du climat. Il ressort toutefois des programmes de dépenses des États membres que les nouveaux États membres préféreraient utiliser cet argent pour construire des autoroutes que pour investir dans les énergies renouvelables. En effet, seulement un pour cent des fonds a été attribué en faveur des énergies renouvelables et des économies d'énergie. J'invite donc instamment la Commission à revoir les lignes directrices afin d'assurer un soutien systématique aux projets écologiques dans l'Union européenne, de sorte qu'il y ait un lien entre ce que nous adoptons, d'une part, et la façon dont nous attribuons les fonds, d'autre part. Dans mon rapport, j'ai également souligné l'importance d'intégrer l'efficacité énergétique dans des plans d'action nationaux. Plusieurs personnes m'ont fait remarquer que leurs plans d'action pour l'efficacité énergétique n'étaient pas liés à ce rapport. Or, je pense que c'est précisément l'instauration de ce lien qui est fondamentale, car cela représenterait sinon une tâche sisyphéenne si nous continuions d'accroître notre consommation d'énergie tout en cherchant à atteindre une part de 20 % d'énergies renouvelables. Il est impératif d'associer ces deux éléments. Nous ne devons jamais perdre de vue que les investissements dans les énergies renouvelables sont un atout pour l'Europe. La promotion d'un marché des énergies renouvelables contribuera à la réalisation des objectifs de Lisbonne, grâce à une augmentation de l'emploi dans les États membres et à un renforcement de l'effort de recherche et d'innovation des États membres et de l'Union européenne. Le dernier sujet sur lequel j'aimerais insister aujourd'hui est, évidemment, celui des biocarburants et des autres carburants renouvelables dans le secteur des transports. Je tiens à encourager le Parlement à aller de l'avant et à adopter une vision d'ensemble du secteur des transports, qui garantisse des objectifs politiques visant à développer les transports publics et à passer du transport routier au transport par rail ou par voie navigable. Bien que, d'une manière générale, je sois d'accord pour dire que le secteur des transports doit lui aussi assumer sa part d'énergies renouvelables, je considère qu'il existe un certain nombre de pièges dont nous devons avoir conscience. Premièrement, l'introduction des biocarburants ne doit pas nous conduire à assouplir les exigences concernant les véhicules énergétiquement efficaces. Il ne faut pas que l'industrie automobile pense devoir se centrer sur les biocarburants plutôt que sur des véhicules plus efficaces. Deuxièmement, nous devons définir des exigences quant aux critères de durabilité garantissant une nette réduction des émissions de gaz à effet de serre, et en ce qui concerne le point de vue selon lequel une hausse de la demande de biomasse peut être compatible avec la préservation de la biodiversité. Par ailleurs, il ne faut pas que la production de biocarburants entraîne une forte hausse des prix des produits alimentaires. Enfin, nous devons aussi insister sur le fait que les biocarburants ne représentent pas le seul moyen d'utiliser les énergies renouvelables dans le secteur des transports. Les voitures électriques sont appelées à jouer un plus grand rôle à l'avenir. J'espère que nous aurons un bon débat aujourd'hui et que, collectivement, le Parlement pourra faire prendre conscience à la Commission et aux États membres de l'importance de la réalisation des objectifs que s'est fixés l'Union européenne dans le domaine des énergies renouvelables."@fr8 "Elnök úr, biztos úr, hölgyeim és uraim, először is szeretném megköszönni a bizottság tagjainak a kiváló és konstruktív együttműködésüket a jelentéssel kapcsolatban. Örömmel tölt el, hogy a megújuló energia kiemelt helyet foglal el a napirendben, mivel a megújuló energia fontos sarokkövet fog alkotni Európa számára, bemutatva a világ többi részének, hogy valóban harcolhatunk az éghajlatváltozás ellen, és biztosíthatjuk állampolgáraink számára az energiaellátást. Úgy gondolom, hogy jelentésem egy lehetőség a Parlament számára, hogy befolyásolja a közelgő, megújuló energiáról szóló jogszabály kialakítását, ugyanakkor pedig biztosítsa, hogy az állam- és kormányfők és a Bizottság tisztában legyenek azzal, hogy azok az ambiciózus célok, amelyeket elfogadtak, jelentős és valódi erőfeszítést igényelnek, ha nem szeretnénk, hogy pusztán üres ígéretekként végezzék. Mindenekelőtt, szeretném hangsúlyozni, hogy jelentésem központi üzenete az, hogy megteremtettük a megfelelő keretrendszert a megújuló energia fejlesztésére. Ez azt jelenti, hogy az energiaszektoron belül integráljuk minden politikánkat. A megújuló energiát nem különíthetjük el az energiaszektoron belüli többi céltól, különösen a villamos energia belföldi piacának megvalósításától, a 20%-os energiahatékonysági potenciál elérésétől és a széndioxid-kibocsátás kereskedelmi rendszerének átdolgozásától. Ezek a célok mind szorosan összefüggenek, és ezért az elsődleges célunk az, hogy biztosítsuk a megfelelő jogszabályi keret elérését. Kényszerítenünk kell a tagállamokat, hogy hajtsák végre a már elfogadott jogszabályt és határozatokat, és hosszú távú perspektívát kell biztosítanunk, amely arra bátorítja a befektetőket, hogy részesei legyenek ennek az óriási vállalkozásnak. Ezek azok az előfeltételek, amelyeket teljesíteni kell, hogy elérhessük az ellátás nagyobb biztonságával, a széndioxid-kibocsátás csökkentésével és az új munkahelyek létrehozásával kapcsolatos célkitűzéseinket Európában. Ugyanakkor ki kell alakítanunk egy szolidaritáson alapuló energiapolitikát a fejlődő országokkal, hiszen ezekben több mint egy millió ember nem jut energiához. Az energiaszektort nem szabad többé csupán a mindennapi életünk technikai részének tekintenünk, hanem többnek, partnernek a környezettel, éghajlattal és az ellátás biztonságával kapcsolatos problémák megoldásában. Már hangsúlyoztam, hogy az EU strukturális alapjai és a Kohéziós Alapja nyilvánvaló példát mutatnak az integrált politikák kialakításának szükségességére. Ezek az alapok adnak lehetőséget a megújuló energiába, energiamegtakarításokba és más éghajlatvédelmi intézkedésekbe történő befektetésekre. Azonban a tagállamok költségvetési előirányzatai azt mutatják, hogy az új tagállamok inkább autópálya-építésre használnák a pénzt, mint a megújuló energiába való befektetésre. A pénzösszegeknek csak egy százalékát fordították a megújuló energiára és energiamegtakarításokra. Ezért azt szorgalmaznám, hogy a Bizottság vizsgálja felül az iránymutatásokat, hogy rendszeres támogatást biztosítsanak a zöld energia projekteknek az Európai Unióban, hogy kapcsolat legyen aközött amit egyrészt elfogadunk, másrészt pedig aközött, ahogy kiutaljuk a forrásokat. A jelentésben az energiahatékonyságnak a nemzeti cselekvési tervekbe való beépítésének fontosságát is kiemeltem. Számos ember felhívta a figyelmemet arra, hogy az ő önálló energiahatékonysági cselekvési tervük nem tartozik ebbe a jelentésbe. Mégis úgy érzem, hogy pontosan ennek a kapcsolatnak a kialakítása az, ami alapvető, mert máskülönben ez csupán egy sziszifuszi munka lesz, amennyiben továbbra is növeljük az energiafogyasztásunkat, mialatt a megújuló energiák 20%-os arányát illető relatív célkitűzést próbáljuk meg elérni. Ezt a két dolgot össze kell kovácsolnunk. Folyamatosan fenn kell tartani azt a perspektívát, hogy a megújuló energiába való befektetések előnyt jelentenek Európa számára. A megújuló energia piacának támogatása hozzá fog járulni a lisszaboni célok teljesítéséhez, azáltal, hogy növeli a foglalkoztatást a tagállamokban, valamint erősíti a tagállamok és Európa kutatással és innovációval kapcsolatos kezdeményezéseit. Az utolsó téma, amit ma ki szeretnék emelni, az természetesen a bioüzemanyagok és a megújuló energiaforrások ügye a közlekedési szektorban. Szeretném arra bátorítani magunkat, hogy tényleg lépjünk előre itt a Parlamentben, és fogadjunk el egy átfogó megközelítést a közlekedési szektorral kapcsolatban, amely biztosítja a tömegközlekedés bővítésével kapcsolatos politikai célkitűzéseket, és a közútról a vasúti és vízi közlekedésre való átállást. Habár általánosságban támogatom az ötletet, hogy a közlekedési szektor is vegye ki a részét a megújuló energiából, úgy hiszem, van néhány buktató, amivel tisztában kell lennünk. Először is, a bioüzemanyagok bevezetése nem szabad, hogy az energiahatékony autókkal szembeni követelmények csökkentéséhez vezessen minket. Nem engedhetjük meg, hogy olyan üzenetet küldjünk az autóipar felé, hogy a bioüzemanyagra koncentráljanak a sokkal hatékonyabb autók helyett. Másodszor olyan, a fenntarthatósági kritériumokra vonatkozó követelményeket kell megállapítanunk, amelyek biztosítják az üvegházhatást okozó gázok kibocsátásának szemmel látható csökkenését, és figyelembe veszik, hogy a biomassza iránti igény növekedése összeegyeztethető lehet a biodiverzitás megőrzésével. Továbbá a bioüzemanyagokra való összpontosítás nem vezethet az élelmiszerárak észrevehető növekedéséhez. Végül, de nem utolsó sorban, ki kell emelnünk, hogy a bioüzemanyag nem az egyetlen módja a megújuló energia közlekedési szektoron belüli felhasználásának. Az elektromos autók várhatóan nagyobb szerepet fognak játszani a jövőben. Remélem, hasznos vitát fogunk ma tartani, és hogy a Parlament együttesen jelezhet a Bizottságnak és a tagállamoknak a megújuló energiára vonatkozó uniós célkitűzések megvalósítsának fontosságával kapcsolatban."@hu11 "Signor Presidente, signor Commissario, onorevoli colleghi, vorrei iniziare col ringraziare i membri della commissione per l’eccellente lavoro svolto e il fattivo contributo alla stesura di questa relazione. Sono lieta di constatare che le energie rinnovabili occupino oggi una posizione prioritaria nel nostro ordine del giorno, poiché esse rappresenteranno una pietra angolare della costruzione europea e dimostreranno al resto del mondo che possiamo veramente contrastare il cambiamento climatico e garantire l’approvvigionamento energetico ai nostri cittadini. Ritengo che la mia relazione costituisca un’opportunità per il Parlamento, sia per contribuire all’elaborazione dell’imminente legislazione sulle energie rinnovabili sia per far sì che i capi di Stato e di governo e la Commissione si rendano conto che gli obiettivi ambiziosi che abbiamo adottato richiedono un impegno autentico e significativo, se non vogliamo che si risolvano in vane promesse. Innanzi tutto, vorrei sottolineare che un messaggio centrale della mia relazione è che abbiamo creato il giusto quadro per lo sviluppo delle energie rinnovabili. Ciò significa che stiamo integrando tutte le nostre politiche nell’ambito del settore energetico. Le energie rinnovabili non possono essere considerate a prescindere dagli altri obiettivi del settore energetico, segnatamente a prescindere dall’attuazione di un mercato interno dell’elettricità, dal raggiungimento di un potenziale di efficienza energetica del 20 per cento e dalla revisione del sistema di scambio di quote di emissioni di CO . Tutti questi obiettivi sono collegati tra loro e pertanto la prima preoccupazione è garantire la formulazione di un quadro legislativo appropriato. Obbligheremo gli Stati membri ad attuare la legislazione e le decisioni già adottate e a garantire una prospettiva a lungo termine che incoraggi gli investitori a sostenere questa grande iniziativa. Questi sono i presupposti da soddisfare per poter raggiungere i nostri obiettivi politici di una maggiore sicurezza dell’approvvigionamento, di una riduzione delle emissioni di CO e della creazione di nuovi posti di lavoro in Europa. Tuttavia, al contempo, dobbiamo sviluppare una nuova politica energetica basata sulla solidarietà con i paesi in via di sviluppo, nei quali più di un milione di persone non ha accesso all’energia. Il settore dell’energia non deve più essere considerato un semplice dato tecnico della nostra vita quotidiana, bensì un fattore congiunto che concorre alla risoluzione dei problemi inerenti all’ambiente, al clima e alla sicurezza dell’approvvigionamento energetico. Ho già sottolineato come i Fondi strutturali e il Fondo di coesione siano un esempio palese della necessità di mettere in atto politiche integrate. Tali fondi offrono l’opportunità di investire nelle energie rinnovabili, di risparmiare energia e di promuovere altre misure a tutela del clima. Tuttavia, i piani di spesa degli Stati membri indicano che i nuovi Stati membri preferirebbero utilizzare il denaro per costruire autostrade, piuttosto che investirlo nelle energie rinnovabili. Dei finanziamenti disponibili è stato destinato alle energie rinnovabili e al risparmio energetico appena l’1 per cento. Pertanto, vorrei sollecitare la Commissione a rivedere le linee guida e a sostenere in modo sistematico i progetti riguardanti l’energia verde in Europa, in modo che vi sia un nesso tra ciò che decidiamo da una parte e il modo in cui allochiamo le risorse dall’altra. Nella relazione ho anche sottolineato l’importanza di abbinare l’efficienza energetica ai piani d’azione nazionali. Alcuni mi hanno fatto notare che i singoli piani d’azione non sono pertinenti a questa relazione. Tuttavia, ritengo che l’importante sia proprio stabilire questo nesso perché altrimenti tutto si ridurrà a una fatica di Sisifo, se da una parte continuiamo ad aumentare il nostro consumo energetico mentre dall’altra cerchiamo di raggiungere un obiettivo relativo del 20 per cento di energie rinnovabili. Questi due aspetti devono e dovranno essere congiunti. Dobbiamo costantemente tener presente che investire nelle energie rinnovabili è un vantaggio per l’Europa. La promozione di un mercato delle energie rinnovabili contribuirà al raggiungimento degli obiettivi di Lisbona grazie a una crescita dell’occupazione negli Stati membri e all’aumento delle iniziative di questi ultimi e dell’UE in materia di ricerca e innovazione. L’ultimo argomento che vorrei trattare oggi è ovviamente la questione dei biocarburanti e delle energie rinnovabili nel settore dei trasporti. Vorrei veramente spronare tutti i membri di questo Parlamento a compiere un passo avanti e adottare per il settore dei trasporti una posizione globale, che garantisca anche obiettivi politici riguardo all’espansione del trasporto pubblico e al passaggio dal trasporto stradale a quello ferroviario e fluviale. Benché in generale sia dell’avviso che il settore dei trasporti debba anche farsi carico della sua quota di energia rinnovabile, credo che vi siano alcuni pericoli dei quali dobbiamo essere consci. In primo luogo, l’introduzione dei biocarburanti non deve portare a un abbassamento dei requisiti di efficienza energetica delle autovetture. Non dobbiamo inviare al settore automobilistico un messaggio incentrato sui biocarburanti anziché su una maggiore efficienza energetica delle automobili. In secondo luogo, dobbiamo fissare requisiti relativi a criteri di sostenibilità che assicurino una riduzione notevole delle emissioni di gas a effetto serra e incentrati sull’idea che un aumento della domanda di biomassa possa essere compatibile con la salvaguardia della biodiversità. Inoltre, l’interesse per la biomassa non deve comportare un marcato aumento dei prezzi alimentari. Ultimo punto, ma non certo per importanza, dobbiamo sottolineare che i biocarburanti non sono l’unica soluzione possibile per l’utilizzo delle energie rinnovabili nel settore dei trasporti. Anche le macchine elettriche, infatti, dovranno svolgere un ruolo più importante in futuro. Mi auguro che la discussione di oggi possa essere costruttiva e che il Parlamento collettivamente possa mandare un segnale alla Commissione e agli Stati membri per quanto riguarda l’importanza di raggiungere gli obiettivi dell’UE nel settore delle energie rinnovabili."@it12 "Pone Pirmininke, Komisijos nary, ponios ir ponai, norėčiau padėkoti komiteto nariams už konstruktyvų bendradarbiavimą rengiant šį pranešimą. Aš džiaugiuosi, kad dabar darbotvarkėje atsinaujinančiai energijai , kaip vienai iš priemonių kovojant su klimato kaita ir užtikrinant mūsų piliečių apsirūpinimą energija, bus skiriama svarbi vieta. Manau, kad mano pranešimas leis Parlamentui daryti įtaką rengiant būsimą teisės aktą dėl atsinaujinančių energijos šaltinių, ir tuo pat metu užtikrinti, kad valstybių arba vyriausybių vadovai ir Komisija būtų informuoti apie tai, kad įgyvendinant numatytus tikslus reikalingos didžiulės pastangos, kad jie neliktų tuščiais pažadais. Pagrindinė mano pranešimo mintis yra ta, kad mes privalome sukurti tinkamą tolesnę atsinaujinančios energijos plėtros sistemą. Tai reiškia, kad energetikos sektoriuje turi būti integruojamos visos politikos priemonės. Atsinaujinančios energijos tikslai negali būti atskirti nuo kitų energetikos sektoriaus tikslų – bendros elektros rinkos įgyvendinimo, energijos efektyvumo iki 20 proc. padidinimo ir prekybos taršos leidimais sistemos peržiūrėjimo. Visi šie tikslai yra tarpusavyje susiję, todėl itin svarbu sukurti tinkamą teisės aktų sistemą . Mes turime įpareigoti valstybes nares įgyvendinti jau priimtus teisės aktus ir sprendimus užtikrinant ilgalaikę perspektyvą, kuri skatintų investuotojus įgyvendinti šį didžiulį sumanymą. Šios sąlygos yra būtinos siekiant numatytų politinių tikslų didinti tiekimo saugumą, mažinti CO išmetimą ir kurti naujas darbo vietas Europoje. Tačiau tuo pat metu būtina sukurti tokią energetikos politiką, kuri būtų pagrįsta solidarumu su besivystančiomis šalimis, kur daugiau kaip milijonas gyventojų neturi galimybių naudotis energija. Į energetikos sektorių turėtų būti žiūrima ne kaip į techninę mūsų kasdienio gyvenimo dalį, bet bendresniu aspektu, sprendžiant aplinkos, klimato ir aprūpinimo saugumo klausimus. Aš itin pabrėžiau, kad vienas integruotos politikos priemonių pavyzdžių galėtų būti ES struktūriniai ir sanglaudos fondai. Šie fondai suteikia galimybę investuoti į atsinaujinančią energiją, energijos taupymą ir kitas klimato skatinimo priemones. Tačiau naujosios valstybės narės norėtų naudoti lėšas tiesiant kelius, o ne investuoti į atsinaujinančią energiją. Tik vienas procentas lėšų skiriamas atsinaujinančios energijos ir energijos taupymo priemonėms. Todėl aš norėčiau paraginti Komisiją peržiūrėti gaires ir teikti paramą ekologinės energetikos projektams ES valstybėse narėse tam, kad galėtume geriau susieti tai, ką mes, viena vertus, priimame ir, kita vertus, lėšų skyrimą šioms programoms. Pranešime aš taip pat pabrėžiau energijos efektyvumo didinimo nacionaliniuose veiksmų planuose svarbą. Keletas žmonių man nurodė, kad energijos efektyvumo veiksmų planai neturėtų būti įtraukti į šį pranešimą. Tačiau aš manau, kad būtent šio ryšio nustatymas ir yra esminė užduotis, nes kitaip būtų tikras Sizifo darbas, jei mes, nuolat didindami energijos vartojimą, norėtume pasiekti santykinio 20 proc. atsinaujinančios energijos tikslo. Šie abu klausimai yra ir turi būti laikomi vienu. Mes turėtume nuolat išlaikyti perspektyvą, vertindami investicijas į atsinaujinančią energiją kaip Europos turtą. Atsinaujinančios energijos rinka turėtų būti siekiama prisidėti prie Lisabonos strategijos tikslų didinant užimtumą valstybėse narėse ir skatinant valstybių narių ir ES iniciatyvas mokslinių tyrimų ir naujovių srityje. Paskutinis klausimas, kurį norėčiau pabrėžti, žinoma, yra biodegalų ir atsinaujinančios energijos naudojimas transporto sektoriuje. Norėčiau paraginti Parlamentą laikytis nuoseklaus požiūrio transporto sektoriuje, kuris užtikrintų politinių tikslų dėl visuomeninio transporto plėtros įgyvendinimą ir perėjimą nuo kelių transporto prie geležinkelių ir vandens transporto. Nors apskritai aš pritariu minčiai, kad transporto sektoriuje taip pat reikalinga tam tikra atsinaujinančių energijos šaltinių dalis, aš manau, kad jei kai kurie klausimai nebus tinkamai sprendžiami, ateityje iškils tam tikrų sunkumų. Pirma, biodegalų vartojimas neturėtų mažinti automobilių ekonomiškumo reikalavimų. Mūsų sprendimai neturėtų tapti postūmiu automobilių pramonei plėtoti ne taupančių kurą, o biodegalus naudojančių automobilių gamybą. Antra, mes turime nustatyti reikalavimus dėl tvarumo kriterijų, kurie leistų suderinti šiltnamio efektą sukeliančių dujų išmetimo mažinimo ir biomasės poreikio didinimo tikslus su biologinės įvairovės išsaugojimu. Be to, dėmesys biodegalams neturėtų didinti maisto kainų. Ir pagaliau mes turime pabrėžti, kad biodegalai nėra vienintelis būdas naudoti atsinaujinančią energiją transporto sektoriuje. Manoma, kad ateityje didesnis vaidmuo turėtų tekti elektra varomiems automobiliams. Tikiuosi, kad diskusija bus naudinga ir Parlamentas pasiųs kolektyvinį ženklą Komisijai ir valstybėms narėms dėl ES tikslų atsinaujinančios energijos srityje."@lt14 "Priekšsēdētāja kungs, komisār, dāmas un kungi, Vispirms vēlos pateikties komitejas locekļiem par lielisku un konstruktīvu sadarbību saistībā ar šo ziņojumu. Esmu gandarīta, ka tagad atjaunīgā enerģija ir viena no prioritātēm mūsu darba kārtībā, jo tā būs Eiropas pamats, parādot pārējai pasaulei, ka mēs patiešām spējam apturēt klimata pārmaiņas un nodrošināt mūsu pilsoņiem drošu energoapgādi. Manuprāt, mans ziņojums palīdzēs Parlamenta plānoto atjaunīgās enerģijas tiesību aktu veidošanā un liks valstu vai valdību vadītājiem un Komisijai saprast, ka ceļā uz izvirzītajiem augstajiem mērķiem būs jāpieliek lielas un patiesas pūles, lai tie nepaliktu tikai tukši solījumi. Pirmkārt un galvenokārt, es vēlos uzsver, ka mana ziņojuma pamatdoma ir tā, ka mēs esam uz pareizā ceļa atjaunīgās enerģijas attīstības jomā. Tas nozīmē saskaņot dalībvalstu politiku enerģētikas nozarē. Atjaunīgās enerģijas avoti ir saistīti ar citiem mērķiem enerģētikas jomā, īpaši attiecībā uz iekšējā elektroenerģijas tirgus īstenošanu, 20 % energoefektivitātes potenciāla sasniegšanu un CO emisiju tirdzniecības shēmas pārskatīšanu. Visi šie mērķi ir savstarpēji saistīti, tādēļ galvenais ir izstrādāt atbilstīgu tiesisko regulējumu. Dalībvalstīm ir jāīsteno jau pieņemtie tiesību akti un lēmumi un jānodrošina ilgtermiņa perspektīva, mudinot investorus iesaistīties šajā vērienīgajā pasākumā. Šie priekšnoteikumi ir jāizpilda, lai mēs varētu sasniegt savus politiskos mērķus – drošāku energoapgādi, samazinātu CO emisiju daudzumu un jaunas darbavietas Eiropā. Taču vienlaikus mums ir jāizstrādā enerģētikas politika, kuras pamatā būtu solidaritāte ar jaunattīstības valstīm, kurās vairāk nekā miljonam cilvēkiem nav pieejami energoresursi. Enerģētikas nozari vairs nevar uzskatīt tikai par tehnisku mūsu ikdienas dzīves sastāvdaļu, tā ir jāuztver kā palīglīdzeklis, lai uzlabotu situāciju vides, klimata un drošas energoapgādes jomā. Mana ziņojumā ir minēts, ka viens no integrētās politikas veidošanas iemesliem ir ES struktūrfondi un Kohēzijas fondi. Šie fondi dod iespēju investēt atjaunīgās enerģijas nozarē, taupīt elektrību un īstenot citus pasākumus, kas ļautu ierobežot klimata pārmaiņas. Taču dalībvalstu izdevumu plāni liecina, ka jaunās dalībvalstis labprātāk naudu izmanto autoceļu būvniecībai, nevis atjaunīgās enerģijas attīstībai. Tikai viens procents piešķirto līdzekļu tiek izmantots atjaunīgās enerģijas veidu apguvei un enerģijas taupīšanai. Tāpēc es vēlos mudināt Komisiju pārskatīt vadlīnijas un piešķirt sistemātisku atbalstu „zaļās enerģijas” projektu atbalstam Eiropas Savienībā, lai būtu saistība starp mūsu pieņemtajiem lēmumiem un to, kā mēs piešķiram līdzekļus. Šajā ziņojumā esmu norādījusi arī uz to, cik būtiski ir energoefektivitāti iekļaut valstu rīcības plānā. Vairāki cilvēki apgalvo, ka viņu atsevišķie energoefektivitātes rīcības plāni neattiecas uz šo ziņojumu. Taču es uzskatu, ka tieši šī saistība ir pati svarīgākā, pretējā gadījumā būtu veltīgi turpināt palielināt enerģijas patēriņu, tajā pašā laikā cenšoties sasniegt relatīvo mērķi, kas paredz, ka 20% no izmantotās enerģijas tiktu iegūta no atjaunīgiem enerģijas avotiem. Abas šīs lietas ir jāapvieno. Mums noteikti ir jāsaglabā nostāja jautājumā, ka investīcijas atjaunīgas enerģijas nozarē ir ieguldījums Eiropā. Veicinot atjaunīgās enerģijas tirgu, mēs būtu soli tuvāk to Lisabonas mērķu sasniegšanai, kuri paredz palielināt nodarbinātību dalībvalstīs un piešķirt dalībvalstīm lielākus līdzekļus pētniecības un jauninājumu jomā dalībvalstīs un ES. Visbeidzot es vēlos apskatīt jautājumu par biodegvielas un atjaunīgās enerģijas izmantošanu transporta nozarē. Es vēlos mudināt Parlamenta deputātus rīkoties un pieņemt visaptverošas pieejas attiecībā uz transporta nozari, kas ir saistīta arī ar politiskiem mērķiem par sabiedriskā transporta paplašināšanu un pāreju no autotransporta uz dzelzceļu un ūdens transportu. Kopumā es atbalstu viedokli, ka atjaunīgā enerģija daļēji ir jāizmanto arī transporta nozarē, taču ir dažas nepilnības, kuras mums ir jāņem vērā. Pirmkārt, ieviešot biodegvielas, mēs nedrīkstam pazemināt prasības attiecībā uz energoefektīvām automašīnām. Mēs nedrīkstam veicināt to, ka autobūves nozarē vairāk tiktu izmantotas biodegvielu nevis energoefektīvākas automašīnas. Otrkārt, ir jāizstrādā prasības attiecībā uz ilgtspējas kritērijiem, kas paredz būtiski samazināt siltumnīcefektu izraisošo gāzu emisiju un, manuprāt, biomasas pieprasījuma pieaugums ir savietojams ar bioloģiskās daudzveidības saglabāšanu. Turklāt pieprasījums pēc biodegvielas nedrīkst izraisīt pārtikas cenu pieaugumu. Pēdējais, bet ne mazāk svarīgs uzdevums ir tas, ka mums ir jārūpējas, lai transporta nozarē atjaunīgā enerģija tiktu izmantota arī citos veidos, ne tikai kā biodegviela. Prognozes liecina, ka nākotnē elektriskie automobiļi tiks izmantoti arvien vairāk. Es ceru, ka šodien mēs izskatīsim šo jautājumu, un Parlaments varēs dot signālu Komisijai un dalībvalstīm par ES mērķu attiecībā uz atjaunīgo enerģiju sasniegšanu."@lv13 "Hr. formand! Hr. kommissær, kære kolleger! Jeg vil gerne indlede med at takke kollegerne i udvalget for et godt og konstruktivt samarbejde om betænkningen. Jeg er glad for, at vi i dag sætter vedvarende energi højt på dagsordenen, da vedvarende energi udgør en helt central hjørnesten for Europa, når vi skal sandsynliggøre over for resten af verden, at vi faktisk kan bekæmpe klimaforandringer og sikre energiforsyningen til vores borgere. Jeg ser min betænkning som Parlamentets mulighed for både at få indflydelse på udformningen af den kommende lovgivning om vedvarende energi og samtidig at holde regeringscheferne og Kommissionen fast på, at de ambitiøse målsætninger, som man har vedtaget, kræver en stor og reel indsats, hvis de ikke bare skal ende som tomme løfter. Jeg vil først og fremmest gerne fremhæve, at et centralt budskab i min betænkning er, at vi får skabt de rigtige rammer for udviklingen af den vedvarende energi. Det indebærer, at vi sammentænker al vor politik på energiområdet. Vedvarende energi kan nemlig ikke anskues separat fra de øvrige målsætninger på energiområdet, nemlig implementering af et indre marked for elektricitet, realiseringen af et energieffektiviseringspotentiale på 20 % og revision af kvotehandelssystemet for CO2-udledninger. Alle disse målsætninger hænger sammen, og derfor handler det først og fremmest om, at vi får skabt de rette lovgivningsmæssige rammer. Vi skal tvinge medlemslandene til at implementere de allerede vedtagne love og beslutninger, og vi skal sikre et langsigtet perspektiv, som tilskynder investorer til at engagere sig i denne massive satsning. Det er de forudsætninger, der skal være til stede, for at vi kan nå vore politiske mål om øget forsyningssikkerhed, reduktion af CO2-udledninger og skabelse af nye arbejdspladser i Europa. Men samtidig skal vi udvikle en energipolitik, som er baseret på solidaritet med udviklingslandene, hvor mere end en million mennesker ikke har adgang til energi. Energisektoren skal ikke længere bare anskues som en teknisk foranstaltning i vores dagligdag, men mere som en medspiller i løsningen af problemerne miljø, klima og forsyningssikkerhed. Jeg har fremhævet, at et åbenlyst eksempel på behovet for at lave sammenhængende politikker er EU's struktur- og samhørighedsfonde. Disse fonde giver mulighed for investeringer i vedvarende energi, energibesparelser og andre klimafremmende tiltag. Medlemsstaternes udgiftsplaner viser imidlertid, at man i de nye medlemsstater hellere vil bruge pengene på at bygge motorveje end på at investere i vedvarende energi. Kun én procent af midlerne er afsat til vedvarende energi og energibesparelser. Jeg vil derfor indtrængende opfordre Kommissionen til at revidere retningslinjerne således, at man systematisk sikrer støtte til grønne energiprojekter i EU, således at der bliver en sammenhæng mellem, hvad vi vedtager med den ene hånd, og hvordan vi fordeler midlerne med den anden. Jeg har i betænkningen understreget vigtigheden af, at energieffektivitet også bliver tænkt ind i de nationale handlingsplaner. Flere har påpeget over for mig, at deres separate handlingsplaner for energieffektivitet ikke hører hjemme i denne betænkning. Men jeg mener, at det er grundliggende, at vi får netop den kobling, fordi det ellers er en ren sisyfosopgave, hvis vi hele tiden øger vores energiforbrug og samtidig skal nå et relativt mål på 20 % vedvarende energi. De to ting må og skal sammentænkes. Vi må hele tiden holde fast i perspektivet om, at investeringer i vedvarende energi er en fordel for Europa. Fremme af et marked for vedvarende energi vil bidrage til at opfylde Lissabonmålene ved at øge beskæftigelsen i medlemsstaterne og ved øge at medlemsstaternes og EU's indsats inden for forskning og innovation. Det sidste tema, jeg vil fremhæve her i dag, er selvfølgelig spørgsmålet om biobrændstoffer og vedvarende energi i transportsektoren. Jeg vil gerne opfordre til, at vi i Parlamentet virkelig går foran og anlægger et helhedssyn på transportsektoren, som også sikrer politiske målsætninger om at udvikle den offentlige transport og skifte fra vejtransport til jernbane- og søtransport. Selv om jeg overordnet støtter ideen om, at transportsektoren også må bære sin del af den vedvarende energi, så mener jeg, at der er et par faldgruber, som vi skal være opmærksomme på. For det første må introduktion af biobrændsler ikke få os til at slække på kravene til energieffektive biler. Vi må ikke acceptere, at man sender et budskab til bilindustrien om at satse på biobrændstoffer i stedet for at satse på mere effektive biler. For det andet må vi stille krav om bæredygtighedskriterier, som sikrer markant mindre udledning af drivhusgasser, og om at en øget efterspørgsel efter biomasse kan forenes med, at vi bevarer biodiversiteten. Endvidere må en satsning på biobrændstoffer ikke medføre markante prisstigninger på fødevarer. Sidst men ikke mindst må vi understrege, at biobrændstof ikke er den eneste måde, hvorpå man kan anvende vedvarende energi i transportsektoren. Elbiler forventes at komme til at spille en vigtigere rolle. Jeg håber, at vi får en god debat i dag, og at Parlamentet samlet kan sende et signal til Kommissionen og medlemslandene om vigtigheden af, at vi realiserer EU's målsætninger for vedvarende energi."@mt15 ". Voorzitter, mijnheer de commissaris, dames en heren, in de eerste plaats wil ik graag de commissieleden bedanken voor hun uitmuntende en opbouwende samenwerking in verband met het verslag. Het verheugt me dat hernieuwbare energie nu hoog op de agenda staat, aangezien hernieuwbare energie een cruciale hoeksteen voor Europa zal zijn om aan de rest van de wereld te laten zien dat we klimaatverandering daadwerkelijk kunnen bestrijden en de energielevering voor onze burgers veilig kunnen stellen. Ik beschouw mijn verslag als een kans voor het Parlement om de vormgeving van toekomstige wetgeving betreffende hernieuwbare energie te beïnvloeden en er tegelijkertijd voor te zorgen dat de staatshoofden en regeringsleiders en de Commissie zich ervan bewust zijn dat de ambitieuze doelen die zijn aangenomen aanzienlijke en oprechte inspanningen vergen om te voorkomen dat ze niet meer dan loze beloftes worden. Allereerst wil ik graag benadrukken dat een centrale boodschap in mijn verslag is dat we de juiste voorwaarden hebben geschapen voor de ontwikkeling van hernieuwbare energie. Dat houdt in dat we al onze beleidsmaatregelen in de energiesector integreren. Hernieuwbare energie kan niet los worden gezien van de andere doelstellingen in de energiesector, met name de totstandbrenging van een interne elektriciteitsmarkt, een toename van de energie-efficiëntie met twintig procent en de herziening van de regeling voor de handel in CO emissierechten. Al deze doelstellingen houden verband met elkaar en onze belangrijkste zorg is dus het scheppen van het juiste wetgevingskader. Wij moeten de lidstaten ertoe verplichten de reeds goedgekeurde wetgeving en besluiten uit te voeren en te zorgen voor een perspectief op de lange termijn dat investeerders aanmoedigt om bij deze enorme uitdaging betrokken te raken. Dat zijn de eerste vereisten waaraan moet worden voldaan als we onze politieke doelstellingen van een meer continue energievoorziening, minder CO uitstoot en meer nieuwe banen in de EU willen realiseren. Tegelijkertijd moeten we een energiebeleid ontwikkelen dat is gebaseerd op solidariteit met de ontwikkelingslanden waar meer dan een miljoen mensen geen toegang hebben tot energie. De energiesector moet niet langer worden beschouwd als een technisch onderdeel van ons dagelijks leven, maar als een gezamenlijke speler bij het oplossen van de problemen op het gebied van milieu, klimaat en continuïteit van de voorziening. Ik heb de Europese structuurfondsen en het cohesiefonds aangehaald als een duidelijk voorbeeld van de noodzaak om geïntegreerde beleidsmaatregelen te ontwikkelen. Deze fondsen bieden de mogelijkheid voor investeringen in hernieuwbare energie, energiebesparingen en andere klimaatbevorderende maatregelen. Uit de bestedingsplannen van de lidstaten blijkt echter dat de nieuwe lidstaten het geld liever zouden gebruiken om snelwegen aan te leggen dan om te investeren in hernieuwbare energie. Slechts één procent van de fondsen is bestemd voor hernieuwbare energie en energiebesparingen. Ik wil er daarom bij de Commissie op aandringen de richtsnoeren te herzien om een systematische ondersteuning te bieden aan groene energieprojecten in de EU, zodat er een verband bestaat tussen wat wij goedkeuren en de manier waarop wij fondsen toewijzen. In het verslag heb ik tevens de noodzaak onderstreept om energie-efficiëntie in de nationale actieplannen op te nemen. Diverse personen hebben mij erop gewezen dat hun afzonderlijke actieplannen voor energie-efficiëntie niet in dit verslag thuis horen. Ik ben echter van mening dat juist dit verband cruciaal is, omdat we anders niet meer doen dan het vat der Danaïden vullen, als we onze energieconsumptie blijven opvoeren en tegelijkertijd proberen een relatief streefcijfer van twintig procent hernieuwbare energie te bereiken. Deze twee dingen moeten en zullen samensmelten. We moeten vasthouden aan het beginsel dat investeringen in hernieuwbare energie een voordeel zijn voor Europa. Het bevorderen van een markt voor hernieuwbare energie zal bijdragen aan de verwezenlijking van de Lissabon-doelstellingen door een toename van de werkgelegenheid in de lidstaten en door een toename van de initiatieven van de lidstaten en de EU op het gebied van onderzoek en innovatie. Het laatste onderwerp dat ik vandaag wil benadrukken is natuurlijk de kwestie van biobrandstoffen en hernieuwbare energie in de vervoersector. Ik wil ons allen aansporen om binnen het Parlement werkelijk een stap voorwaarts te nemen en een brede aanpak te hanteren met betrekking tot de vervoersector, die ook politieke doelstellingen omvat op het gebied van de uitbreiding van het openbaar vervoer en de overgang van wegvervoer naar transport via het spoor en over water. Hoewel ik over het algemeen vind dat de vervoersector ook een deel van de verantwoordelijk voor hernieuwbare energie op zich moet nemen, zijn er enkele valkuilen waar we voor op moeten passen. In de eerste plaats mag de invoering van biobrandstoffen niet tot gevolg hebben dat wij de eisen voor zuiniger auto’s verlagen. We mogen de auto-industrie niet het idee geven dat zij zich moeten richten op biobrandstoffen in plaats van op zuiniger auto’s. In de tweede plaats moeten we voorwaarden opstellen inzake duurzaamheidscriteria die tot een aanzienlijke terugdringing van de uitstoot van broeikasgassen leiden, en voorwaarden betreffende het idee dat een toenemende vraag naar biomassa verenigd kan worden met de instandhouding van de biodiversiteit. Bovendien mag een focus op biobrandstoffen niet leiden tot een duidelijke toename van de voedselprijzen. Ten slotte moeten we benadrukken dat hernieuwbare energie in de vervoersector meer is dan alleen biobrandstoffen. Verwacht wordt dat elektrische auto’s in de toekomst een grotere rol gaan spelen. Ik hoop dat we vandaag een vruchtbaar debat zullen voeren en dat het Parlement een collectief signaal kan afgeven aan de Commissie en de lidstaten over het belang van het verwezenlijken van de Europese doelstellingen voor hernieuwbare energie."@nl3 "Panie przewodniczący, panie komisarzu, panie i panowie! Pragnę najpierw podziękować członkom komisji za ich wspaniałą i konstruktywną współpracę w związku ze sprawozdaniem. Z zadowoleniem przyjmuję fakt, że obecnie energia odnawialna zajmuje wysokie miejsce w porządku obrad, ponieważ energia odnawialna będzie stanowić istotną podstawę pozwalającą na udowodnienie reszcie świata, że rzeczywiście możemy walczyć ze zmianami klimatycznymi i zabezpieczyć dostawy energii dla naszych obywateli. Uważam to sprawozdanie za okazję dla Parlamentu, by wpłynąć zarazem na kształtowanie nowego prawodawstwa dotyczącego energii odnawialnej, jak również, by zapewnić, aby głowy państw lub rządów oraz Komisja miały świadomość, że ambitne cele, jakie zostały postawione, wymagają znaczącego i rzeczywistego wysiłku, jeśli nie mają pozostać jedynie obietnicami bez pokrycia. Przede wszystkim pragnę podkreślić, że najważniejszym przesłaniem mojego sprawozdania jest fakt, że stworzyliśmy właściwe ramy dla rozwoju energii odnawialnej. Oznacza to, że integrujemy wszystkie nasze polityki sektora energetycznego. Nie można postrzegać energii pochodzącej z odnawialnych źródeł w oderwaniu od pozostałych celów w sektorze energetycznym, w szczególności wprowadzenia wewnętrznego rynku energii elektrycznej, zwiększenia wydajności zużycia energii o 20% oraz rewizji systemu handlu emisjami CO . Wszystkie powyższe cele są ze sobą powiązane, należy zatem przede wszystkim zapewnić stworzenie odpowiednich ram prawnych. Musimy zobligować państwa członkowskie do wdrożenia przyjętych już przepisów prawnych i decyzji oraz stworzyć długoterminowe perspektywy zachęcające inwestorów do zaangażowania się w to gigantyczne przedsięwzięcie. Są to warunki, które musimy spełnić, aby móc realizować polityczne cele zapewnienia gwarancji dostaw, ograniczenia emisji CO oraz tworzenia nowych miejsc pracy w UE. Jednocześnie powinniśmy wypracować politykę energetyczną opartą na solidarności z krajami rozwijającymi się, w których ponad milion ludzi nie ma dostępu do energii. Sektor energetyczny nie może być dłużej postrzegany wyłącznie jako element techniczny w naszym codziennym życiu, lecz raczej jako partner uczestniczący w rozwiązywaniu problemów środowiskowych, klimatycznych oraz związanych z gwarancją dostaw energii. Zwróciłam uwagę, że jednym z oczywistych przykładów potwierdzających konieczność stworzenia zintegrowanej polityki są unijne fundusze strukturalne i Fundusz Spójności. Fundusze te umożliwiają inwestycje w odnawialne źródła energii, oszczędzanie energii oraz inne środki wspierające środowisko naturalne. Jednakże plany wydatków państw członkowskich wskazują, że nowe państwa członkowskie wolałyby wykorzystać pieniądze na budowę autostrad zamiast na inwestycje w odnawialne źródła energii. Zaledwie jeden procent tych środków został przeznaczony na odnawialne źródła energii i oszczędność energii. Zatem nalegam, by Komisja dokonała przeglądu wytycznych w celu zagwarantowania systematycznego wsparcia na rzecz projektów związanych z energią ekologiczną w UE, aby istniał związek pomiędzy tym, co zostaje przez nas przyjęte z jednej strony, a z drugiej - sposobem przeznaczania przez nas funduszy. W sprawozdaniu podkreśliłam również znaczenie uwzględnienia wydajności energetycznej w narodowych planach działań. Kilka osób poinformowało mnie, że ich niezależne plany działania dotyczące efektywności energetycznej nie idą w parze z tym sprawozdaniem. Jednakże myślę, że samo stworzenie tego związku ma fundamentalne znaczenie, ponieważ w przeciwnym razie byłoby to jedynie syzyfową pracą, jeśli dalej zwiększalibyśmy nasze zużycie energii, jednocześnie starając się osiągnąć względny cel 20% udziału energii odnawialnej. Te dwie rzeczy muszą być i będą ze sobą połączone. Musimy stale podtrzymywać perspektywę pokazującą, że inwestycje w energię odnawialną są dla Europy wartościowe. Wspieranie rynku energii odnawialnej przyczyni się do realizacji celów lizbońskich poprzez wzrost zatrudnienia w państwach członkowskich oraz wzrost inicjatyw ze strony państw członkowskich i UE związanych z badaniami naukowymi i innowacjami. Ostatnią kwestią, którą pragnę dzisiaj poruszyć, jest oczywiście problem biopaliw i energii odnawialnej w sektorze transportu. Chciałabym zachęcić, by prace w Parlamencie rzeczywiście szły naprzód i by przyjąć całościowe podejście do sektora transportowego, które także wyznaczy cele polityczne dotyczące rozbudowywania transportu publicznego oraz rezygnowania z transportu drogowego na rzecz transportu kolejowego i wodnego. Chociaż co do zasady popieram ideę wyznaczenia udziału energii odnawialnej dla sektora transportu, uważam, że istnieje kilka pułapek, których powinniśmy być świadomi. Po pierwsze wprowadzenie biopaliw nie powinno spowodować złagodzenia przez nas wymogów dla energooszczędnych pojazdów. Nie możemy dopuścić, by przemysł motoryzacyjny otrzymał sygnał, żeby główny nacisk położyć na biopaliwa zamiast na wydajniejsze energetycznie pojazdy. Po drugie musimy ustalić wymogi dotyczące kryteriów zrównoważonego rozwoju zapewniające znaczne ograniczenie emisji gazów cieplarnianych oraz dotyczące poglądu, iż wzrost zapotrzebowania na biomasę może dać się pogodzić z zachowaniem różnorodności biologicznej. Ponadto zainteresowanie biopaliwami nie może doprowadzić do znacznego wzrostu cen żywności. Wreszcie musimy podkreślić, że biopaliwa nie są jedynym sposobem na wykorzystanie energii odnawialnej w sektorze transportu. Przewiduje się, że w przyszłości większą rolę odegrają pojazdy napędzane silnikiem elektrycznym. Mam nadzieję, że odbędziemy dzisiaj udaną debatę i że Parlamentowi uda się zbiorowo zasygnalizować Komisji oraz państwom członkowskim, jak duże znaczenie ma osiągnięcie celów UE dotyczących udziału energii odnawialnej."@pl16 "Senhor Presidente, Senhor Comissário, Senhoras e Senhores Deputados, gostaria, em primeiro lugar, de agradecer aos membros da comissão competente quanto à matéria de fundo pela excelente e construtiva cooperação que nos dispensaram aquando da elaboração deste relatório. Congratulo-me pelo facto de hoje ser dada prioridade às energias renováveis, visto constituírem uma pedra angular absolutamente vital para a Europa, para que possamos demonstrar ao resto do mundo que conseguimos efectivamente combater as alterações climáticas, ao mesmo tempo que asseguramos o abastecimento de energia aos nossos cidadãos. Vejo o meu relatório como uma oportunidade para o Parlamento influenciar a concepção da futura legislação relativa às energias renováveis e, ao mesmo tempo, assegurar que os Chefes de Estado e de Governo e a Comissão tomem consciência de que os alvos ambiciosos que foram adoptados implicam um esforço significativo e genuíno, para que não passem de meras promessas vãs. Gostaria de salientar, em especial, uma mensagem central do meu relatório, nomeadamente que criámos o enquadramento certo para o desenvolvimento das energias renováveis. Isto significa a integração de todas as nossas políticas relativas ao sector energético. As energias renováveis não devem ser vistas separadamente dos restantes objectivos do sector energético, especificamente a implementação de um mercado interno da electricidade, a obtenção de um potencial de eficiência energética na ordem de 20% e a revisão do regime de comércio de emissões de CO . Todos estes objectivos estão interligados, pelo que importa, em primeiro lugar, assegurar o quadro legislativo adequado. Devemos obrigar os Estados-Membros a implementar a legislação e as resoluções que foram aprovadas e garantir uma perspectiva a longo prazo que encoraje os investidores a envolver-se mais neste enorme empreendimento. São estas as condições prévias que devem existir, para que possamos alcançar os nossos objectivos políticos relativamente a uma maior segurança no abastecimento, à redução das emissões de CO e à criação de novos empregos na Europa. Ao mesmo tempo devemos, contudo, desenvolver uma política energética baseada na solidariedade para com os países em desenvolvimento, onde mais de um milhão de pessoas não tem acesso a energia eléctrica. O sector energético deve deixar de ser visto simplesmente como um aspecto técnico do nosso quotidiano e mais como um co-actor na resolução dos problemas relativos ao ambiente, ao clima e à segurança do abastecimento. Salientei que um dos exemplos óbvios da necessidade de criação de políticas integradas são os Fundos Estruturais e de Coesão da UE. Estes fundos permitem investir em energias renováveis, obter poupanças energéticas e tomar outras medidas destinadas a promover o clima. Contudo, os planos de despesas dos Estados-Membros indicam que os novos Estados-Membros preferem aplicar o dinheiro na construção de auto-estradas a aplicá-lo em energias renováveis. Apenas um por cento dos fundos foi afectado a energias renováveis e à poupança de energia. Por esse motivo, insto veementemente a Comissão a rever as linhas de orientação, de modo a garantir o apoio sistemático aos projectos de energia verde na UE, de modo a estabelecer uma relação entre aquilo que aprovámos, por um lado, e a forma como afectamos os fundos, por outro. No relatório sublinhei igualmente a importância da incorporação da eficiência energética nos planos de acção nacionais. Diversas pessoas salientaram que os planos de acção individuais relativos à eficiência energética não têm cabimento no presente relatório. Considero, no entanto, que importa justamente estabelecer esta ligação, caso contrário, se continuarmos a aumentar o consumo energético ao mesmo tempo que procuramos alcançar uma meta de 20% em relação às energias renováveis, tudo isto não passará de um trabalho de Sísifo. Estes dois aspectos devem e vão ser conjugados. Importa igualmente manter a perspectiva de que os investimentos em energias renováveis são vantajosos para a Europa. A promoção do mercado das energias renováveis irá contribuir para o cumprimento dos Objectivos de Lisboa ao aumentar o emprego nos Estados-Membros e ao incrementar as iniciativas dos Estados-Membros e da UE na investigação e na inovação. O último aspecto que gostaria de salientar hoje, aqui, é, obviamente, a questão dos biocombustíveis e da energia renovável no sector dos transportes. Insto, veementemente, o Parlamento a assumir uma posição de vanguarda e a adoptar uma abordagem abrangente relativamente ao sector dos transportes, que garanta também a consecução dos objectivos políticos relativos à expansão dos transportes públicos e à mudança do transporte rodoviário para os transportes ferroviário e marítimo. Apesar de ser, na generalidade, a favor da ideia de que o sector dos transportes deve também suportar uma quota-parte das energias renováveis, penso que existe um conjunto de armadilhas que importa evitar. Em primeiro lugar, a introdução de biocombustíveis não nos deve levar a afrouxar os requisitos aplicáveis aos veículos eficientes em termos energéticos. Não devemos deixar que seja enviada uma mensagem à indústria automóvel para que se concentre nos biocombustíveis em vez de se concentrar nos veículos mais eficientes em termos energéticos. Em segundo lugar, devemos estabelecer requisitos relativamente a critérios de sustentabilidade que garantam uma redução marcada das emissões de gases com efeito de estufa e no sentido de que o aumento na procura de biomassas pode ser compatível com a preservação da biodiversidade. Além disso, o enfoque nos biocombustíveis não pode conduzir a um aumento marcante dos preços dos alimentos. Por último, mas não menos relevante, devemos salientar que os biocombustíveis não representam a única forma de utilizar energias renováveis no sector dos transportes. Estima-se que os veículos eléctricos venham a desempenhar um papel mais importante no futuro. Espero que o debate hoje seja positivo e que o Parlamento consiga enviar um sinal colectivo à Comissão e aos Estados-Membros relativamente à importância de serem atingidos os objectivos da UE relativos às energias renováveis."@pt17 "Hr. formand! Hr. kommissær, kære kolleger! Jeg vil gerne indlede med at takke kollegerne i udvalget for et godt og konstruktivt samarbejde om betænkningen. Jeg er glad for, at vi i dag sætter vedvarende energi højt på dagsordenen, da vedvarende energi udgør en helt central hjørnesten for Europa, når vi skal sandsynliggøre over for resten af verden, at vi faktisk kan bekæmpe klimaforandringer og sikre energiforsyningen til vores borgere. Jeg ser min betænkning som Parlamentets mulighed for både at få indflydelse på udformningen af den kommende lovgivning om vedvarende energi og samtidig at holde regeringscheferne og Kommissionen fast på, at de ambitiøse målsætninger, som man har vedtaget, kræver en stor og reel indsats, hvis de ikke bare skal ende som tomme løfter. Jeg vil først og fremmest gerne fremhæve, at et centralt budskab i min betænkning er, at vi får skabt de rigtige rammer for udviklingen af den vedvarende energi. Det indebærer, at vi sammentænker al vor politik på energiområdet. Vedvarende energi kan nemlig ikke anskues separat fra de øvrige målsætninger på energiområdet, nemlig implementering af et indre marked for elektricitet, realiseringen af et energieffektiviseringspotentiale på 20 % og revision af kvotehandelssystemet for CO2-udledninger. Alle disse målsætninger hænger sammen, og derfor handler det først og fremmest om, at vi får skabt de rette lovgivningsmæssige rammer. Vi skal tvinge medlemslandene til at implementere de allerede vedtagne love og beslutninger, og vi skal sikre et langsigtet perspektiv, som tilskynder investorer til at engagere sig i denne massive satsning. Det er de forudsætninger, der skal være til stede, for at vi kan nå vore politiske mål om øget forsyningssikkerhed, reduktion af CO2-udledninger og skabelse af nye arbejdspladser i Europa. Men samtidig skal vi udvikle en energipolitik, som er baseret på solidaritet med udviklingslandene, hvor mere end en million mennesker ikke har adgang til energi. Energisektoren skal ikke længere bare anskues som en teknisk foranstaltning i vores dagligdag, men mere som en medspiller i løsningen af problemerne miljø, klima og forsyningssikkerhed. Jeg har fremhævet, at et åbenlyst eksempel på behovet for at lave sammenhængende politikker er EU's struktur- og samhørighedsfonde. Disse fonde giver mulighed for investeringer i vedvarende energi, energibesparelser og andre klimafremmende tiltag. Medlemsstaternes udgiftsplaner viser imidlertid, at man i de nye medlemsstater hellere vil bruge pengene på at bygge motorveje end på at investere i vedvarende energi. Kun én procent af midlerne er afsat til vedvarende energi og energibesparelser. Jeg vil derfor indtrængende opfordre Kommissionen til at revidere retningslinjerne således, at man systematisk sikrer støtte til grønne energiprojekter i EU, således at der bliver en sammenhæng mellem, hvad vi vedtager med den ene hånd, og hvordan vi fordeler midlerne med den anden. Jeg har i betænkningen understreget vigtigheden af, at energieffektivitet også bliver tænkt ind i de nationale handlingsplaner. Flere har påpeget over for mig, at deres separate handlingsplaner for energieffektivitet ikke hører hjemme i denne betænkning. Men jeg mener, at det er grundliggende, at vi får netop den kobling, fordi det ellers er en ren sisyfosopgave, hvis vi hele tiden øger vores energiforbrug og samtidig skal nå et relativt mål på 20 % vedvarende energi. De to ting må og skal sammentænkes. Vi må hele tiden holde fast i perspektivet om, at investeringer i vedvarende energi er en fordel for Europa. Fremme af et marked for vedvarende energi vil bidrage til at opfylde Lissabonmålene ved at øge beskæftigelsen i medlemsstaterne og ved øge at medlemsstaternes og EU's indsats inden for forskning og innovation. Det sidste tema, jeg vil fremhæve her i dag, er selvfølgelig spørgsmålet om biobrændstoffer og vedvarende energi i transportsektoren. Jeg vil gerne opfordre til, at vi i Parlamentet virkelig går foran og anlægger et helhedssyn på transportsektoren, som også sikrer politiske målsætninger om at udvikle den offentlige transport og skifte fra vejtransport til jernbane- og søtransport. Selv om jeg overordnet støtter ideen om, at transportsektoren også må bære sin del af den vedvarende energi, så mener jeg, at der er et par faldgruber, som vi skal være opmærksomme på. For det første må introduktion af biobrændsler ikke få os til at slække på kravene til energieffektive biler. Vi må ikke acceptere, at man sender et budskab til bilindustrien om at satse på biobrændstoffer i stedet for at satse på mere effektive biler. For det andet må vi stille krav om bæredygtighedskriterier, som sikrer markant mindre udledning af drivhusgasser, og om at en øget efterspørgsel efter biomasse kan forenes med, at vi bevarer biodiversiteten. Endvidere må en satsning på biobrændstoffer ikke medføre markante prisstigninger på fødevarer. Sidst men ikke mindst må vi understrege, at biobrændstof ikke er den eneste måde, hvorpå man kan anvende vedvarende energi i transportsektoren. Elbiler forventes at komme til at spille en vigtigere rolle. Jeg håber, at vi får en god debat i dag, og at Parlamentet samlet kan sende et signal til Kommissionen og medlemslandene om vigtigheden af, at vi realiserer EU's målsætninger for vedvarende energi."@ro18 "Vážený pán predsedajúci, pán komisár, dámy a páni, dovoľte mi začať poďakovaním členom výboru za vynikajúcu a konštruktívnu spoluprácu na tejto správe. S potešením môžem skonštatovať, že otázku obnoviteľnej energie dnes považujeme za jednu z najvýznamnejších, pretože obnoviteľná energia bude predstavovať nevyhnutný základ európskeho úsilia, v rámci ktorého sa Európa bude snažiť dokázať zvyšku sveta, že je schopná účinne čeliť zmene klímy a zabezpečiť dodávky energie pre svojich občanov. Považujem svoju správu za príležitosť pre Parlament, aby mohol nielen uplatniť svoj vplyv pri dotváraní pripravovanej legislatívy o obnoviteľnej energii, ale súčasne i zabezpečiť to, aby si  štátni a vládni predstavitelia a Komisia uvedomili, že splnenie ambicióznych cieľov, ktoré boli prijaté, si vyžaduje značné a poctivé úsilie, ak nemajú byť považované za plané sľuby. V prvom rade mi dovoľte zdôrazniť, že ústredným bodom mojej správy je informácia, že sme vytvorili správny rámec pre rozvoj obnoviteľných zdrojov energie. Mám na mysli prebiehajúcu integráciu všetkých našich politík v energetickom sektore. Obnoviteľnú energiu totiž nemožno ako cieľ oddeliť od ostatných cieľov v energetickom odvetví, konkrétne od zavádzania vnútorného trhu s energiou, dosiahnutia 20 % potenciálu energetickej účinnosti a revízie režimu obchodovania s povolenkami pre emisie CO . Všetky tieto ciele sú navzájom prepojené a naším prvoradým záujmom je preto zaistiť vytvorenie správneho legislatívneho rámca. Budeme teda naliehavo žiadať členské štáty, aby implementovali už prijaté právne predpisy a rozhodnutia a zaručili dlhodobú perspektívu, ktorá investorov povzbudí k spoluúčasti na tomto rozsiahlom projekte. Tieto predpoklady musia byť splnené, aby sme mohli dosiahnuť naše politické ciele, t.j. lepšie zabezpečenie dodávok, zníženie emisií CO a vytvorenie nových pracovných miest v Európe. Zároveň však musíme vytvoriť energetickú politiku založenú na solidarite s rozvojovými krajinami, kde viac než milión ľudí nemá žiadny prístup k energii. Energetický sektor nemožno naďalej považovať len za technickú súčasť každodenného života, ale aj za spoluhráča, ktorý sa podieľa na riešení problémov v oblasti životného prostredia, klímy a zabezpečenia dodávok. Zdôraznila som, že jasným príkladom potreby vytvoriť integrovanú politiku sú štrukturálne fondy a Kohézny fond EÚ. Tieto fondy poskytujú príležitosť na investície do obnoviteľných zdrojov energie, energetických úspor a ďalších opatrení súvisiacich so zmenou klímy. Plány výdavkov jednotlivých členských štátov však naznačujú, že nové členské štáty by tieto prostriedky radšej použili na stavbu diaľnic než na investície do obnoviteľných zdrojov energie. Len jedno percento z uvedených finančných prostriedkov bolo vyčlenené na obnoviteľnú energiu a energetické úspory. Preto naliehavo žiadam Komisiu, aby preskúmala hlavné pokyny pre poskytovanie systematickej pomoci zeleným energetickým projektom v EÚ tak, aby existovala väzba medzi tým, čo prijímame, na jednej strane, a tým, ako vyčleňujeme prostriedky, na strane druhej. Vo svojej správe som tiež zdôraznila význam začlenenia energetickej účinnosti do národných akčných plánov. Niektorí ľudia ma upozorňovali, že ich samostatné akčné plány pre energetickú účinnosť do tejto správy nepatria. Ja mám však pocit, že práve vytvorenie tejto väzby má zásadný význam, pretože inak by úsilie o dosiahnutie 20 % podielu obnoviteľnej energie bolo pri súčasnom neustálom zvyšovaní spotreby energie úplne syzifovskou úlohou. Tieto dve veci musia byť a budú prepojené. My musíme naďalej zastávať stanovisko, že investície do obnoviteľnej energie sú pre Európu prínosom. Podpora trhu s obnoviteľnou energiou bude prispievať k plneniu lisabonských cieľov tým, že sa v členských štátoch zvýši zamestnanosť a zvýši sa počet iniciatív členských štátov a EÚ v oblasti výskumu a inovácií. Poslednou témou, ktorú by som dnes chcela zdôrazniť, je samozrejme otázka biopalív a obnoviteľnej energie v odvetví dopravy. Chcela by som podporiť úsilie tohto Parlamentu o dosiahnutie skutočného pokroku v tejto oblasti schválením komplexného prístupu pre oblasť dopravy, ktorý zaistí aj plnenie politických cieľov v oblasti rozvoja verejnej dopravy a odklonu od cestnej dopravy k železničnej a lodnej doprave. Hoci vo všeobecnosti podporujem názor, že dopravný sektor sa taktiež musí podieľať na obnoviteľných zdrojoch energie, domnievam sa, že tento názor naráža na niektoré úskalia, ktoré musíme mať na zreteli. Po prvé, zavedenie biopalív by nemalo mať za následok zmiernenie požiadaviek na výrobu energeticky úsporných vozidiel. Nesmieme pripustiť, aby automobilový priemysel dostal signál, že sa má namiesto energeticky úsporných automobilov zamerať na biopalivá. Po druhé, musíme určiť požiadavky v oblasti kritérií udržateľnosti, ktoré zaistia zreteľné zníženie emisií skleníkových plynov, a v oblasti názoru, že zvýšenie dopytu po biomase môže byť v súlade so zachovaním biodiverzity. Zameranie sa na biopalivá navyše nesmie viesť k zreteľnému zvýšeniu cien potravín. V neposlednom rade musíme zdôrazňovať, že biopalivá nie sú v oblasti dopravy jediným obnoviteľným zdrojom energie. Očakávame, že v budúcnosti budú stále väčšiu úlohu zohrávať automobily na elektrický pohon. Dúfam, že dnešná rozprava bude prínosná a že Parlament ako celok vyšle Komisii a členským štátom signál o dôležitosti plnenia cieľových ukazovateľov EÚ v oblasti obnoviteľných zdrojov energie."@sk19 "Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin alustuseks tänada komisjoni liikmeid nende suurepärase ja konstruktiivse koostöö eest seoses selle raportiga. Mul on hea meel, et lisame taastuvenergia nüüd nii kõrgele kohale päevakorras, kuna taastuvenergia kujutab endast Euroopa jaoks äärmiselt tähtsat nurgakivi, näitamaks ülejäänud maailmale, et tegelikult me saame võidelda kliimamuutusega ja tagada meie kodanikele energiavarustuse. Pean oma raportit parlamendi võimaluseks mõjutada taastuvenergiat käsitlevate tulevaste õigusaktide kujundamist ning samas ka tagada, et riigi- või valitsusjuhid ja komisjon oleksid teadlikud, et vastu võetud ambitsioonikad eesmärgid nõuavad märkimisväärset ja tõelist jõupingutust, et nad ei jääks vaid tühisteks lubadusteks. Ennekõike sooviksin rõhutada, et minu raporti keskseks sõnumiks on see, et oleme loonud taastuvenergia arenguks õige raamistiku. See tähendab, et integreerime kõik oma energiasektori poliitikad. Taastuvenergiat ei saa käsitleda eraldi teistest energiasektori eesmärkidest, eelkõige elektrienergia siseturu rakendamisest, energiatõhususe 20%-lise suurendamise saavutamisest ning süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise süsteemi läbivaatamisest. Kõik need eesmärgid on omavahel seotud ning seepärast on põhiküsimus tagada, et töötame välja kohase õigusliku raamistiku. Kohustame liikmesriike rakendama juba vastu võetud õigusakte ja otsuseid ning tagama pikaajalise vaatenurga, mis julgustaks investoreid osalema selles tohutus ettevõtmises. Need on eeltingimused, mis peavad olema täidetud, et suudaksime saavutada oma poliitilised eesmärgid, milleks on Euroopas varustuskindluse tagamine, süsinikdioksiidi heitmete vähendamine ja uute töökohtade loomine. Samal ajal peame siiski arendama energiapoliitikat, mis tugineks solidaarsusel arengumaadega, kus enam kui miljonil inimesel puudub juurdepääs energiale. Energiasektorit ei tohi enam vaadelda meie igapäevaelu tehnilise osana, vaid pigem osalejana keskkonda, kliimat ja varustuskindlust hõlmavate probleemide lahendamisel. Olen rõhutanud, et üheks silmnähtavaks näiteks integreeritud poliitika loomise vajaduse järele on ELi struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond. Nimetatud fondid pakuvad võimaluse investeerida taastuvenergiasse, energiasäästmisse ja teistesse kliimat soodustavatesse meetmetesse. Liikmesriikide kulude kavad näitavad siiski, et uued liikmesriigid eelistaksid kasutada raha pigem kiirteede ehitamiseks kui investeerida taastuvenergiasse. Taastuvenergiale ja energiasäästmisele on eraldatud vaid üks protsent vahenditest. Seepärast nõuan ma tungivalt, et komisjon vaataks läbi suunised, pakkumaks ELis rohelise energia projektidele süstemaatilist tuge, et oleks seos ühelt poolt selle vahel, mida me vastu võtame ja teiselt poolt vahendite eraldamise vahel. Raportis rõhutasin ma ka energiatõhususe küsimuse riiklikesse tegevuskavadesse lisamise tähtsust. Mitmed inimesed on juhtinud minu tähelepanu sellele, et eraldiseisvad energiatõhususe tegevuskavad ei kuulu sellesse raportisse. Ma leian siiski, et tegemist on just fundamentaalse seose loomisega, sest vastasel juhul oleks see vaid Sisyphose ülesanne, kui me suurendaksime jätkuvalt oma energiatarbimist, püüdes samaaegselt saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutamist 20% võrra. Need kaks asja peavad sulanduma ja seda nad ka teevad. Me peame jätkuvalt säilitama väljavaate, et investeeringud taastuvenergiasse on Euroopa jaoks väärtuslikud. Taastuvenergia turu edendamine aitab kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele, suurendades liikmesriikides tööhõivet ning suurendades liikmesriikide ja ELi teadusuuringute ja innovatsioonialaseid algatusi. Viimane teema, mida sooviksin täna rõhutada, on loomulikult seotud biokütuste ja taastuvenergiaga transpordisektoris. Sooviksin julgustada meid parlamendis tõesti astuma samme ja võtma vastu laiaulatuslik transpordisektorit käsitlev lähenemisviis, mis kindlustab ka ühistranspordi laiendamist ning maanteetranspordilt raudtee- ja veetranspordile üleminekut käsitlevate poliitiliste eesmärkide saavutamise. Kuigi üldiselt ma toetan mõtet, et transpordisektoril peab samuti olema oma osa kanda taastuvenergias, usun, et on paar kari, mida kartma peame. Esiteks ei tohiks biokütuste kasutuselevõtu tulemuseks olla see, et laseme lõdvemaks energiatõhusate autode nõudeid. Me ei tohi lubada, et autotööstusele edastataks sõnum keskenduda biokütustele tõhusamate autode asemel. Teiseks peame kehtestama jätkusuutlikkuse kriteeriumit käsitlevad nõuded, mis tagavad kasvuhoonegaaside heitmete märgitava vähenemise ning nõuded seoses seisukohaga, et biomassi nõudluse suurenemine võib olla ühitatav bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega. Lisaks sellele ei tohi biokütustele keskendumine kaasa tuua märkimisväärset toiduainete hindade tõusu. Viimase, kuid mitte vähemolulise asjana peame rõhutama, et biokütused ei ole ainus viis, kuidas taastuvenergiat saab transpordisektoris kasutada. Tulevikus oodatakse elektriautodelt suuremat rolli. Loodan, et meil tuleb täna hea arutelu ning et parlament saab ühiselt saata komisjonile ja liikmesriikidele signaali seoses ELi taastuvenergia alaste eesmärkide saavutamise tähtsusega."@sl20 "Herr talman, herr kommissionsledamot, mina damer och herrar! Jag vill börja med att tacka utskottets ledamöter för ett förträffligt och konstruktivt samarbete i samband med betänkandet. Jag välkomnar att vi nu sätter den förnybara energin högt på dagordningen, eftersom den förnybara energin kommer att bli en viktig hörnsten för Europa för att bevisa för omvärlden att vi faktiskt kan bekämpa klimatförändringen och säkra energiförsörjningen för våra medborgare. Jag ser mitt betänkande som ett tillfälle för parlamentet att påverka utvecklingen av den förestående lagstiftningen om förnybar energi och samtidigt se till att stats- och regeringschefer och kommissionen inser att de ambitiösa mål som antagits kräver omfattande och uppriktiga insatser om de inte ska sluta som tomma löften. Först och främst vill jag betona att ett centralt budskap i mitt betänkande är att vi har skapat den rätta ramen för utveckling av förnybar energi. Det betyder att vi integrerar hela vår politik inom energisektorn. Den förnybara energin kan inte betraktas separat från övriga mål inom energisektorn, speciellt då genomförandet av en inre marknad för el, målet att nå en energieffektivitetspotential på 20 procent och översynen av handeln med utsläppsrätter för koldioxid. Alla dessa mål är sammankopplade och den främsta prioriteringen blir därför att se till att skapa lämpliga rättsliga ramar. Vi ska förmå medlemsstaterna att genomföra den lagstiftning och de beslut som har antagits, och garantera ett långsiktigt perspektiv som uppmuntrar investerarna att engagera sig i denna omfattande satsning. Detta är de nödvändiga förutsättningar som måste fyllas för att EU ska kunna nå de politiska målen med ökad försörjningstrygghet, minskade koldioxidutsläpp och nya arbetstillfällen i Europa. Samtidigt är det viktigt att vi utformar en energipolitik som bygger på solidaritet med utvecklingsländerna, där miljoner människor inte har tillgång till energi. Energisektorn kan inte längre bara betraktas som en teknisk detalj i vår vardag utan måste ses som aktör och samarbetspartner när det gäller att lösa problemen med miljö, klimat och trygg energiförsörjning. Jag har betonat att ett näraliggande exempel på behovet att skapa integrerade strategier är EU:s struktur- och sammanhållningsfonder. Fonderna möjliggör investeringar i förnybar energi, energibesparingar och andra klimatbefrämjande åtgärder. Medlemsstaternas utgiftsplaner pekar emellertid på att de nya medlemsstaterna föredrar att använda pengarna till motorvägsbyggen i stället för att investera i förnybar energi. Bara en procent av fonderna har anslagits till förnybar energi och energibesparande åtgärder. Jag vill därför uppmana kommissionen att se över riktlinjerna för systematiskt stöd till EU-projekt som handlar om grön energi, så att det finns en koppling mellan det vi godkänner och hur vi fördelar medlen. I betänkandet har jag också understrukit vikten av att införliva energieffektivitet i de nationella handlingsplanerna. Många har framhållit för mig att deras separata handlingsplaner för energieffektivitet inte hör hemma i det här betänkandet. Men jag menar att det grundläggande är just att upprätta denna koppling, eftersom vi annars står inför ett veritabelt sisyfosarbete ifall vi fortsättar att öka vår energiförbrukning samtidigt som vi försöker nå det relativa målet på 20 procent förnybar energi. Dessa två saker måste och ska smälta samman. Vi måste hela tiden hålla fast vid perspektivet att investeringar i förnybar energi är en tillgång för Europa. Genom att gynna marknaden för förnybar energi bidrar vi till att infria Lissabonmålsättningarna genom att öka sysselsättningen inom medlemsstaterna och genom att öka medlemsstaternas och EU:s initiativ i fråga om forskning och innovation. Det sista temat som jag i dag vill framhålla är givetvis frågan om biobränslen och förnybar energi inom transportsektorn. Jag skulle vilja uppmuntra alla i parlamentet att gå vidare och anta en övergripande strategi för transportsektorn, en strategi som också tryggar de politiska målen för utbyggnad av kollektivtrafiken och övergång från vägtransporter till tåg- och sjötransporter. Även om jag rent generellt stöder idén om att transportsektorn måste bära sin del av den förnybara energin, menar jag att det finns ett par fallgropar som vi bör vara medvetna om. För det första får införande av biobränslen inte leda till att vi minskar kraven på energieffektiva bilar. Vi får inte sända ett meddelande till bilindustrin att de kan koncentrera sig på biobränslen i stället för på mer effektiva bilar. För det andra måste vi fastställa krav när det gäller hållbarhetskriterier som tryggar en märkbar minskning av utsläpp av växthusgaser, och med visionen att en ökad efterfrågan på biomassa kan vara förenligt med en bevarad biologisk mångfald. En fokusering på biobränslen behöver inte heller leda till ökade livsmedelspriser. Sist men inte minst måste vi understryka att biobränslen inte är det enda sättet att använda förnybar energi inom transportsektorn. Eldrivna bilar förväntas spela större roll i framtiden. Jag hoppas på en bra debatt i dag och att parlamentet gemensamt kan sända ut en signal till kommissionen och medlemsstaterna om att det är viktigt att vi når EU:s mål när det gäller förnybar energi."@sv22
lpv:unclassifiedMetadata	"2"1,19,14,16,3,2,10,13,4,21,17,9,12,8 "2."1,19 "Britta Thomsen (PSE ),"18,15,2 "ordfører"18,15,2

Named graphs describing this resource:

The resource appears as object in 2 triples

Context graph